Obsah (8)

§ 428§ 386§ 173§ 168§ 162§ 174§ 177§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. september 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-15-10317 Tsiviilasi Aksel Puus

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael loobus kohtuistungil nõudest saada hüvitist Osaühing Wenkaru osakapitali vähendamise eest. Seega on hageja loobunud nõuetest: 1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 04.11.2011 notar Irina Luih juures sõlmitud osaühingu OÜ Wenkaru (rk 10335977) osa võõrandamise leping; 2) seada Aksel Puust nimele kantud osaühing Wenkaru osale pankrotimärge; 3) kohustada OÜ Wenkaru juhatust muuta osanike nimekirja kandeid ning esitada taotlus Aksel Puust (pankrotis) kandmiseks äriregistrisse OÜ Wenkaru osa 20 000 krooni ehk 1 278.23 euro omanikuna; 4) tunnistada Aksel Puust OÜ Wenkaru osanikuks osa nimiväärtusega 20 000 krooni ehk 1278.23 eurot, andes OÜ Wenkaru osa A. Puusti pankrotivara hulka. Samuti loobus Aksel Puust (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael hagist Sirje Puust-Mumme vastu ühisvara jagamiseks. Kohus peab võimalikuks hagidest loobumine vastu võtta. Kohus leiab, et puuduvad seadusest tulenevad takistused loobumise vastuvõtmiseks. Ülalnimetatud nõuetes lõpetab kohus menetluse otsust tegemata.

1. Kohus leiab, et S. Puusti vastu esitatud 7 537.20 euro tagasivõitmise nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
2. Pankrotihaldur on kohtule esitanud tagasivõitmise hagi pankrotimenetluses. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõue rajaneb PankrS § 109 lg-le 1 ja § 113 lg 1 p-le
3. Tagasivõitmise mõiste on toodud PankrS §-s
4. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tagasivõitmise eesmärgiks on pankrotivarast ebaõiglaselt välja läinud vara tagasisaamine, et pankrotivõlausaldajad saaksid tagasivõidetud vara arvelt oma nõudeid rahuldada. 5 PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Sama sätte lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.
5. Poolte esitatud tõendite alusel on tuvastatud järgmised asjaolud: - - - Aksel Puusti ajutine pankrotihaldur nimetati 08.01.
6. Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega kuulutati välja Aksel Puust pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. 02.07.2014 on notariaalse osaühingu osa müügilepinguga võlgnik OÜ Forss osa nimiväärtusega 1 024 eurot müünud edasi J. S.ile. Müügihinnaks oli notari lepingu järgi 35 000 eurot, mis on võlgnikule tasutud sularahas. Võlgniku arveldusarvetelt summa laekumist ei nähtu. Siret Puust on
7. aastal tasunud Advokaadibüroole Aivar Pilv Aksel Puustile osutatud õigusabi eest 7 537.20 eurot.
8. Hageja palub kohtul tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks S. Puustile rahalise kohustuse täitmine summas 7 537.20 eurot või alternatiivselt 2 300 eurot. S. Puust leiab, et nõue on tõendamata. Võlgnik ei ole täitnud kostja I ees mitte mingeid rahalisi kohustusi. Hageja nõue on konkretiseerimata ja paljasõnaline. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et pankrotivõlgnik sai 02.07.2014 tehingust 35 000 eurot, mis on võlgnikule tasutud sularahas. Hageja on kohtule esitanud A. Puusti kirjaliku selgituse ajutisele pankrotihaldurile, mis on pankrotivõlgniku poolt 13.01.2015 allkirjastatud ning milles A. Puust tunnistab, et andis raha kostjale I (tütrele), millest tütar maksis advokaadi kulud (II kd tl 142), kuid ei täpsusta summat. Hageja on kohtule esitanud AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv tõendi, millest nähtub, et Aksel Puustile osutatud õigusabi eest on tasutud advokaadibüroole 7 537.20 eurot ning selgituseks on lisatud, et õigusabi osutati tsiviilasjades nr 2-09-15316 ja nr 2-14-56437 (II kd tl 144). Hageja leiab, et pankrotivõlgniku kinnituse, AB Aivar Pilv tõendi ja kostja I selgitustega on tõendatud, et võlgnik on tütre ees täitnud rahalise kohustuse, mida hageja palub kehtetuks tunnistada. Hageja arvates ei ole usutav, et kostja I oleks ilma võlgnikult rahalisi vahendeid saamata tasunud kulusid nii suures ulatuses (ca 7 000 eurot). Ilmselgelt on võlgnik andnud kostjale I rahalisi vahendeid vähemalt summas 7 537.20 eurot, mis on edasi makstud advokaadibüroole. Kostja I on vastuses hagile tunnistanud, et sai juulis

