← Eesti

2-19-3471/16

Obsah (7)§ 367§ 172§ 174§ 138§ 175§ 218§ 144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3471 Tsiviilasi Vasara tn 2b k

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 14. Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 16.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 17.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. 18.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 5 2-19-3471 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 1025 euro eest. Esindaja tunnihind on 100 eurot. 19. Vastavalt 14.03.2019.a ja 22.08.2019.a esitatud menetluskulude nimekirjale on avaldaja menetluskulud järgmised: - kliendiga nõupidamine ja tutvumine dokumentidega, analüüs (2 tundi - 200 eurot); - avalduse koostamine, avalduse projekti kooskõlastamine (4 tundi - 400 eurot) - päringute tegemine – 5 eurot; - dokumentide tõlkimine vene keelest eesti keelde – 50 eurot; - riigilõiv avalduse esitamise eest – 50 eurot; - tutvumine dokumentidega ja analüüs (1 tund - 100 eurot); - nõuete täiendamine (2 tundi - 200 eurot); - 03.03.2019.a üldkoosoleku protokolli tõlkimine - 20 eurot. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

  1. Kohus kontrollib lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud ja vastab asja sisule. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta).
  2. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta avaldaja esindaja menetluskulude nimekirjas esile toodud kulude hindamisel. Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et avaldaja esindaja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohtu hinnangul teistkordsele nõuete täiendamisele ning dokumentide tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg on osaliselt ülemäärane. Lepinguline esindaja ei selgitanud, milliseid dokumente ta analüüsis. 22.08.2019.a esitatud avaldus nõuete suurendamiseks on sisuliselt neljal leheküljel ning sisaldab esialgses avalduses avaldatud seisukohti ning asjaolusid. Kohus leiab, et teistkordsele nõuete täiendamise ning dokumentide tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on üks tund. Ülejäänud õigusabitoimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud. Seega kohus vähendab menetluskulu 100 euro võrra. 23.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja lepinguline esindaja Andrei Petrov Õigusbüroo OÜ kinnitas, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas 6 2-19-3471 menetlusosaline on käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestamist menetluskuludena ning seega käibemaksu hüvitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult saab seda nõuda ainult selline menetlusosaline, kes ise on pidanud menetluskuludelt käibemaksu tasuma ning ei saa seda käibemaksuseaduse kohaselt tagasi arvestada. Avaldaja lepinguline esindaja ei ole menetlusosaline, st ta ei ole avaldaja ega puudutatud isik ning eeldatavasti ta ei pidanud tasuma õigusabikulusid ja käibemaksu. Seega menetluskuludele käibemaksu lisada ei saa, sest avaldaja pole esitanud kohtule

§ 174lg 10 ettenähtud kinnitust.

24. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulu summas 925 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.