lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav MARGO BIRK isikukood: 37208192735, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx telefon: xxxxxxxxxxxxxx, e-post: Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, kindel töökoht puudub, kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, tõkendit ei ole kohaldatud Aivar Kello Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margo Birk
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 (üks tuhat kakssada) eurot.
lg 1 alusel arvata Margo Birgi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.15.06.2020, s.o 3 (kolm) päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 (üheksa) päevamäära, karistusaja hulka. Margo Birgi kandmata rahaline karistus on 111 päevamäära, s.o 1110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot.
lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 1 (üks) aasta jooksul kohustades Margo Birki tasuma alates
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Margo Birki
lg 1 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära, üks päevamäär on 10 eurot, s.o 1200 eurot riigituludesse.
68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamine 13.-15.06.2020 (s.o 3 päeva) arvata karistusaja hulka, kandmata on rahaline karistus 111 päevamäära, s.o 1110 eurot.
lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul, kohustades Margo Birki tasuma igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust vähemalt 92,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu 908,40 eurot (sundraha ja määratud kaitsja tasu) tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Margo Birki tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 75,70 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Kriminaalasja toimik saabus Tartu Maakohtusse 24.09.2020.a ning süüdistusakt on kaitsjale kätte toimetatud 25.09.2020.a ja Margo Birkile 19.10.2020.a. 2
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik määrata rahaline karistus. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Seega on asja võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et taotletud karistus vastab Margo Birki süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Margo Birkil puuduvad kehtivad karistused nii kriminaal- kui väärteokorras. Ta on kuriteo toimepanemist tunnistanud ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Võttes arvesse, et Margo Birgil puudub kindel töökoht ja ka asjaolu, et tal tuleb tasuda rahalist karistust, nõustub kohus KrMS § 180 lg 3 kohaldamisega ja menetluskulude ositi tasumise võimaldamisega taotletud perioodi jooksul. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS § 253, § 254. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.