2-19-18654/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 18.02.2020.a Tsiviilasja number 2-19-18654 Tsiviilasi P Mi hagi V Mi vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 5 595 eurot Hagejad: P M (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja (ema) V M (isikukood xxx) Kostja: V M (isikukood

1. x)Kohtuistungi kuupäev 17.02.2020 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Mõista kostjalt V Milt (M, isikukood
2. x)hageja P Mi (M, isikukood
3. x)kasuks välja 4 107,33 eurot. 3. Mõista kostjalt V Milt hageja P Mi kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.03.2020, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni 18.08.2032). 4. V M on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu 01. kuupäeval V Mi (M, isikukood
4. x)kontole X või muule V Mi poolt teatatud pangakontole. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktis 2 väljamõistetud summa. 5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 1. Hageja P M esitas 27.11.2019 oma ema V Mi kaudu Harju Maakohtule hagi oma isa V Mi vastu, nõudes elatise väljamõistmist kehtiva miinimummäära ulatuses. Hageja nõudis elatist ka tagasiulatuvalt alates novembrist 2018. Kostja kannab karistust Tartu Vanglas ega osale hageja ülalpidamises. 2. Kohus võttis hagi menetlusse 20.12.2019 määrusega. 3. Kostja vaidles 14.01.2020 avaldusega hagile vastu. Kostja viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub võimalus hageja ülalpidamiseks. Kostja taotles riigi õigusabi esindaja saamiseks. 4. Kohus jättis 15.01.2020 määrusega rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus selgitas kostjale ühtlasi tõendamiskoormust ning tema positsiooni vähest eduperspektiivi. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja põhjenduste esitamiseks. 5. Kohtu järelepärimisele vastates teatas Tartu Vangla 13.02.2020 kirjas, et kostjal on võimalik teha karistuse kandmise ajal tasustatavat tööd (digitoimiku lk [dtl] 47]. 6. Kohus hankis väljavõtte kinnistusraamatust, mille kohaselt kostjale ja hageja emale kuulub ühisvarana korteriomand aadressil x. Korteri reaalosa pindala on 48,3m2, kinnistusraamatus ei ole kajastatud kolmandate isikute õigusi korteriomandi suhtes (dtl 44-45). 7. Kohus vaatas asja läbi 17.02.2020 kohtuistungil. Hageja täpsustas, et nõuab tagasiulatuvalt elatist alates 27.11.2018. Hageja ema teatas, et kuni kinnipidamiseni maksis kostja elatist lapsevanemate kokkuleppe alusel riiklikult kehtestatud miinimummääras. Kinnipidamise ajal on hageja ema nõudnud elatise maksmist, kuid kostja on sellest keeldunud vara puudumisele viidates. Kostja võttis selle omaks. Hageja ema väitel on kaalutud korteri võõrandamist, kuid kostja on sellest keeldunud kinnipidamisasutuses viibimisega seotud takistustele viidates. Kostja avaldas istungil nõusolekut korteriomandi võõrandamiseks, et selle arvel elatist maksta. 2 Otsuse põhjendused 8. Kohus rahuldab hagi, põhjendades seda alljärgnevaga. 9. Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2018.a oli vastavaks summaks 250 eurot kuus, 2019.a 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 ja 13.12.2018 määrus nr 117, 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine. PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 10. Hagejad nõuab miinimummäärale vastavat elatist alates 27.11.2018 ning sellele järgneva perioodi eest kuni täisealiseks saamiseni. Sellisena on nõue kooskõlas eelmises punktis