4-20-4835/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-4835 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Z kaebus Tartu Linnavalitsuse 09.11.
3. a määruse peale (trahviteade nr TT-20-XXXX) Kaebuse esitaja Z (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus (aadress: Raekoja plats 1a, Tartu) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 79 lg 3 p-st 1, kohus määras:
4. Jätta rahuldamata Z kaebus Tartu Linnavalitsuse 09.11.2020.a kohtuvälise menetleja juhi määrusele.
5. Rahuldada Z taotlus isikuandmete ja sõiduki andmete asendamiseks avaldatud kohtulahendis osaliselt ning asendada avaldatud kohtulahendis Z nimi ja isikukood läbivalt tähemärgiga.
6. Edastada käesolev kohtumäärus Z ja Tartu Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Tulenevalt VTMS § 191 p-st 12 ei ole kohtumäärus edasikaevatav. Menetluse käik
7. 09.09.2020.a kl 19.47 tuvastas kohtuväline menetleja, et Liiva tänaval Peetri 21 juures keelumärgi 362 (parkimiskeeld) mõjualas pargib sõiduk Mercedes-Benz C 200 CDI reg märgiga XXX. Selle tegevusega on rikutud LS § 21 lg 4 p-s 2 nimetatud nõuet, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab.
8. 10.09.2020.a koostas kohtuvälise menetleja ametnik Riin Ruthe sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikule Z trahviteate nr TT-20-XXXX. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris väärteo LS § 241 lg 1 järgi ning määras VTMS § 541 lg 2 alusel hoiatustrahvi summas 20 eurot.
9. 23.10.2020.a edastas Z Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonnale kaebuse, milles palus tühistada väljastatud trahviteate, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
10. 29.10.2020.a koostas kohtuvälise menetleja ametnik juhtivmenetleja Ülle Neeme määruse, millega jättis Z-le koostatud trahviteate tühistamata.
11. 03.11.2020.a esitas Z kohtuvälise menetleja 29.10.2020.a määruse peale kaebuse ning palus tühistada väljastatud trahviteate ja 29.10.2020 määruse, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
12. 09.11.2020.a kohtuvälise menetleja juhi määrusega jäeti Z-i kaebus rahuldamata. Puiestee 62 kinnistul asub Tartu Kroonuaia Kool, mille territoorium on aiaga piiratud, kuid mille väravad on avatud ja tagatud kinnistule sisenemine. Kinnistu omanik on kehtestanud liikluskorra, mille kohaselt on kogu kinnistu piires parkimine lubatud ainult omaniku loal. Samas ei lähe kinnistult läbi ükski sõidutee ning arvestades, et tegemist on kooli territooriumiga, ei oleks see ka mõeldav. Kooli territooriumilt väljasõidu juures ei moodustunud ristmik, seega ei olnud kohustust sinna täiendavalt parkimise keelumärke paigaldada. Liiva tänaval olid liiklusmärgid paigaldatud nõuetekohaselt. Märkide 36 mõjupiirkond ulatub asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatud kauguseni. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kaebuse esitaja ei olnud sõidukit parkima asudes piisavalt vastutustundlik ning jättis vastava keelumärgi tähelepanuta.
13. 18.11.2020.a esitas Z Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 09.11.2020 määrusele, milles palub Tartu Linnavalitsuse määruse tühistada väärteotunnuste puudumise tõttu. Vaidlus seisneb kaebuse esitaja hinnangul selles, et sõidukiga sõideti parkimise keelu mõjualasse teed mööda, mille teekonnal parkimiskeelu märgistus Liiva tänaval ei olnud sõidukijuhile nähtav. Kaebuse esitaja selgitab, et 09.09.2020 liikus sõiduk registreerimismärgiga XXX Narva maanteelt Puiestee tänavale, kus tehti parempööre ja siseneti Puiestee tn 62 kinnistule. Kinnistule sisenedes on näha parkimiskeelu ala märk, sõiduk väljus seejärel Puiestee 62 kinnistut läbides teise väljasõidu kaudu otse Liiva tänavale. Kinnistu territooriumilt väljudes oli selgelt nähtav märk „parkimiskeelu ala lõpp“. Liiva tänaval peatati sõiduk ja isikud lahkusid sündmuskohalt, teisi liikluskorraldusvahendeid läbitud vahemaa jooksul ei täheldatud. Liiklusmärk 362 paiknes seljaga läheneja poole, asus puulehtede varjus, seega ei olnud liiklusmärgiga antav teave loetav ega nähtav liiklejale, kes parempoolse liikluse kohaselt sõidutee paremal poolel liiklusmärgile lähenes. Kohtuväline menetleja viitas määruses juhi hoolsuskohustusele, kuid jättis viitamata, millisele aktile või riigikohtu praktikale ta tugines. Kaebuse esitaja seab kahtluse alla kohtuvälise menetleja huvi lahendada asi ökonoomselt, kiirelt ja erapooletult. Kaebuse esitaja on esitanud ettepaneku liikluskorralduse parandamiseks Liiva tänava lõigul ning kohtuväline menetleja on viidanud, et parandusettepanekud on edastatud liikluskorraldusteenistusele, millega kaudselt on kohtuväline menetleja tunnistanud liikluskorralduslikku puudujääki vaidlusaluses piirkonnas. Kaebuse esitaja palus määruses asendada enda isikuandmed ja sõiduki number initsiaalidega. Kohtu seisukoht
14. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale maakohtule. VTMS § 79 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
15. Tulenevalt VTMS § 78 lg-st 1 on võimalik kaevata kohtuvälise menetleja tegevuse peale, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Seega tuleb kohtul hinnata kohtuvälise menetleja tegevust, lähtudes kaebuses esitatud seisukohtadest.
16. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole oma tegevusega rikkunud isiku õigusi ega vabadusi. Kohtuväline menetleja on nõuetekohaselt vormistanud trahviteate ning järginud vaidlustamise korda seadusest tulenevalt. Ka kaebuses kohtule ei ole kaebuse esitaja toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust tühistada trahviteate. Arusaamatuks jääb kaebuse esitaja väide selles, et kohtuväline menetleja pole soovinud asja lahendada ökonoomselt ja erapooletult. Kohtuväline menetleja on järginud vaidlustamisel seaduses ettenähtud korda ning on määruseid nõuetekohaselt motiveerinud.
17. Vastuseks kaebuse esitaja sisulistele väidetele väärteokoosseisu esinemise osas märgib kohus järgnevat, kordamata kõiki kohtuvälise menetleja juhi määruses toodud argumente.
18. Vaidlust ei ole selles, et 09.09.2020 kella 19.47 ajal parkis mootorsõiduk reg. märgiga XXX Liiva tänaval parkimiskeelu märgi mõjualas. Vaidlus seisneb selles, kas mootorsõiduki juht pidi teadma parkimiskeelu mõjualast, kui ta sõitis sõidukiga mööda Puiestee tänavat, pööras Puiestee 62 kinnistule ja väljus teiselt poolt kinnistult Liiva tänavale, pöörates paremale ning parkides paremale poole sõidutee äärt.
19. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et tulenevalt Majandusja kommunikatsiooniministri määrusest „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ulatub märkide 36 (sh märk 362 „parkimiskeeld“) mõjupiirkond asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvlita teatatud kauguseni. Liiva tänaval on parkimist keelav keelumärk 362 Puiestee ja Liiva tänava ristmikult umbes 13 meetri kaugusel ning Peetri tänava poolt sõites Peetri 21 kinnistu Liiva tänavapoolse aia juurde. Kohtul ei ole alust kahelda, et kohtuväline menetleja on korrektselt tuvastanud märkide paiknemise Liiva tänava nimetatud lõigul. Ka kaebuse esitaja pole sellele vastuväidet esitanud.
20. Kaebuse esitaja on märkinud, et Puiestee 62 kinnistult väljudes ei olnud ühtegi parkimiskeelu märki nähtaval ning kaebuse esitaja lähtus Puiestee 62 kinnistul olevatest märkidest, mille kohaselt lõppes parkimiskeelu ala kinnistult välja sõites. Seda väidet kinnitavad kaebuse esitaja esitatud fotod Puiestee 62 kinnistust. Seega on tuvastatav, et Puiestee 62 kinnistult Liiva tänavale pöörates ei olnud paigaldatud parkimiskeelu märki.
