Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-20-4556 (kohtueelses menetluses 20231700056) M S suhtes KarS § 120 lg 1 järgi
2.
lg 3 alusel määrata M Sle järgmised kohustused: M S on kohustatud edaspidi hoiduma oma käitumisega K Rile füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustamast; M S on kohustatud pöörduma järelevalve perioodil vähemalt kolmel korral nõustaja vastuvõtule või kuni vajaduse ära langemiseni, mille määrab terapeut, saamaks nõustamisteenust oma agressiivsest käitumisest tingitud probleemide lahendamiseks, seejuures peab esimene kohtumine terapeudiga toimuma 1 kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saamisest; M S on kohustatud käituma suhtlemisel K Riga viisakalt ning ei tohi kasutada K Ri suhtes ebatsensuurseid väljendeid.
Edasikaebekord
lg 7 alusel võib kannatanu määruse peale esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates määruse koopia saamise päevast. Kohtumääruse põhjendused Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 29.06.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus M Sle KarS § 120 lg 1 järgi. Kriminaalasjas toimus 26.08.2020.a eelistung. Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse, et kohus kohaldaks lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse kohaldamisega nõustusid prokurör, süüdistatav ja kannatanu. Kohus saatis 26.08.2020.a määrusega süüdistatava M S ja kannatanu K Ri lepitusmenetlusse. Sotsiaalkindlustusamet lepituskokkuleppe. edastas kohtule 16.10.2020.a lepitusmenetluse aruande ja Prokuratuur edastas 11.11.2020.a kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet on ringkonnaprokurör jõudnud järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist
Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo, mille ühiskonnaohtlikkus ei ole suur ja mille asjaolud on selged. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, st juba seadusandja poolt on süüdistatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks. Süüdistatava teos puuduvad KarS § 58 järgi karistust raskendavad asjaolud. Süüdistatav on küll varem kriminaalkorras karistatud ning käesolev kuritegu on toimepandud katseajal, kuid tegemist on teistlaadi tegudega, mistõttu ei ole isiku kohtulik karistamine KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt vajalik. Süüdistatav kahetseb toimepandud tegu, mis on KarS § 57 esinevaks kergendavaks asjaoluks. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju puudub ning kuriteoga ei ole tekitatud tõsiseid tagajärgi. Ühtlasi tuleb arvesse võtta asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav jätkasid kooselu paar nädalat pärast süüdistuse aluseks olevat vahejuhtumit. Lisaks on süüdistatav paigaldanud endale „ampulli“ naha alla, mis välistab tema poolt alkoholi tarbimise. Käesoleval ajal süüdistatav ja kannatanu elavad koos ja neil on perre sündimas laps. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja lähtudes prokuröri taotlusest, leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Tulenevalt
lg-st 1 võib prokuratuur taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist, kui tegu on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud
§-s 2032 sätestatud korras ning ei esine
Kuivõrd kriminaalmenetluse esemeks on antud juhul teise astme kuritegu, mille asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning allkirjastanud lepituskokkuleppe, siis esinevad
Lisaks ei esine ka
lg 1 p-des 1–4 sätestatud leppimise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamist välistavaid tingimusi. 2 Lepituse aruande kohaselt on kannatanu tingimused leppimiseks, et süüdistatav ei tarvita alkoholi, ei kasutada ebatsensuurseid väljendeid, ei kasuta vägivalda ega ähvarda vägivallaga. Lepituskokkuleppe kohaselt on K. Rp ja M. S nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja leppinud kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamises alljärgnevas: 1) M. S ei põhjusta edaspidi oma käitumisega K. Rile füüsilist valu ja tervisekahjustusi; 2) M. S pöördub järelevalve perioodil vähemalt kolmel korral nõustaja vastuvõtule või kuni vajaduse ära langemiseni, mille määrab terapeut, saamaks nõustamisteenust oma agressiivsest käitumisest tingitud probleemide lahendamiseks; esimene kohtumine terapeudiga toimub 1 kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saamisest; 3) M. S käitub suhtlemisel K. Riga viisakalt ning ei kasuta tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kohus määrab
lg 3 alusel M Sle kohustuseks järgida eelpool kirjeldatud lepituse aruandes toodud tingimusi.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas on kohus 26.08.2020.a määruses märkinud, et M S on kohustatud lepituskokkuleppe saavutamisel tasuma kohtumenetluse kuludena kaitsjatasu summas 97,20 eurot. Kohus võimaldab M. Sl tasuda menetluskulud ositi 2 kuu jooksul, igakuuliselt kuulub tasumisele 48,60 eurot. Menetluskulud kuuluvad tasumisele 26.08.2020.a kohtumääruses nimetatud arveldusarvetele (kohus on need välja toonud ka käesoleva kohtumääruse resolutsioonis). (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.