← Eesti

2-19-18240/27

2-19-18240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 04. november.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18240 Tsiviilasi MHV Builders OÜ

) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Sama sätte lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 5. Tsiviilasjas number 2-20-5056 välja kuulutatud kostja GFC Good Finance Company AS-i pankrot 01.06.2020 kell 14:00 ning pankrotihalduriks on nimetatud Toomas Saarma. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, siis tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata kostja osas (

§ 43lg 2).

Lähtudes eeltoodust jätab kohus

§ 43

lg 2 alusel hagi kostja GFC Good Finance Company AS-i (pankrotis) vastu läbi vaatamata. 6.

§ 44

lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (

§§ 93jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.

Seega kuna on välja kuulutatud kostja pankrot, ei ole hagejal edaspidi võimalik esitada oma nõudeid kostja vastu hagimenetluses, vaid nõudeid saab esitada ainult pankrotimenetluses. 7. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Harju Maakohtu 02.12.2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu so pangakontode Euroopa arestimismääruse, millega arestis kostja arvelduskonto nr xxx Läti Vabariigi krediidiasutuses Akciju sabiedriba "Baltic International Bank" 56 766,63 euro ulatuses ja 16.12.2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis hagi tagamiseks GFC Good Finance Company AS-i (likvideerimisel, 2

(3)2-19-18240 registrikood 12423254) arvelduskonto nr x Swedbank AS-is ja olemasolul ka kõik muud GFC Good Finance Company AS-i arvelduskontod Swedbank AS-is 60 994,63 euro ulatuses MHV Builders OÜ (registrikood 12914774) kasuks.
  1. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel rahuldada. Hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõiv summas 1100,00 eurot hageja arveldusarvele xxx.
  2. Hageja on esitanud taotluse tasutud hagi tagamise tagatise tagastamiseks TsMS § 195 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning tuleb TsMS § 195 lg 1 p alusel rahuldada. Hagejale tuleb tagastada tasutud tagatis summas 3150,33 eurot hageja arveldusarvele xxx.
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks. Samas sätestab aga TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu 06.01.
  4. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-st 14 tuleneb, et kui hagi jäeti läbi vaatamata

§ 43

lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus kostja suhtes hagi läbivaatamata tulenevalt

§ 43

lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, oleks kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud kostja ja hageja menetluskulud poolte endi kanda. 11. Tulenevalt TsMS § 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.