KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3719 Kohtunik Peet Teidearu Väärt

§ 15lõikes 1 punktis 1 nimetatud nõuet.

Kiirmenetluse otsusega määrati Igor Daynekole

§ 227lg 3 rikkumise eest rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust.

1. 02.09.2020.a esitas Igor Dayneko Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri otsuse peale. Kaebuse on Igor Dayneko esitanud määratud karistuse osas. Menetlusalune isik palub kohtul arvestada, et tal puuduvad liiklusalased kehtivad karistused ning ta kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus sanktsiooni keskmises määras ning arvestatakse kergendavate või raskendavate asjaoludega ja määratakse karistus siis kas alla või üle keskmise määra. Käesolevalt on kohtuväline menetleja määranud karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata kahetsusele ja süü ülestunnistamisele ning aktiivsele osalemisele menetluses. Igor Dayneko selgitas, et mootorsõidukil Honda sõidukiiruse spidomeetril on sõidukiiruse suured numbrid märgitud inglise miilides (90 miili=144 km/h) ning väikeselt on märgitud kiirus kilomeetrites. Sõitmise ajal ning tähelepanu hajumisel ei märganud ta kui suur on kiirus kilomeetrites ning selle tõttu toimus kiiruse ületamine. Menetlusalusel isikul on tütar, kes õpib ülikoolis ning vajab materiaalset toetust. Kaebuse esitaja palub rahatrahvi vähendada 250 euroni.
2. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 29.09.2020.a, milles märgib, et määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kiirmenetluse otsuse koostamise ajal olid väärteo toimepanemise asjaolud selged, Igor Dayneko nõustus kiirmenetlusega, anti võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Igor Dayneko poolt sõidukiiruse ületamine oli nõuetekohaselt fikseeritud ja lukustatud kiirusmõõturi näit omistatud õigele sõidukijuhile. Kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolud järgi oli kiirmenetluse otsuse koostamine põhjendatud ja seaduslik. Igor Dayneko on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu ja tervise huvides. Kohtuväline menetleja leiab, et Igor Dayneko pani teo toime otsese tahtlusega. Isik, kellel on kogemus sõiduki juhtimises ja ta liikleb sõidukitega igapäevaselt, peab tajuma, et ta liigub 90 km/h asemel 144 km/h. Arvestades, et isikul puuduvad kehtivad karistused, kuid ka seda, et süütegu pandi toime elava liiklusega suurel maanteel ja päevasel ajal, on määratud karistust siiski optimaalne. Keskmisest määrast kõrgem rahatrahv on kohtuvälise menetleja hinnangul asjakohane. Karistuse määramine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning karistuspraktikaga.
3. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 3, 15). Kohtu seisukoht
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
5. Igor Dayneko esitatud kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule oma kirjalikus seisukohas märkinud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 9.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 2 p 1 järgi võib Maanteeamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis või

§ 15

lg 5 kohaselt võib teeomanik vähendada suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 10.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20.08.2020.a kella 10.32 ajal juhtis Igor Dayneko mootorsõidukit Honda Gold Wing registreerimismärgiga XXX Jõhvi-TartuValga maanteel 194,4 kilomeetril suunaga Valga, s.o asulavälisel teel. Seda tõendavad kiirusmõõturi kasutamise protokoll ning kiirmenetluse otsus (tl 16-18). Ka menetlusalune isik ei ole temale etteheidetavale rikkumisele esitanud vastuväited, tunnistades toimepandud rikkumist (vt tl 17, menetlusaluse isiku ütlused).
2. Lõuna Prefektuuri kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega oli suurim lubatud sõidukiirus

§ 15lg 1 p 1 järgne 90 km/h.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiirust mõõdeti seistes, kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE1151 hoiti mõõtmise ajal käes ning mõõdeti patrullautost eemalduvat üksikut mootorsõidukit, menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki maksimaalne kiiruse tulem oli 144 km/h. Kuna kiiruse mõõtmise laiendmääramatus paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel 136-166 km/h sõitva sõiduki puhul on +/- 5 km/h (vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 lisa 1 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele), siis tuleb lõplikuks mõõtmistulemuseks ning ka menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda 139 km/h. Ka kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisest on selgelt tuvastatav, et kiirusmõõturist eemaldub mootorsõiduk, mille maksimaalseks kiiruseks on 144 km/h.
2. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on kiirusmõõturit LaserCam 4 LE1151 taadeldud 29.04.2020 ning vastab esitatud nõuetele (tl 20). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et seade on testitud 20.08.2020 hommikul kl 07.05 ning vastab seadme töötemperatuuri ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele (tl 18).
3. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Igor Dayneko juhtis 20.08.2020.a mootorsõidukit

§ 15

lg 1 p 1 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h ning järelikult on tema käitumises

§ 227lõikes 3 toodud kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 16. Kar

S § 12 lõike 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, seejuures jaguneb tahtlus KarS § 16 lõikest 1 tulenevalt kavatsetuks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Kohtuväline menetleja on märkinud, et Igor Dayneko on talle etteheidetava väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pidi Igor Dayneko füüsiliselt tajuma, et ta ületab asulavälisel teel lubatavat suurimat sõidukiirust vähemalt 49 km/h. Asjaolu, et Igor Dayneko mootorsõidukile on märgitud kiirusmõõdikul kiirus suuremalt miilides ning väiksemalt kilomeetrites, ei anna õigustust lubatavat kiirust ületada. Ei ole ka usutav, et nimetatud kiiruse rikkumine ei olnud mootorsõiduki juhile tunnetuslikult tajutav. Kohus leiab, et vähemalt 49 km/h suurimat lubatud kiirust ületades oli Igor Daynekole füüsiliselt tajutav kiiruste erinevus ning seega on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kuulub Igor Dayneko toimepandud teo eest karistamisele. 19.

§ 227

lõige 3 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni 12 kuuni. Kohtuväline menetleja määras Igor Daynekole karistuseks 125 trahviühikut, s.o 500 eurot trahvi.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja tuvastas kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamliku kahetsuse. Ka kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku kahetsuse siiruses, kuna ta on seda väljendanud ka kohtule esitatud kaebuses. Raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest võimalik tuvastada ei ole.
3. Kohtu hinnangul on Igor Dayneko süü keskmises määras. Igor Dayneko juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit, ületades vähemalt 49 km/h lubatud sõidukiirust. Ta pani oma teo toime otsese tahtlusega. Kohtuväline menetleja pidas proportsionaalseks karistusliigiks rahatrahvi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, leides, et rahatrahv on kohane meede Igor Dayneko karistamiseks. Arvesse tuleb võtta, et tal puuduvad kehtivad karistused, seega ei ole tegemist harjumussüüteoga, vaid ühekordse juhusüüteoga. Samas tuleb arvesse võtta, et tegu pandi toime elava liiklusega maanteel ning kiirust ületati olulisel määral. Selliselt võib ohtu seada nii enda kui ka teiste liikluses olevate isikute elu, tervis ja vara. Ka üldpreventiivseid kaalutlusi hinnates tuleb Igor Dayneko poolt toime pandud väärteo toimepanemisse suhtuda ülima tõsidusega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on ohtlik rikkumine, mistõttu tuleb ühiskonnale anda signaal, et antud käitumist ei saa sallida.
4. Kohus leiab, et Igor Daynekole määratud karistus ei ole liialt karm, samuti ei ole kohtule teadaolevalt takistusi juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvalt. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmist veidi ületavas määras (125 trahviühikut). Kuigi isik on tegu kahetsenud ning tal puuduvad kehtivad karistused, tuleb arvesse võtta ka teo toimepanemise asjaolusid (suur kiirus, toime pandud elava liiklusega maanteel). Karistuse eesmärk on mõjutada isikut uusi tegusid mitte toime panema ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on Igor Daynekole määratud karistus proportsionaalne ning tagab eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
5. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et tal on tütar, kes õpib käesoleval ajal ülikoolis ja vajab materiaalset toetust. Kohus märgib, et arusaadavalt tekitab isikule määratud karistus teatud ebamugavusi, kuid menetlusaluse isiku esitatud argument ei anna alust karistuse vähendamiseks ½ võrra, s.o 250 eurole. Kohtuvälise menetleja määratud karistus on kohane ja põhjendatud meede.
6. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Igor Dayneko kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 20.08.2020.a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik