← Eesti

2-19-123878/19

Obsah (7)§ 5§ 436§ 230§ 231§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.10.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-123878 Tsivii

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hagejad on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hagejad ei suuda end ise üleval pidada.
  3. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on väitnud, et kostja on nende isa ja esitanud sünnitunnistused tõendamaks sama. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on esimene eeldus täidetud. 8. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hagejad olid hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18-aasta vanad. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4). Seega on ka teine eeldus täidetud. 4

(11)2-19-123878
  1. Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejatele elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu osas saaks eelduslikult lähtuda asjaolust, et hagejate vajadused on seaduses sätestatud alammääras, kuivõrd hagejad ei nõua elatist seda ületavalt (PKS § 101 lg 1). Kostja on vaielnud hagejate vajadustele vastu, tuues välja, et alates 21.11.2019 elab E J kostjaga ning kostja kannab kõik E Ji ülalpidamiskulud, hagejate poolt välja toodud kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud, hagejate seaduslik esindaja ei ole tagasiulatuva elatise perioodil nõudnud kostjalt suuremas mahus elatise tasumist, kui kostja tasus ning kostja hinnangul puudusid hagejate seaduslikul esindajal sissetulekud, mis oleksid võimaldanud hagejatele väljatoodud suuruses ülalpidamist anda.
  2. Tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.07.2019-27.10.2019.a. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist nõuda ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo 3-2-1-136-13, p 12). Hagejad on välja toonud, et nõuavad kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist perioodi 01.07.2019-27.10.2019 eest kummalegi lapsele summas 742,32 eurot, mis lähtub arvestusest, et miinimumelatise määr tagasiulatuva elatise perioodil oli 270 eurot kuus hageja kohta, kostja on nimetatud perioodil tasunud hagejatele elatist kokku 1348 eurot ning seetõttu leiavad hagejad, et kostja on elatise tasumisega võlgnevuses hagejate kohta kokku summas 742,32 eurot (2090,32-1348=742,32 eurot). Kostja on välja toonud, et on tasunud igakuiselt alates augustist novembrini lastele elatist summas 450 eurot kuus ning vaidlustab hagejate kulud. Kostja hinnangul võiks keskmine kulu toidule olla 100 eurot (mitte 138 eurot), kuna laps on 5 päeva nädalas koolis, lisaks on kostja hinnangul maksimaalne ravikulu kuus 10-15 eurot (mitte 43 eurot). Vihikutepliiatsite kulu on kostja hinnangul maksimaalselt 10 eurot. Hügieenivahendeid 15 eurot kostja ei vaidlusta ning kostja on nõus, et ravimitele kulub kuus 8-10 eurot. Kostja vaidlustab riiete ja jalanõude kulu ning ei nõustu kooliekskursioonide kuluga, leides, et sellele kulub 5-10 eurot kuus (mitte üle 30 euro). Kostja vaidlustab puhkuse kulu ning tõi välja, et maksis ise huviringide eest. Hagejate esindaja tõi välja, et koolitarbed ja hügieenitarbed on toidukulu sees, lapsed söövad palju, 138 eurot kuus on võetud minimaalselt, on kostja riisiko, kui ta ei soovi lapsele vitamiine anda, vaktsineerimise osas on esitatud keskmine kulu ning sünnipäevapeo korraldamise kulu on jagatud kuude lõikes. Hagejate hinnangul on autoliising kulu, millele võib küsimärgi panna – ema viib last kuhu vaja. Hagejate hinnangul on normaalne tagada lapsele kord aastas 2-nädalane puhkus xxx. Hagejad leiavad et küte 10 eurot kuus on vähe ning juhul, kui kostja on maksnud huviringi eest, siis see oli mingi muu huviring – need huviringid, mis valis ema, on ta ise maksnud ja need, mis valis isa, on tema maksnud. Kohus on eelnevalt menetlusosalistele selgitanud, et juhul, kui kostja soovib tugineda asjaolule, et hagejate igakuised kulud on väiksemad, kui kahekordne miinimumelatise määr (2019.a 540 eurot, 2020.a 584 eurot hageja kohta kuus), lasub hagejate tegelike kulude tõendamiskoormis kostjal. Kostja on menetluses esitanud tõenditena oma pangakonto 5
(11)2-19-123878 väljavõtted perioodil 01.07.2019-30.09.2017, millest nähtub kostja poolne osaline kulude kandmine, kuid millest ei nähtu andmeid, millele tuginedes saaks kohus asuda seisukohale, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud ei ole tagasiulatuva elatise nõude perioodil vähemalt kahekordses miinimumelatise määras. Poolte vahel puudub vaidlus, et perioodil 01.07.2019-27.10.2019 on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist hageja seadusliku esindaja arvelduskontole kokku 1348 eurot. Poolte poolt esitatud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et hagejad ei ole 26.05.2020 menetlusdokumendis väljatoodud igakuiseid kulusid korrektselt hinnanud, seejuures esi ole hagejad ammendavalt välja toonud igakuiseid kulusid eluasemele ja kommunaalteenustele – asjaolu, et kostja on osaliselt antud perioodil nimetatud kulud kandnud ei tähenda, et hagejatel antud perioodil poleks nimetatud kulusid esinenud vaid seda, et kostja on antud kulud ka hagejate eest tasunud vahetult teenusepakkujatele, mis nähtub kostja kontoväljavõtetest. Riigikohtu 07.02.2018.a lahendist tsiviilasjas nr 2-15-15909 lähtuvalt määratakse lapse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). (p 12). Kohus selgitab hagejatele, et igakuise elatise väljamõistmise aluseks on igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud hagejate ülalpidamiseks. Seejuures juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hagejad on esitanud kohtumenetluses tšekke, maksekorraldusi ja arveid, kuid ei ole selgelt välja toonud, mida millise tõendiga tõendada soovitakse ja millest nähtub hagejate igakuiste põhjendatud ja vajalike kulude suurus 26.05.2020 menetlusdokumendis toodud ulatuses. Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on hagejate ülesanne ning kõik hagi aluseks olevad asjaolud peavad selguma hagiavaldusest. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16.12.
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20.10.
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Lähtuvalt eelpoolviidatud RKTKo-st tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, on tagasiulatuva elatise nõude osas vajalik hagejatel tõendada, et nad on tagasiulatuva elatise nõude perioodil, s.o 01.07.2019-27.10.2019 kostjalt elatist nõudnud ja/või viidanud, et kostja poolt antav elatis on ebapiisav. Hagejad vastavasisulisi tõendeid kohtu ette toonud ei ole. Kostja on välja toonud, et tasus hagejatele elatist 450 eurot kuus, mille maksekorralduses on selgituses mh fraas „vastavalt kokkuleppele“. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks pooltevaheline vastavasisuline kokkulepe, hagejad ei ole välja toonud, et elatise maksmise osas summas 450 hagejatele kokku poolte vahel kokkulepe puudus. Kohtu hinnangul ei ole hagejate nõue tagasiulatuva elatise saamiseks perioodil 01.07.201927.10.2019 põhjendatud. Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejate seaduslikule esindajale nimetatud perioodil elatist 1438 eurot. Täiendavalt on kostja tasunud hagejate eluaseme- ja kommunaalkulusid vahetult teenusepakkujatele. Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks elatise nõudmine tagasiulatuva elatise perioodil suuremas summas, kui kostja hagejatele tasus ning kohtu hinnangul on märgilise tähtsusega kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvad arveldused, kus kostja on kandnud hagejate 6
(11)2-19-123878 seaduslikule esindajale hagejate jaoks raha, kuid hagejate seaduslik esindaja on nimetatud summa kostjale tagasi kandnud. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud hagejate suhtes ülalpidamiskohustust tagasiulatuva elatise nõude perioodil 01.07.2019-27.10.
  2. Elatise nõue perioodil 28.10.2019-01.12.2019 Hagejad on välja toonud, et kostja ei täida vajalikus ulatuses ülalpidamiskohustust ning hagejad on täielikult oma ema I Ji ülalpidamisel. 14.05.2020 toimunud kohtuistungil muutis hageja oma nõuet ning kinnitas, et alates 01.detsembrist 2019 elab E J kostjaga, kes kannab tema ülalpidamiskulud vahetult. Hagejad palusid kostjalt välja mõista kummalegi hagejale igakuise elatise miinimummääras muutuva suurusena alates 28.10.2019 kuni 01.12.
  3. Hagejad kinnitasid, et oktoobris ja novembris 2019 olid hagejad 100% hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hagejad tõid välja, et nende igakuised kulud oktoobris ja novembris 2019 olid E Jil vastavalt 603,97 ja 568,75 eurot ja R Jil vastavalt 589,76 ja 572,89 eurot. Hagejad on 26.05.2020 esitatud tõenditega tõendanud oma igakuiseid kulutusi osaliselt. Kostja vaidles hagejate igakuistele ülalpidamiskuludele vastu. Kostja ei ole tõendanud hagejate tegelikke kulusid ning hagejad ei ole ammendavalt välja toonud ja tõendanud oma igakuiseid põhjendatud ja vajalikke ülalpidamiskulusid (käsitletud ka tagasiulatuva elatise punktis). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on tasunud oktoobris ja novembris hagejate ülalpidamiseks 450 eurot. Riigikohus on leidnud, et elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu 19.10.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3— 2-1-119-15, p 11; 22.03.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kindlaks teha, kui suur on hagejate ülalpidamise ulatus lähtuvalt laste vajadustest ja nende tavalisest elulaadist (PKS § 99 lg 1). Hagejate igakuised vajadused oktoobris ja novembris 2019 olid järgnevad: Kulu liik EJ RJ Okt. 2019 Nov. 2019 Okt. 2019 Nov. 2019 Toit 140,10 79,38 140,10 79,38 Pesuvahendid ja hügieen 13 13 13 13 Koolitarbed 10 10 10 10 Erinevad apteegid 5 5 5 5 Vaktsineerimine 12 12 12 12 Vitamiinid 15 15 15 15 Täiendav vaktsineerimine - 12,50 - 12,50 7
(11)2-19-123878 Riided 80 80 80 80 Jalatsid 50 50 50 50 SPA 5,50 5,50 5,50 5,50 Kino 5 5 5 5 Sünnipäev 45 45 45 45 Sünnipäeval käimine - 35 - - Kohvik 7 - 7 7 Mänguasjad - - - 30 Sünnipäeva kingitus - - 15 - Huviringid 61 61 - - Kommunaalteenus 23,38 27,63 23,38 27,63 Telefon 6,99 6,99 - - Puhkus kord aastas 100 100 100 100 Kütus 10 10 10 10 Lasteaed - - 70,88 65,88 Telefoni remont - 75 - - Kokku: 603,97 568,75 589,76 572,89 Kohtu hinnangul nähtub hagejate poolt esitatud kuludest, et nende hulgas on kajastatud kulud, mis eelduslikult võiksid olla igakuiselt samas suurusjärgus, kuid mis oktoobris ja novembris erinevad oluliselt (toit), kulusid, mis ei ole igakuised kulud (nt täiendav vaktsineerimine, mänguasjad, telefoni remont, sünnipäeva kingitus, sünnipäeval käimine), kulud, mille suurus on ülepaisutatud (nt riided ja jalatsid), kulud, mille kandmise vajadust ei ole hagejad põhistanud (kütus) ning kulud, mis on olemuselt toreduslikud, mitte hagejate ülalpidamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud (spa, kino, sünnipäev, kohvik, puhkus kord aastas). Hagejad on välja toonud, et nende kulu toidule oli oktoobris 2019 summas 140,10 eurot ja novembris 2019 summas 79,38 eurot. Hagejad ei ole välja toonud, millest on tingitud oluline erinevus toidukulude osas järjestikuste kuude lõikes. Kostja hinnangul on põhjendatud toidukulu 100 eurot hageja kohta. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et mõistlikud kulud kasvava lapse toidule on 100 eurot kuus. 8
(11)2-19-123878 Hagejad on välja toonud, et nende kulud pesuvahenditele ja hügieenile on 13 eurot kuus. Kostja nimetatud kulule vastu ei vaielnud. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus kummagi hageja kulu pesuvahenditele ja hügieenile 13 eurole kuus. Hagejad on välja toonud, et nende kulud koolitarvetele on 10 eurot kuus. Kostja nimetatud kulule vastu ei vaielnud. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus kummagi hageja kulu koolitarvetele 10 eurole kuus. Hagejad on välja toonud, et nende kulud ravimitele, vitamiinidele ja vaktsineerimisele olid oktoobris kokku 32 eurot hageja kohta oktoobris 2019 ja 44, 50 eurot novembris 2019. Kostja hinnangul peaks ravikulu olema 10-15 eurot kuus ning on nõus, et ravimitele kulub kuus 8-10 eurot. Kohtuhinnangul on hagejad toonud välja ka kulu, mida ei kanta igakuiselt (nt täiendav gripivaktsiin). Kohtu hinnangul on põhjendatud igakuine kulu ravimitele, vitamiinidele ja vaktsineerimisele kokku 20 euro ulatuses kummalegi hagejale. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised kulud riietele on 80 eurot hageja kohta kuus ja jalanõudele 50 eurot hageja kohta kuus. Kostja hinnangul on kulud ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjaga. Kohtu hinnangul on tegemist aktiivses kasvueas lastega, kelle puhul on põhjendatud igakuised kulud riietele ja jalanõudele kokku 60 euro ulatuses hageja kohta. Hagejad on välja toonud, et nende kulud spale, kinole, kohvikus käimisele, sünnipäevadele, sünnipäevadel käimisele, sünnipäevakingitustele (edaspidi summaarselt: meelelahutusele) olid E Jil oktoobris summas 62,50, novembris summas 90,50 eurot ning R Jil oktoobris 77,50 eurot ja novembris 62,50 eurot. Kostja hinnangul on kulud ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjaga. Kohtu hinnangul on valdavalt tegemist toreduslike kulutustega, mida võib hagejatele teha, kuid mille kandmine ei ole nende ülalpidamisel vältimatult vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud igakuised kulud kummagi hageja meelelahutusele 30 euro ulatuses. Hagejad tõid välja, et R Jil oli novembris 2019 30 euro suurune kulu mänguasjadele. Kohtu hinnangul on kulu mänguasjadele põhjendatud, kuid hagejate poolt esitatud andmetest nähtuvalt ei kanna hagejad igakuiselt nimetatud kulu väljatoodud suuruses. Kohtu hinnangul on põhjendatud R Ji kulu mänguasjadele 15 euro ulatuses igakuiselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud E Ji igakuine kulu huviringidele summas 61 eurot ja telefonile summas 6,99 eurot, R Ji kulu lasteaiale keskmiselt summas 68,38 eurot kuus. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hagejate kulu kommunaalteenustele keskmiselt 25,51 euro ulatuses kuus hageja kohta. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagejate kulu kord aastas toimuvale puhkusele, mille kulu on 100 eurot kuus hageja kohta. Tegemist on toredusliku kuluga, mille kandmine ei ole hagejate ülalpidamiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kulu kütusele, mille küsitavusele viitasid hagejad ka kohtuistungil ise ja mille osas ei ole hagejad põhjendanud kulu kandmise vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole võimalik E Ji igakuise kuluna välja tuua kulu telefoniremondile summas 75 eurot – antud kulu on põhjendatud jagada aastasele perioodile, mis teeb E Ji igakuiseks kuluks telefoniremondile 6,25 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et E Ji igakuised vajalikud ja põhjendatud kulud on 332,75 eurot kuus ja R Ji igakuised vajalikud ja põhjendatud kulud on 341,89 eurot kuus, millest ½ kandmise kohustus oli kostjal. Eelpooltoodust lähtuvalt olid E Ji elatisevajadus perioodil 28.10.2019-01.12.2019 summas 193,22 eurot ((332,75/2/31*4)+(332,75/2/30*30)+(332,75/2/31*1)=193,22).ja R Ji 9
(11)2-19-123878 elatisevajadus perioodil 28.10.2019-01.12.2019 summas ((341,89/2/31*4)+(341,89/2/30*30)+(341,89/2/31*1)=198,52). 198,52 eurot Kostja on tasunud perioodi 28.10.2019-01.12.2019 eest kummalegi hagejale elatist 254,03 eurot ((450/2/31*4)+(450/2/30*30)=254,03). Seega kostja on hagejatele tasunud igakuist elatist perioodil 28.10.2019-01.12.2019 suuremas määras, kui pool hagejate igakuistes vajalikest ja põhjendatud kuludest. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust tagasiulatuva nõude perioodil ehk ajavahemikus 01.07.201927.10.2019 ega perioodil 28.10.2019-01.12.
  2. Kuivõrd eelnevas punktis on kohus leidnud, et eeldused hagejate nõude rahuldamiseks ei ole täidetud, puudub vajadus täiendavaks nõude rahuldamise eelduste kontrolliks.
  3. Hagejad on palunud kohtul kõrvale kalduda hagejate vanemate võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest viidates vanemate erinevale sissetulekule ja varalisele seisundile. Käesoleval juhul puudub kohtu hinnangul võimalus vanemate võrdsetes osades ülalpidamise kohustusest hagejate suhtes kõrvale minna, sest kuigi hagejad on esitanud oma seadusliku esindaja sissetulekutest ülevaate, mille kohaselt oli hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks juulis ja augustis 2019 lastetoetus kokku summas 120 eurot, oktoobris ja novembris 2019 562,72 eurot ning perioodil juuli kuni november 2019 toetas hagejate seaduslikku esindajat hagejate ülalpidamisel hagejate vanaema. Seejuures ei ole hagejate seaduslik esindaja välja toonud ega tõendanud ammendavalt perioodil 01.07.201901.12.2019 oma sissetulekuid (nt hagejate vanaemalt saadud toetuse suurust, lapsetoetust hilisematel kuudel). Samuti on hagejate seaduslik esindaja menetluses välja toonud, et on hagejate igakuiseid ülalpidamiskulusid tasunud ise, ehkki menetluses on tõendatud, et nimetatud perioodil on kostja andnud samuti hagejatele ülalpidamist ning hagejate seaduslik esindaja on korduvalt teinud kostjale pangaülekandeid, milles kannab kostja arvele tagasi kostjalt hagejate seaduslikule esindajale hagejate ülalpidamiskulude katteks tasutud summasid. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolevas vaidluses puudub alus vanemate võrdse ülalpidamise kohustusest erinevalt vanemate osalust hagejate ülalpidamiskulude kandmisel arvestada.
  4. Eelpooltoodust lähtuvalt ei täidetud eeldused hagejate nõude rahuldamiseks ei tagasiulatuva ega elatise nõude osas perioodil 28.10.2019-01.12.2019 ning kohus jätab hagi rahuldamata.
  5. Kostja on palunud kohut kohustada hagejaid Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine lapsetoetus E Ji eest tasuda K Ji arvelduskontole lähtuvalt asjaolust, et E J elab alates 01.12.2019 kostjaga. Kohus juhib kostjate tähelepanu sellele, et perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 kohaselt esitab perehüvitiste taotlemiseks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik vastavasisulise taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse. Lähtuvalt Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsusest haldusasjas nr 3-18-1672, tunnistas Riigikohtu üldkogu nimetatud otsusega põhiseadusvastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres. Menetluskulude kindlaksmääramine 10
(11)2-19-123878 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 17.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hagejatelt kostja menetluskulude väljamõistmine hagejate suhtes ebaõiglane, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 18. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. 19.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.