1. a A. Puustilt raha, et tasuda Advokaadibüroole Aivar Pilv viimase poolt A. Puustile osutatud õigusabi eest ning tasuda võlgniku hagiavalduselt riigilõiv (II kd tl 163). Kostja I esitatud S. Puusti LHV Panga pangakonto väljavõttest (I kd tl 152-155) nähtuvad järgmised asjassepuutuvad ülekanded: 350 eurot (26.08.2014 selgitusega „Riigilõivu tasumine Aksel Puusti hagiavalduselt (300€) ja hagi tagamise taotluselt (50€)“); 936 eurot (29.10.2014 Advokaadibüroole Aivar Pilv, selgitusega „Arve nr 20141425, Aksel Puust“); 559 eurot (18.11.2014 Advokaadibüroole Aivar Pilv, selgitusega „Arve nr 20141540, Aksel Puust“); 468 eurot (17.12.2014 Advokaadibüroole Aivar Pilv, selgitusega „Arve nr 20141726, Aksel Puust“). Seega on kostja I pangakonto väljavõttega tõendatud ülekanded summas 2 313 eurot. 6 Kostja I selgituste kohaselt olid A. Puusti kontod arestitud, mistõttu lisakulutuste vältimiseks täitis A. Puust oma kohustusi advokaadibüroo ees kostja I vahendusel. Pankrotivõlgniku poolt täideti rahalist kohustust Advokaadibüroole Aivar Pilv, mitte kostjale I. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnikul oleks olnud mingisugune rahaline kohustus kostja I ees või et võlgnik oleks täitnud rahalist kohustust kostja I ees. S. Puust on isa eest advokaadibüroole tasunud käsundi täitmisena. Kohus on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist on A. Puust kasutanud sularaha mitmete kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja I väitele, et A. Puust tasus tsiviilasjas 2-09-15316 menetluse kestel kohtu deposiiti 56 000 krooni OÜ Wenkaru ja OÜ Forss osade aresti alt vabastamiseks. Seega ei ole üheselt tõendatud, et A. Puustil puudusid tsiviilasja 2-09-15316 menetlemise ajal rahalised vahendid õigusabi ja riigilõivu tasumiseks, misttõttu advokaadibüroole olevat võlgniku eest teinud makseid kostja I ning seetõttu tekkis kostjal I rahaline nõue A. Puusti vastu, mida A. Puust olevat hiljem täitnud. Kohus leiab, et rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude rahuldamise vältimatuks eelduseks on rahalise kohustuse olemasolu tõendamine. Kohus nõustub kostja I seisukohaga, et hageja väide A. Puustil kohustuse olemasolu kohta S. Puust ees ja selle täitmise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusalusel juhul oli käsundiandjaks A. Puust, käsundisaajaks S. Puust ning lepingu eesmärgiks oli A. Puusti kohustuse täitmine Advokaadibüroole Aivar Pilv, et tasuda A. Puustile advokaadibüroo poolt osutatud teenuse eest.
2. Eeltoodu alusel tuleb kostja I vastu esitatud hagi rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. 11.

§ 386

lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas hagimenetluses tuleb hagi tagamise korras seatud osale nimiväärtusega 2 500 eurot käsutamise keelumärke seadmine tühistada, sest hagi jäetakse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist selle tõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab rahuldamata 8 815.43 euro suurusest nõude 7 537.20 euro ulatuses. 1 263.23 euro ulatuses täitis kostja I hageja nõude pärast hagi esitamist kohtusse. Nõudest kostja II vastu 30 euro suuruse osa ühisvarana jagamiseks loobus hageja menetlusökonoomikast lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kostja poolt hageja nõude rahuldamisest pärast hagi esitamist tuleb jätta S. Puusti vastu esitatud nõudes menetluskulud 85 % ulatuses hageja 7 kanda ning 15 % ulatuses S. Puusti kanda. S. Puust-Mumme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv S. Puusti vastu esitatud nõuetes 500 eurot ja S. PuustMuume vastu esitatud nõudes – 300 eurot. Tulenevalt kostja I poolt hageja nõude rahuldamisest pärast hagi esitamist tuleb hageja kanda jätta 85 % S. Puusti vastu esitatud hagilt tasutud riigilõivust, so (85%x500) 425 eurot; 75 eurot jääb S. Puusti kanda. S. PuustMumme vastu esitatud nõudelt tasutud riigilõiv 300 eurot jääb hageja enda kanda. S. Puust-Mumme eeldatavate menetluskulude katteks on hageja tasunud Tartu Maakohtu 05.02.2016 määruse alusel 22.02.2016 700 eurot Rahandusministeeriumi vastavale kontole. Kostja I esitas oma menetluskulude nimekirja summale 1 452 eurot (II kd tl 201-203) ja täiendatud menetluskulude nimekirja summale 198 eurot (16.08.2016 kohtuistung). Kostja I palub määrata tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1650 eurot (käibemaksuga), õigusabi osutati 12,5 tunni ulatuses. Kostja II esitas oma menetluskulude nimekirja summale 594 eurot (II kd tl 205-207) ja täiendatud menetluskulude nimekirja summale 198 eurot (16.08.2016 kohtuistung). Kostja II palub määrata tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 792 eurot (käibemaksuga), õigusabi osutati 6 tunni ulatuses. Hageja esitas kostja I menetluskulude osas vastuväite. Hageja ei nõustu täendava vastuse eest 4 tunnise õigusabi mahuga, sest tekst on korduv. Hageja nõustub töömahuga kaks tundi. Küsitav on ka tagatise taotlusele kulunud aeg üks tund, hageja nõustub töömahuga 0,5 tundi. Kokku nõustub hageja 8,5 tunni töömahuga. Hageja vaidles vastu täiendavale menetluskulude taotlusele, milles esindja taotleb nii kostja I kui ka kostja II esindamise eest kohtuistungiks ettevalmistuse eest 0,5 tunni ja kohtuistungil osalemise eest 1 h mahus. Esindaja ei valmistu kohtuistungiks topelt, vaid kokku 0,5 tundi ning istung kestis vaid 1 tunni, mistõttu saab kulu olla 1 h ulatuses osalemine istungil. Kohus leiab, et kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjaid on menetluses esindanud üks esindaja, vandeadvokaat Madis Mahlapuu. Kohus leiab, et tunnitasu määr taotletud ulatuses (110 eurot ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjad ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu on kulu ka tasutud käibemaks. Kostjad on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning kohtumenetluseks ettevalmistamisega. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja I täiendav vastus kordab 16.09.2015 esitatud kostja vastust, mistõttu tuleb põhjendamatuks lugeda nimetatud dokumendi koostamise eest õigusabi maht kaks tundi. Samuti tuleb kohtu hinnangul arvestada hageja seisukohta istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kohta, jagades istungil osalemiseks ettevalmistamise (0,5

1. h)ja osalemise (1
2. h)ajakulu võrdselt kahe kostja vahel. Seetõttu on kohtu hinnangul kostja I põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud 9,75 tunni eest ehk summas 1 287 eurot ja kostja II põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud 5,25 tundi ehk summas 693 eurot. Arvestades kohtu määratud menetluskulude jaotust kostja I vastu esitatud nõudes tuleb hagejalt S. Puusti kasuks välja mõista (85%x1287) 1093.95 eurot. 8 Siret Puustilt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 % menetluses tasutud riigilõivust, so (15%x500) 75 eurot. Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded tuleb Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt Siret Puusti kasuks välja mõista (1093.95-75) 1 018.95 eurot. Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taelalt tuleb Sirje Puust-Mumme kasuks välja mõista menetluskulude katteks 693 eurot, mis tuleb tasuda Tartu Maakohtu 05.02.2016 määruse alusel 22.02.2016 AS-i Swedbank poolt Aksel Puusti pankrotihaldur Sirje Taela eest Rahandusministeeriumi vastavale kontole kantud 700 euro arvelt. Allesjääv 7 eurot tuleb tagastada AS-le Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9