Kriminaalasi nr 1-20-6773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6773 (20278000825) Kohtunik

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Andrei Lesmentilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti. 5.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Andrei Lesmentil on õigus menetluskulud kogusummas 925 (üheksasada kakskümmend viis) eurot ja 20 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Andrei Lesment on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 77 (seitsekümmend seitse) eurot ja 10 senti kuni kogu summa tasumiseni.

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-20-6773, menetluskulud, Andrei Lesment“.
3. Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 318

lg 3 p 3 kohaselt ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni. Süüdistataval ja kaitsjal on

§ 254

lg-st 6, 7 õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

1. Andrei Lesmentile on esitatud süüdistus selles, et tema 18.05.2020 kella 20:20 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
2. kilomeetril, juhtides mootorsõidukit M1 Fiat 500 registreerimisnumbriga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ning olles politseiametniku poolt kinni peetud mootorsõiduki juhtimiselt, esitas teenistusülesandeid täitvale Lõuna prefektuuri Tartu liikluspolitseinikule xxxxxxxxxxxxxxxxx teadvalt võltsitud dokumendi Bulgaaria Vabariigi juhiloa nr xxxxxxxxx Andrei Lensmenti nimele eesmärgiga omandada juhtimisõigus ja vabaneda kohustustest, s.o karistusest, mis järgneb juhtimisõiguseta juhtimise eest. KarS § 350 kohaselt on mootorsõidukijuhi juhiluba tähtis isiklik dokument KarS § 348 tähenduses.
3. Sellega pani Andrei Lesment toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.
4. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Andrei Lesmenti KarS § 424 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 1200 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul, kohustades Andrei Lesmenti tasuma igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust vähemalt 100 eurot.
5. Menetluskulu: määratud kaitsja tasu 49,20 eurot ja sundraha 876 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulu 925,20 eurot (sundraha ja määratud kaitsja tasu) tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Andrei Lesmenti tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele 2 järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 77,10 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

1. Süüdistusakt saabus kohtusse 17.09.
2. a. Samal kuupäeval edastas prokurör süüdistusakti ka Andrei Lesmentile ja tema kaitsjale. II Kohtu seisukoht
3. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et kriminaalasi on võimalik lahendada käskmenetluses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse sätteid.
4. Prokuröri esitatud süüdistusaktis palutakse Andrei Lesment ekslikult süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi. Tegu ei ole joobes mootorsõiduki juhtimisega. Ka süüdistuse sisust tuleneb, et oma teoga Andrei Lesment on toime pannud KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega on õige kvalifikatsioon KarS § 348 lg
6. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Andrei Lesment süüdi KarS § 348 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus vastavalt prokuröri ettepanekule.
7. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
8. KarS § 348 lg 1 sätestab, et teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise, kasutamise või kasutada andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Andrei Lesmenti süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Materjalidest nähtuvalt ei oma Andrei Lesment juhtimisõigust, Eesti juhiluba aegus 1990 aastate alguses ning
9. aastal tellis Andrei Lesment internetist Bulgaaria juhiload. Andrei Lesmenti enda sõnade kohaselt osutusid need võltsinguks, kuid ta sai sellest teada alles
10. aastal, kui talle tuli külla tuttav Bulgaariast. Siiski jätkas ta ka pärast seda nende kasutamist, mida ta ei eita. Seega oli kuritegu toimepandud otsese tahtlusega, st ta oli teadlik, et tal võltsitud juhiload, kuid sellegi poolest jätkas ta nende kasutamist. Asjaolu, et ta on enamasti juhti kasutanud, paraku ei kergenda kuriteo toimepanemise asjaolusid. Lisaks ületas ta oluliselt kiirust. Arvestada tuleb siiski ka seda, et Andrei Lesmentil on juhtimiskogemus olemas ja et ta on läinud ka uuesti autokooli. Sellest võib järeldada, et ta ei ole tekitanud suurt ohtu liikluses.
11. Kohtu hinnangul antud juhul ei esine karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Samas on kohtu hinnangul oluline, et Andrei Lesmentil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (tl 21-22).
12. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib käesoleval juhul karistuse mõistmise eesmärke – sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
13. Kohtu hinnangul on prokuratuuri poolt taotletud rahalise karistuse määr kohane ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kriminaalmenetlusele eelnenud aastal

§ 175

lg 1 p 4) summas 49,20 eurot (tl 32-34) ja sundraha 3 (

§ 175

lg 1 p 9), mis vastavalt

§ 179lg 1 p 2 on 876 eurot.

Seega on menetluskulud kokku 925,20 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Andrei Lesmentilt. Kohus leiab, et

§ 180

lg 3 alusel on põhjendatud määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul. Siinkohal arvestab kohus Andrei Lesmenti võimalikke sissetulekuid ning menetluskulude ja rahalise karistuse kogusummat. Sellest järelduvalt ei ole Andrei Lesment suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4