21. Keelumärk pannakse kohta, kus keeld või piirang algab. „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ määruse § 21 p 7 kohaselt näitavad tahvlid 831 kuni 822 (mõjusuund) ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi ei olnud nimetatud kohas (Puiestee 62 territooriumi väljasõidul Liiva tn suunal) liiklusmärgi panemise kohustust, kuna tegemist pole ristmikuga.
22. Liiklusseaduse kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja selgitanud ammendavalt, et teega külgnevalt alalt sõiduteele sõites ei olnud tegemist liiklusseaduse mõttes ristmikuga. Seega pidi juht veenduma Liiva tänavale Puiestee 62 kinnistult sõites ning parkides Liiva tänaval kehtivas liikluskorras.
23. Lisaks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja esitatud fototõenditest (trahviteate lisad) nähtub selgelt, et sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 09.09.2020 pargitud vahetult liiklusmärgi ette. Seega pidi juhile olema selgelt nähtav, et tema ees asub post ümmarguse keelava liiklusmärgiga.
24. Ka kaebuse esitaja ise on esitanud kaebusele kaasa fototõendid Puiestee 62 kinnistu märkidest ning Liiva tänava lõigust, kus sõiduk 09.09.2020 kuupäeval oli pargitud. Seejuures on kaebuse esitaja märkinud posti osas, et tegemist ei olnud nähtava liiklusmärgiga, kuna seda varjavad puu oksad ning leidis, et tegemist võis olla tänavasildi posti või lambipostiga. Kuivõrd isik parkis sõiduki posti ette ning tal tekkis kahtlus, millega võis tegemist olla, siis oleks pidanud isik seda märki ka kontrollima. Fotolt nähtub, et Peetri ja Liiva tänava nurgal on samuti paigaldatud liiklusmärk, mistõttu on eluliselt usutav, et samasuguse posti puhul oli juhil alust arvata, et tegemist on samuti liiklust korraldava märgiga.
25. Vastuseks kaebuse esitaja seisukohale, mille kohaselt pole seaduses sätestatud mootorsõiduki juhile hoolsuskohustust liikluskorraga (sh liiklusmärkidega) tutvumiseks, märgib kohus, et nimetatud kohustus on tuletatav ka mh LS § 21 lg-st 4, milles on märgitud, kus ja millal sõidukit ei tohi parkida. Olukorras, kus sõiduki juht väljus Puiestee 62 kinnistult ning parkis Liiva tänavale posti ette, siis oleks ta pidanud veenduma tänaval kehtiva liikluskorralduse ehk siis ka liiklusmärgi mõjuala ulatuse osas.
26. Asjaolu, et kaebuse esitaja ettepanek liikluskorralduse muutmiseks Liiva tänava lõigul edastati liikluskorraldusteenistusele, ei kinnita kohtu hinnangul asjaolu, et kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitaja tõlgendusega liiklusmärkide nõuetekohasest paigutamisest.
27. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Z-i kaebuse Tartu Linnavalitsuse 09.11.2020.a määruse peale rahuldamata.
28. Z on esitanud taotluse asendada määruses tema isikuandmed ning sõiduki numbri initsiaalidega. KrMS § 4081 reguleerib jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamist. Lg 2 kohaselt avalikustatakse avaldatud kohtulahendis süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist kaebemenetlusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale ning kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega VTMS § 541 lg 1 sätestatud korras lõpetab väärteomenetluse, siis Z-i puhul ei ole tegemist menetlusaluse isikuga, kelle isikuandmed tuleb avaldatud kohtulahendis avalikustada. Seetõttu rahuldab kohus Z taotluse osaliselt ning asendab Z nime ja isikukoodi läbivalt tähemärgiga. Sõiduki registreerimismärgi avalikustamata jätmist seadus ette ei näe, mistõttu jääb taotlus nimetatud osas rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik