← Eesti

2-18-9606/51

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanikud võivad kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab.

§ 13

lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut.

§ 9

lg 2 sätestab, et iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui: 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-12-08 punktis 13 selgitanud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades muuhulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42, 16.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega. 8

(19)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §-de 475 lg 1 p 13, 613 lg 1 p 1 ja lg 2,

§-de 9 lg 2 ja 13 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi on korteriomanikel võimalik taotleda, et kohus kohustaks korteriomanikke andma tahteavalduse korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, milles sisaldub kaasomandi eseme kasutamiskord.

  1. Kohus loeb kinnistusraamatu väljatrükiga tõendatuks järgmised asjaolud: K Kile kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud korteriomand, mille kinnistu katastritunnus on x:x:x, aadress X tn x, X linn, Harju maakond ja reaalosa nr 1; L Rle kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud korteriomand, mille kinnistu katastritunnus on x:x:x, aadress X tn x, X linn, Harju maakond ja reaalosa nr 2; R K ja K K kaasomandis on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud korteriomand, mille kinnistu katastritunnus on x:x:x, aadress X tn x, X linn, Harju maakond ja reaalosa nr 3; R K ja K K kaasomandis on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud korteriomand, mille kinnistu katastritunnus on x:x:x, aadress X tn x, X linn, Harju maakond ja reaalosa nr 4; G Aile kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud korteriomand, mille kinnistu katastritunnus on x:x:x, aadress X tn x, X linn, Harju maakond ja reaalosa nr 2a.
  2. Kinnistusraamatu väljavõtetest korteriomandite kohta nähtub, et kinnisasi on moodustatud 27.04.
  3. Seetõttu on korteriomanikel olnud võimalik kaasomandi esemeks oleva maa ja sellega püsivalt ühendatud rajatiste kasutamise kohta kokkuleppeid sõlmida alates 27.04.
  4. Kinnistusraamatu väljavõtetest ei nähtu korteriomandite moodustamisel korteriomandite koormamist puudutatud isiku G Ai, temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku või kinnistusraamatu registriossa nr x kantud korteriomandi kasuks asjaõigustega. Samuti ei nähtu kinnistusraamatu väljavõtetest märkusi kasutuskorra või muude märkusega nähtavaks tehtavate õiguste kohta. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et isegi kui X tn x, X elamu elanikel oli enne korteriomandite moodustamist sõlmitud kokkuleppeid elamu teenindamiseks vajaliku maa kasutamise kohta, ei muutunud sellised kokkulepped korteriomandite moodustamisel korteriomanike kokkulepeteks kaasomandis oleva maa kasutamise kohta AÕS § 72 lg 1 ls 1 mõistes. Puudutatud isik G A ei ole tuginenud sellele, et korteriomanikud on sõlminud kaasomandi kasutamise korra kokkuleppeid korteriomandite moodustamisel või pärast seda. Kohus märgib, et isegi kui selliseid kokkuleppeid oleks sõlmitud, ei oleks need kehtivad avaldajate suhtes, kes said korteriomanikeks 05.10.2015, sest kinnistusraamatusse ei ole kantud märkust kinnisasja kasutuskorra kohta. Puudutatud isik G A ei ole tuginenud sellele, avaldajad on sõlminud temaga ja teiste korteriomanikega kasutuskorra kokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isikul võimalik oma taotlusi ja vastuväiteid põhjendada väidetava kasutuskorra kokkuleppega. Kasutuskorra tingimused esiku osas
  5. Avaldajad on taotlenud kasutuskorra kindlaksmääramist selliselt, et kinnistusraamatu registriosadesse nr x ja x kantud korteriomandite igakordsete omanike ühisesse ainuvaldusesse ja kasutusse jääb nende korteriomandite sissepääsuks olev esik suurusega 10,3 m². Avaldajad tähistasid esiku kohtule esitatud plaanil punase värviga. 9

(19)

§ 9

lg 2 sätestab, et iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui: 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

§ 9

lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Avaldajad on põhjendanud esikute kasutuskorra määramist sellega, et esikut kasutatakse korterite 3 ja 4 elanike poolt esiku ja garderoobina, esiku kaudu toimub liikumine korterite 3 ja 4 vahel, esik on funktsionaalselt vajalik üksnes korterite 3 ja 4 kasutamiseks; teised korteriomanikud esikut ei kasuta. Samuti on avaldajad põhjendanud esiku kasutuskorra kindlaksmääramise vajadust avaldajate ning G Ai ja tema pereliikmete vahelise halva läbisaamisega. Puudutatud isik G A peab esiku kasutuskorra kindlaksmääramist mittevajalikuks, sest esik on juba avaldajate kasutuses. Puudutatud isik G A ei ole eitanud konfliktset läbisaamist avaldajatega. Kohtu hinnangul nähtub kohtule tõenditena esitatud videosalvestistelt ka avaldajate halb läbisaamine G Ai pereliikmega (tl 100). Kohus on seisukohal, et tõendatud on avaldajate ja puudutatud isiku G Ai vaheline halb läbisaamine. Kohus leiab, et avaldajad soovivad olemasoleva olukorra muutmist selliselt, et esiku kasutamise aluseks oleks korteriomanike vaheline kaasomandi eseme kasutuskord. Kohtu hinnangul muutuks olemasolev olukord kasutuskorra kehtestamisega selliselt, et avaldajatel oleks korteriomanikena õigus nõuda teistelt korteriomanikelt kasutuskorra täitmist, sh nõuda teistelt korteriomanikelt valduse rikkumisest hoidumist. Avaldajad ja puudutatud isikud K Ki ning L R on avaldanud käesolevas asjas tahet anda esik avaldajate kasutusse. Avaldajatele ja puudutatud isikutele K Kile ning L Rle kuulub üle poole kaasomandi osadest. Kohus on seetõttu seisukohal, et tulenevalt

§ 9

lõikest 3 tuleb eeldada olemasoleva olukorra jätkumise vastuolu hea usu põhimõttega. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtub teiste korteriomanike õigustatud huve kahjustamine korterite 3 ja 4 kasutuskorra määramisega. Lisaks on kohus seisukohal, et olemasoleva olukorra jätkumine on hea usu põhimõttega ka tegelikult vastuolus. Kuigi kasutuskorra kindlaksmääramise eesmärk ei ole kaitsta korteriomaniku isikuõigusi VÕS § 1055 lg 1 mõistes, peab kohus arvestama kasutuskorra kindlaksmääramisel, kas kasutuskord aitab vältida korteriomaniku isikuõiguste rikkumist ega soodustaks seda. Seetõttu arvestab kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel korteriomanike vaheliste suhetega. Korterite 3 ja 4 esikud kujutavad endast kaasomandi eset, mida on igal korteriomanikul õigus vallata ja kasutada, arvestades seejuures kõigi korteriomanike huvidega. Kui korteriomanikud ei ole kokku leppinud teisiti, on kõigil korteriomanikel õigus nõuda esiku valdust ja kasutamise õigust. Puudutatud isikud L R ja K Ki on avaldanud, et neil ei ole vastuväiteid esiku avaldajate ainukasutusse andmisele. Puudutatud isik G A ei ole esiku avaldajate kasutusse andmisega olnud nõus, kuid ei ole põhjendanud esiku kõigi korteriomanike valdusse ja kasutusse jätmise vajadust ega seda, kuidas puudutatud isik G A ise soovib esikut kasutada ning millisel eesmärgil soovib ta esikut vallata. Kohus leiab, et arvestades avaldajate ja puudutatud isiku G Ai halba läbisaamist, on hea usu põhimõttega vastuolus, kui puudutatud isik G Ail on võimalik põhjendatud vajaduseta nõuda avaldajatelt esiku valdust ja kasutamist, mille kasutamine on vajalik korteritele 3 ja 4. Esiku jätmine korteriomanike valdusse ja kasutusse võib viia arvestades avaldajate ja puudutatud isiku G Ai halba läbisaamist arvestades korteriomanike isikuõiguste rikkumiseni, mida kaasomandi kasutamise kord ei tohiks soodustada. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et avaldajatel on õigus nõuda esiku osas kasutuskorra kindlaksmääramist. Avaldajate taotletud kasutuskord ei kahjusta teisi korteriomanikke. Kohus leiab, et esiku jätmine avaldajate ainuvaldusse ja kasutusse on põhjendatud. Avaldajate soov kanda kõik 10

(19)esiku tavapärase valdamise ja kasutamisega seonduvad korrashoiukulud on põhjendatud, sest teised korteriomanikud on ilma jäänud esiku valdusest ja kasutamise õigusest. Kohus kohustab eeltoodut arvestades andma korteriomanikke tahteavaldused kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kinnistusraamatu registriosadesse nr x ja x kantud korteriomandite igakordsete omanike ühisesse ainuvaldusesse ja -kasutusse jääb nende korteriomandite sissepääsuks olev esik suurusega 10,3 m². Kohus märgib, et kaasomandi eseme kasutamise kord ei anna avaldajatele õigust kaasomandi eseme muutmiseks (sh ümberehitamiseks) ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Kasutuskorra tingimused kanalisatsioonitorustiku osas 10. Kanalisatsioonitorustik ja sellega seotud kanalisatsioonikaev on kinnisasja oluliseks osaks ning seega korteriomanike kaasomandis. Isegi kui eeldada puudutatud isik G Ai väidete õigsust selle kohta, et kanalisatsioon on rajatud tema poolt, ei muuda see kanalisatsiooni temale kuuluvaks. Kinnisasjal asuva hoone või selle osa teenindamiseks samale kinnisasjale rajatud kanalisatsioonitorustik on kinnisasja oluline osa. Nähtuvalt kinnistusraamatu registriosadest ei seatud korteriomandite kinnistamisel 27.04.2001 G Ai või korteriomandi registriosa numbriga x kasuks asjaõigusi, mille alusel oleks G Ail võimalik teostada kanalisatsioonitorustiku ainuvaldust ja ainukasutusõigust. Lisaks puudutatud isik G Aile kasutavad kanalisatsioonirajatist oma eluruumidest olmereovee ärajuhtimiseks avaldajad. Puudutatud isik on seda käesolevas asjas kohtule esitatud menetlusdokumentides kinnitanud. Asjaolu nähtub ka puudutatud isiku esindaja poolt avaldajatele saadetud kirjas kuupäevaga 18.04.2018 (tl 89). Samas kirjas on puudutatud isik G A avaldanud tahet sulgeda kanalisatsioonitoru ühenduse avaldajate korterite kanalisatsioonitoruga. Samuti on puudutatud isik sõnaselgelt avaldaja R Kle saadetud 19.06.2018 e-kirjas väljendanud oma seisukohta, et ta peab kanalisatsioonitorustikku ja kanalisatsioonikaevu luuki enda omandiks (tl 90). Kohus leiab, et olemasolev olukord on järgmine: kinnisasjal asub korteriomanike kaasomandisse kuuluv kanalisatsioonitorustik, mida puudutatud isik G A peab endale kuuluvaks ning mille osas puudutatud isik G A on avaldanud selgesõnaliselt tahet takistada teiste korteriomanike õigust kanalisatsioonitoru kasutada. Kohus on seisukohal, et seadusest kohaselt eeldatakse ilma korteriomanike vastupidise kokkuleppeta korteriomanike kaasvaldust ja –kasutust kanalisatsioonitorustikule, sest kanalisatsioonitorustik on korteriomanike kaasomandis. Puudutatud isik G A ei tunnista kanalisatsioonitorustiku kuulumist korteriomanike kaasomandisse ning sellest tulenevaid korteriomanike õigusi. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku G Ai käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei riku kanalisatsioonitorustiku kasutamine korteriomanike poolt ühegi korteriomaniku huve. Seetõttu esinevad

§ 9lg 2 sätestatud eeldused kasutuskorra kindlaksmääramiseks.

Kohtu hinnangul on põhjendatud reguleerida korteriomanike vaheliste suhete õigusselguse tagamiseks kanalisatsioonitorustiku kasutamisega seonduvat. Avaldajad taotlesid, et kinnistu kasutuskord määrataks kindlaks selliselt, et kinnistusisene kanalisatsioonitrass ja kaks kinnistusisest kanalisatsioonikaevu (kanalisatsioonitorustik) jäävad kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Kohus ei ole tulenevalt TsMS § 477 lg 5 hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotlustega. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus lähtuma taotluse täpsest sõnastusest, vaid saab lähtuda taotluse eesmärgist. 11

(19)Ühiskasutus eeldab, et kõik korteriomanikud kasutavad asja ühiselt, mis tähendab, et korteriomanikud asja eraldiseisvalt kasutada ei saa. Kohus on seetõttu seisukohal, et tulenevalt kaasomandi iseloomust ei ole põhjendatud kaasomandi eseme määramine korteriomanike ühiskasutusse, vaid kaaskasutusse. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et asja korteriomanike kaaskasutusse määramine ei ole asja kasutusviisi reguleerimiseks piisav, sest selline tingimus üksnes kordab üle seaduses sätestatud kasutusviisi. Seetõttu täpsustab kohus kanalisatsioonitorustiku kasutustingimusi. Kohus määrab kasutustingimuseks, et korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistab teisel korteriomanikul kasutamast kanalisatsioonitorustikku ja kanalisatsioonikaevusid; korteriomanik on kohustatud tegema kõik võimaliku, et kolmandad isikud ei takistaks korteriomanikul kasutamast kanalisatsioonitorustikku ja kanalisatsioonikaevusid. Puudutatud isik G A on taotlenud kanalisatsioonitoru jätmist temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Kohus leidis eelnevalt, et kanalisatsioonitorustik peab olema kinnisasja olulise osana korteriomanike kaaskasutuses. Kohus leiab, et korteriomanik peab arvestama, et kaasomandi eset (sh kaasomandi esemeks olev maad ja selle osaks olevat kanalisatsioonitorustikku) ei ole võimalik kasutada selliselt, nagu oleks see tema ainuomandis. Korteriomanik peab kaasomandi eseme kasutamisel paratamatult arvestama sellega, et asi on kaasomandis ja arvestada tuleb teiste korteriomanikega. Puudutatud isiku G Ai taotlusest nähtub, et ta soovib kanalisatsioonitorustikku sisuliselt ainuomanikuna. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik G A ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega esitanud selliste asjaolude kohta ka tõendeid, millest nähtuvalt on kaasomandis oleva kinnisasi koormatud asjaõigusega G Ai või korteriomandi registriosa numbriga x kasuks. Kanalisatsioonitorustiku väidetav ehitamine G Ai poolt enne korteriomandite moodustamist ei anna puudutatud isikule täiendavaid õigusi kaasomandi eseme suhtes. Samuti ei ole G A toonud välja asjaolusid, millest nähtub senise olukorra (kanalisatsioonitorustiku kaaskasutus korterite 2a, 3 ja 4 poolt) jätkumise vastuolu hea usu põhimõttega. Puudutatud isik G A ei ole põhjendanud, kuidas rikub hea usu põhimõtet kaasomandis oleva kanalisatsioonitorustiku kaudu avaldajate korteriomanditest olmereovee ärajuhtimine. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kanalisatsioonitorustiku andmine G Aile kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Kohus jätab G Ai taotluse rahuldamata. Kasutuskorra tingimused kasvuhoonete ja veehoiu vanni osas 11. Avaldajad on taotlenud, et puudutatud isik G Aile kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainuvaldusse ja –kasutusse jäävad kinnistu õuealal asuvad kaks kasvuhoonet ja veehoiu vann. Samasisulise taotluse on esitanud ka puudutatud isik G A. Ülejäänud korteriomanikud ei ole avaldajate ja G Ai taotlusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et menetlusosaliste vaidluse puudumisest tulenevalt saab

§ 9lg 3 alusel eeldada olemasoleva olukorra jätkumise vastuolu hea usu põhimõttega.

Menetlusosalised ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtub kasutukorraga korteriomaniku huve kahjustamine. Seetõttu on täidetud

§ 9lõikes 2 sätestatud eeldused kasutuskorra kindlaksmääramiseks.

Kohus on seisukohal, et kasvuhoone ei ole kinnisasja oluline osa, kuivõrd kasvuhoone on oma konstruktsioonist tulenevalt maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi (TsÜS § 54 lg 2). Samuti ei ole veehoiu vann kinnisasja oluline osa, sest vann on vallasasi. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule asjaolusid, millest nähtuvalt on vann maaga püsivalt ühendatud ning seetõttu muutunud kinnisasja oluliseks osaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kasvuhooned ja veehoiu vann korteriomanike kaasomandis. Kohus on seisukohal, et korteriomanike kaasomandis on kasvuhoonete ja veevanni alune maa. Seetõttu on avaldajate ja puudutatud isiku taotluse põhjal põhjendatud kasvuhoonete ja veevanni aluse maa kasutamise tingimuste määramine. Kohus juhindub seejuures TsMS § 477 lõikest 5, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega. Kohus arvestab seejuures, et korteriomanike vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik G A saab kasutuskorra kohaselt 12

(19)edasi kasutada kasvuhooneid ja veevõtuvanni. Kuivõrd menetlusosalised selle üle ei vaidle, on kohtu hinnangul põhjendatud kasutuskord menetlusosaliste tahet arvestades kindlaks määrata. Kohus kohustab eeltoodut arvestades andma korteriomanikke tahteavaldused kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt on puudutatud isik G Aile kuuluva korteriomandi igakordsel omanikul ainuõigus kasutada ja vallata X tn x, X kinnisasjal asuvate kasvuhoonete ja veevanni alust maad. Korteriomanikul on õigus kasvuhoonete alust maad kasutada koos sellel asuvate kasvuhoonetega ning veevanni alust maad kasutada koos sellel asuva veevanniga. Kasvuhoonete ja veevanni asukohad on märgitud kohtumääruse lisaks olevatel plaanidel. Kasutuskorra tingimused peenarde osas 12. Avaldajad on taotlenud, et puudutatud isiku G Aile kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainuvaldusse- ja kasutusse jääb üks kinnisasjal asuvatest kuuest peenrast ning ülejäänud viis peenart jäävad teiste korteriomandite igakordsete omanike ainuvaldusse- ja kasutusse. Puudutatud isik G A taotleb kõigi kuue peenra jätmist temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainuvaldusse -ja kasutusse. Kohus hindab esmalt, kas avaldajad on välja toonud asjaolud, mis on

§ 9lg 2 järgi eelduseks kasutuskorra kindlaksmääramisele.

Seejuures arvestab kohus sellega, et nii avaldajad kui ka puudutatud isik G A on taotlenud kogu kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramist. Avaldajad on oma taotlust põhjendanud väitega, et puudutatud isik G A kasutab ebaproportsionaalselt suurt ala õuealast ja seal asuvatest kaasomandi esemetest. Kohus on seisukohal, et korteriomanik peavad arvestama, et kaasomandi eset (sh kaasomandi esemeks olev maad) ei ole võimalik kasutada selliselt, nagu oleks see tema ainuomandis. Korteriomanik peab kaasomandi eseme kasutamisel paratamatult arvestama sellega, et asi on kaasomandis ja arvestada tuleb teiste korteriomanikega. Korteriomanikud võivad kokku leppida kaasomandi eseme kasutuskorras, sh kaasomandi esemeks oleva maatüki osade andmises korteriomaniku ainuvaldusse ja –kasutusse. Kui korteriomanikud ei lepi kokku kasutuskorra kindlaksmääramises ja kohus peab korteriomaniku nõudel

§-de 9 lg 2 ja 13 lg 2 alusel kasutuskorra kindlaks määrama, peab kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel arvestama nii kinnisasja suurusega, korteriomanike arvu kui ka korteriomanike kaasomandiosade suurustega. Seejuures peab kohus arvestama, et kaasomandi esemeks oleva kinnisasja jagamine korteriomanike ainukasutuses ja –valduses olevateks osadeks ilma, et kinnisasi jääks vähemalt osaliselt korteriomanike kaaskasutusse, ei ole üldjuhul põhjendatud. Seetõttu ei saa korteriomanik üldjuhul eeldada, et tal on õigus saada enda ainukasutusse enda kaasomandiosa suurusele vastav osa kogu kinnisasjast. Lisaks peab kohus arvesse võtma, et kasutuskord ei lõhuks kinnis Kinnistusraamatust nähtuvalt on puudutatud isiku G Ai kaasomandiosa suurus 544/1883 (ligikaudu 28,89%). Puudutatud isik G A on avaldanud, et soovib saada temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse tema rajatud ja tema kasutatud kaasomandi osad. Puudutatud isik on maatükid ja ehitised, mille enda valdusse saamist ta taotleb, oma taotluse lisaks oleval plaanil tähistanud (tl 54). Avaldajad on aerofotol tähistanud alad, mis on avaldajate hinnangul puudutatud isiku kasutuses (tl 87). Kohus möönab, et puudutatud isik G A ei ole otseselt taotlenud maa jätmist enda ainukasutusse, vaid peenarde, puude ja põõsaste ning ehitiste enda kasutusse jätmist. Samas ei ole kohtu hinnangul peenarde, puude ja põõsaste ning ehitiste ainukasutusse ja –valdusse jätmine võimalik ilma nende kasutamiseks vajaliku maa kasutamise õiguseta, sest ilma maa kasutamise õiguseta ei ole kasutuskord täidetav. Puudutatud isiku G Ai poolt taotletud kasutuskorra määramine välistab teiste korteriomanike õiguse vallata ja kasutada maad, millel asuvad peenrad, puud ja põõsad ning ehitised, mille ainukasutusõigust ja –valdust G A taotleb. 13

(19)Kinnisasjal asub lisaks korterelamule 12 ehitist. Nendest kaheteistkümnest ehitisest soovib puudutatud isik G A saada enda kasutusse 10 ehitist, kusjuures ülejäänud kahe ehitise osas (väike kuur (endine välikäimla) ja kuueks boksiks jagatud kuur) soovib puudutatud isik G A saada osalist ainukasutusõigust. Puudutatud isiku G Ai ainukasutuses olevate ehitiste, puude ja põõsaste ning peenarde kasutamiseks vajalik maa hõlmab ligikaudu 1/3 kogu kinnisasjast. Kohtu hinnangul kasutab puudutatud isik G A ebaproportsionaalselt suurt osa kaasomandi esemeks olevast maast ja sellel asuvatest kaasomandis olevatest ehitistest. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on täidetud

§ 9

lg 2 kohane kaasomandi esemeks oleva kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramise eeldused.

  1. Kohus on seisukohal, et peenramaa, mis on nii avaldajate kui ka puudutatud isiku G Ai esitatud plaanidel (tl-d 54, 84) numbriga 1, tuleb jätta puudutatud isiku G Aile kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse, sest menetlusosalised ei vaidle selle üle. Kohus kohustab eeltoodut arvestades andma korteriomanikke tahteavaldused kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt on puudutatud isik G Aile kuuluva korteriomandi igakordsel omanikul ainuõigus kasutada ja vallata X tn x, X kinnisasjal asuvat peenramaad, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 3 oleval plaanil numbriga
  3. Avaldajad taotlevad, et kohus jätaks teiste korteriomandite igakordsete omanike ühisesse ainuvaldusse ja-kasutusse peenramaad, millised on piiritletud sinise värviga (avaldajate ja puudutatud isiku esitatud plaanidel (tl-d 54, 84) tähistatud numbritega 2-6). Puudutatud isik G A soovib peenarde jätmist temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainuvaldusse ja –kasutusse. Kohus on seisukohal, et kaasomandis oleva maa senist ajaloolist kasutust arvestades ei ole põhjendatud puudutatud isiku G Ai kasutuses oleva peenramaa G Ailt äravõtmine, sest see kahjustaks ülemääraselt G Ai huve. Kohus arvestab sellega, et puudutatud isikul on olnud pika aja jooksul võimalik peenraid kasutada ilma, et teised korteriomanikud oleksid soovinud kinnisasja kasutust muuta. Seetõttu oleks väljakujunenud olukorra oluline muutmine vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus avaldajate ja puudutatud isiku taotlused osaliselt. Kohus on seisukohal, et peenramaad, mis on nii avaldajate kui ka puudutatud isiku G Ai esitatud plaanidel (tl-d 54, 84) numbritega 2-5, tuleb jätta puudutatud isiku G Aile kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Peenramaa, mis on nii avaldajate kui ka puudutatud isiku G Ai esitatud plaanidel (tl-d 54, 84) numbriga 6, tuleb jätta teiste korteriomandite igakordsete omaniku kaasvaldusse ja -kasutusse. Kohus on seisukohal, et selline maakasutus võtab arvesse korteriomanike kaasomandiosade suurust ning vähendab puudutatud isiku G Ai ebaproportsionaalselt suurt maakasutuse osa kogu kinnisasjast. Kohus kohustab eeltoodut arvestades andma korteriomanikke tahteavaldused kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt on puudutatud isik G Aile kuuluva korteriomandi igakordsel omanikul ainuõigus kasutada ja vallata X tn x, X kinnisasjal asuvaid peenramaasid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 3 oleval plaanil numbritega 1-
  4. Kohus kohustab eeltoodut arvestades andma korteriomanikke tahteavaldused kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt on teiste korteriomandite igakordsetel omanikel kaasvaldus ja kaaskasutusõigus X tn x, X kinnisasjal asuvake peenramaale, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 3 oleval plaanil numbriga
  5. Kasutustingimused tööriistakuuri (endine välikäimla) osas
  6. Avaldajad on taotlenud, et kinnisasjal asuv tööriistakuur (endine välikäimla) jääb kõigi korteriomanike ühiskasutusse ning seda hakkaks kasutama korteriühistu. Puudutatud isik G A on taotlenud tööriistakuurist ühe osa jätmist temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. 14

(19)Kohtu hinnangul ei ole avaldajad põhjendanud korteriühistu vajadust saada tööriistakuuri tervikuna enda kasutusse. Kohtu hinnangul kahjustab puudutatud isiku G Ai huve tööriistakuuri tervikuna tema kasutusest äravõtmine. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldajate taotluse jätta tööriistakuur tervikuna kõigi korteriomanike ühiskasutusse. Kohus rahuldab avaldajate taotluse osaliselt ja jätab tööriistakuuri ruumi nr 41 korteriühistu ainukasutusse ja -valdusse. Kohus rahuldab G Ai taotluse. X tn x, X kinnisasjal asuva tööriistakuuri ruum 18 jääb puudutatud isiku G Aile kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Kohus kohustab korteriomanikke andma tahteavalduse eelkirjeldatud sisuga kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kasutustingimused sauna osas 16. Puudutatud isik G A taotleb kinnisasjal asuva sauna jätmist temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Avaldajad on leidnud, et kasutuskorra kokkulepe ei tohi hõlmata sauna, mis on amortiseerunud ja ohtlik, ei ole püstitatud õiguslikul alusel ning ei vasta ehitusseadustiku nõuetele. Avaldajate taotlusest nähtub tahe sauna kõigi korteriomanike ühiskasutusse jätmiseks (vt avaldajate taotluse p 1.7, tl 77). Saun on puudutatud isiku G Ai ja tema pereliikmete kasutuses. Selle asjaolu üle menetlusosalised ei vaidle. Projekteerimis- ja ehitustegevust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kaasomanikevahelisi suhteid kaasomandis oleva asja kasutamisel ja nendes õigusaktides sätestatud ehitisega seotud dokumentatsioon asenda asjaõigusseaduses sätestatud kaasomanike enamuse otsust või kaasomanike kokkulepet (vt ka Riigikohtu 27.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13; 19.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-04, p 13, Riigikohtu 09.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-6354, p 12.2). Eeltoodut arvestades ei saa kohus jätta sauna osas kasutuskorda jätta kindlaks määramata põhjusel, et saun on avaldajate väitel õigusliku aluseta ehitis. Kohus saab kasutamise tingimuste määramisel arvestada sellega, kas ehitis on ohutu. X Linnavalitsuse 18.12.2017 ettekirjutuse nr 4.1.-1.3/1915 kohaselt asub saunas küttekolle, mille ehitamise kohta puudub igasugune dokumentatsioon ja mis võib olla ohtlik kasutamisel. Sauna mõõdud on 4,8x5,4 m ( ca 25 m2), selle fassaad koosneb erinevatest materjalidest (klaas, puit, metall ja eterniit). Fassaadil on kolme värvi puitu, osaliselt on see kaetud eterniidiga, osaliselt puidu ja plekiga. Sauna kaugus elumajast on ca 4,5 meetrit (tl-d 91-92). X Linnavalitsuse 22.10.2019 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/1287-1 on puudutatud isikul G Ail keelatud sauna kasutamine (tl 143-144). Sauna kasutamise keelu osas ei ole korraldust tühistatud (vt ka Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2027). Kohtu hinnangul on sauna kaugust elumajast (4,5m) arvestades oluline, et sauna kasutamine toimuks kehtiva õigusega kooskõlas, et oleks välistatud saunast lähtuv võimalik oht korterelamule. Kohus on seisukohal, et korteriomanikud ei saa olla kindlad, et kaasomandis olevat sauna ei kasutata viisil, mis võib tekitada kaasomandi esemele kahju, kui saun määratakse ühe korteriomaniku ainukasutusse ja – valdusse. Kohus jätab seetõttu rahuldamata puudutatud isiku G Ai taotluse jätta saun temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Avaldajad on olnud seisukohal, et sauna osas ei peaks kasutuskorda kindlaks määrama. Samal ajal on soovinud avaldajad, et kasutuskorraga hõlmamata kinnistu õueala ja õuealal paiknevad ülejäänud kaasomandi esemed jäävad kõikide kaasomanike ühiskasutusse. Kohus on seisukohal, et seadusest tulenevalt on kaasomandi esemeks olev saun korteriomanike kaasvalduses ja kaaskasutuses, sest saun kinnisasjaga ühendatud ehitisena kuulub korteriomanike kaasomandisse. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei erine avaldajate taotletud sauna kasutuskord seadusest tulenevast. Kohus jätab sauna korteriomanike ühiskasutusse määramata. Kohus märgib, et sauna osas kasutuskorra kindlaks määramata jätmine võimaldab korteriomanikel soovi korral sauna kasutamise tingimustes eraldi kokku leppida. 15
(19)Kasutustingimused sauna kuuri osas
  1. Puudutatud isik G A taotleb kinnisasjal asuva sauna kuuri (plaanidel tähistatud numbriga 32) jätmist temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Puudutatud isik G A leiab, et sauna kõrval võrkaia vastas asuv väike kuur aitab tagada privaatsust sauna kasutajatele. Avaldajad on leidnud, et kasutuskorra kokkulepe ei tohi hõlmata sauna kuuri, mis on amortiseerunud ja ohtlik, ei ole püstitatud õiguslikul alusel ning ei vasta ehitusseadustiku nõuetele. Avaldajad on taotlenud sauna kuuri kõigi korteriomanike ühiskasutusse määramist (vt avaldajate taotluse p 1.7, tl 77). Kohus jättis sauna kasutuskorra kindlaks määramata. Eeltoodut arvestades ei ole puudutatud isiku avaldatud asjaoludel vajalik sauna kuuri puudutatud isiku ainukasutusse ja –valdusse jätmine. Kohus jätab puudutatud isiku G Ai taotluse rahuldamata. Avaldajad on olnud seisukohal, et sauna kuuri osas ei peaks kasutuskorda kindlaks määrama. Samal ajal on soovinud avaldajad, et kasutuskorraga hõlmamata kinnistu õueala ja õuealal paiknevad ülejäänud kaasomandi esemed jäävad kõikide kaasomanike ühiskasutusse. Kohus on seisukohal, et seadusest tulenevalt on kaasomandi esemeks olev sauna kuur korteriomanike kaasvalduses ja kaaskasutuses, sest sauna kuur kinnisasjaga ühendatud ehitisena kuulub korteriomanike kaasomandisse. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei erine avaldajate taotletud sauna kasutuskord seadusest tulenevast. Kohus jätab sauna kuuri korteriomanike ühiskasutusse määramata. Kasutustingimused puude ja põõsaste osas
  2. Puudutatud isik G A on taotlenud, et temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse jäävad üks kuusk, kolm ploomipuud, kaks musta sõstra põõsast, üks tikripõõsas, punase sõstra põõsas. Avaldajad on taotlenud, et kasutuskorraga hõlmamata kinnistu õueala ja õuealal paiknevad ülejäänud kaasomandi esemed jäävad kõikide kaasomanike ühiskasutusse. Kohus on seisukohal, et avaldajad ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt on kinnisasja senise kasutuse muutmine puude ja põõsaste osas vajalik. Kohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ja kohustab korteriomanikke andma tahteavalduse, mille kohaselt on puudutatud isik G Aile kuuluva korteriomandi igakordsel omanikul ainuõigus kasutada ja vallata X tn x, X kinnisasjal asuvate ühe kuuse, kolme ploomipuu, kahe musta sõstra põõsa, ühe tikripõõsa ja ühe punase sõstra põõsa alust maad. Korteriomanikul on õigus puude ja põõsaste alust maad kasutada koos sellel asuvate puude ja põõsastega. Puude ja põõsaste asukohad on märgitud kohtumääruse lisaks olevatel plaanidel. Kasutustingimused grilli katusealuse osas
  3. Puudutatud isik G A taotleb kinnisasjal asuva grilli katusealuse (plaanidel tähistatud numbriga 20) temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse jätmist. Avaldajad on taotlenud, et kasutuskorraga hõlmamata kinnistu õueala ja õuealal paiknevad ülejäänud kaasomandi esemed jäävad kõikide kaasomanike ühiskasutusse. Puudutatud isik L R soovib, et grilli katusealune lammutatakse. Kohus ei saa määrata kaasomandi eseme kasutuskorra kindlaksmääramisel grilli katusealuse lammutamist. Kinnisasjal asuvate ehitiste lammutamine on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemine, mille tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kokkulepet saab asendada korteriomanike otsus ning otsusele vastu hääletanud või otsuse tegemisel mitteosalenud korteriomaniku tahteavaldust asendab kohtulahend, 16
(19)mis on saadud

§ 13lg 1 ja § 9 lg-de 2 ja 3 alusel.

Eeltoodust tulenevalt ei lahenda kohus käesoleva asja lahendamisel puudutatud isiku L R taotlust grilli katusealuse lammutamiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajad ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt tuleb muuta kinnisasja senist kasutust, st välistada grilli katusealuse kasutamine puudutatud isiku G Ai poolt. Kohus arvestab, et puudutatud isik on püstitanud grilli katusealuse pärast korteriomandite kinnistusraamatusse kandmist ning korteriomanikud ei ole sellele senini vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab G Ai taotluse ja jätab avaldajate taotluse rahuldamata. Kasutustingimused prügikonteineri osas 20. Kaasomandi esemel jäätmekäitluse korraldamine on kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimus (

§ 35lg 2 p-d 1 ja 2).

Seetõttu saavad jäätmekäitlust puudutavaid küsimusi otsustada korteriomanikud häälteenamuse alusel. Korteriomanikel on õigus oma otsusega määrata jäätmekäitluse korraldus kinnisasjal, sh jäätmekonteinerite arv ja asukohad. Eeltoodust tulenevalt ei vaja prügikonteineritega seonduvad küsimused reguleerimist kaasomandi eseme kasutuskorra kokkuleppega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus puudutatud isik G Ai taotluse jätta talle kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainuvaldusesse ja -kasutusse prügikonteiner (tähistatud plaanil numbriga 21). Kasutustingimused kuuride ja puudehoiu katusealuste osas

  1. Puudutatud isik G A soovib kinnisasjal asuvate kuuride ja puudehoiu katusealust andmist temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse ja –valdusse. Avaldajad leiavad, et kasutuskorra kokkulepe ei tohi hõlmata väikesi kuure, suurt kuuri koos kuuriboksidega ja puudehoiu katusealuseid, mis on amortiseerunud ja ohtlikud, ei ole püstitatud õiguslikul alusel ning ei vasta ehitusseadustiku nõuetele. Puudutatud isik L R soovib, et kuurid ja puuhoiu katusealused koondatakse. Kohus leiab, et kuuride ja puuhoiu katusealuste puudutatud isiku G Ai ainukasutusse ja –valdusse määramise korral jääb G Ai kasutusse ebaproportsionaalselt suur osa kaasomandi esemest. Puudutatud isik G A ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on lisaks tema kasutusse jäävale kaasomandi esemele vältimatult vajalik amortiseerunud väikeste kuuride ja puudehoiu katusealuste ainuvaldus ja –kasutusõigus. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse rahuldamata. Kasutustingimused kuuribokside osas
  2. Puudutatud isik G A soovib kuueks boksiks jagatud kuuri kasutuskorra kindlaksmääramist selliselt, et temale kuuluva korteriomandi igakordsel omanikul on ainuvaldus ja ainukasutusõigus kahele boksile (plaanidel tähistatud numbritega 34 ja 35). Avaldajad leiavad, et kasutuskorra kokkulepe ei tohi hõlmata väikesi kuure, suurt kuuri koos kuuriboksidega ja puudehoiu katusealuseid, mis on amortiseerunud ja ohtlikud, ei ole püstitatud õiguslikul alusel ning ei vasta ehitusseadustiku nõuetele. Kohus on seisukohal, et kuni kuuride lammutamiseni toimuva kuuride kasutamise osas on põhjendatud kuuri kasutustingimuste kindlaksmääramine. Kohus leiab seejuures, et kasutustingimuste kindlaksmääramine ei takista korteriomanikel hiljem kokku leppida kuuri lammutamises. Puudutatud isiku G Ai taotletud kasutuskord ei riku teiste korteriomanike õigusi, kuivõrd G A ei taotle kuuride kasutamist ebaproportsionaalses ulatuses arvestades tema kaasomandiosa suurust. Seejuures ei ole avaldajad toonud välja asjaolusid, millest nähtuvalt kahjustab kuuri kasutamine korteriomanike huve. Kohus rahuldab puudutatud isiku G Ai taotluse. Kasutustingimused pesukuivatuskoha osas 17

(19)
  1. Kohus jätab pesukuivatuskoha kasutamise tingimused kindlaks määramata, sest pesukuivatuskoht on likvideeritud ning seda ei eksisteeri enam. Seetõttu ei ole võimalik seda ka kasutada. Kasutustingimused autovärava osas
  2. Avaldajad on taotlenud kinnisasja piirdeaia autovärava kasutamise tingimuste kindlaksmääramist selliselt, et kinnistu kaasomanikud, kaasomanikega koos elavad pereliikmed ja kinnistul viibivad külalised kohustuvad kinnistule sisenedes või kinnistult väljudes igakordselt sulgema autovärava. Puudutatud isik G A on taotlenud kasutuskorra kindlaksmääramist selliselt, et autovärav on avatud igapäevaselt ajavahemikus 07:00 kuni 22:
  3. Kohus leiab, et avaldajate ja puudutatud isiku G Ai erimeelsuste tõttu autovärava lahtioleku osas tuleb autovärava kasutamise tingimusi reguleerida, kuivõrd üldaktsepteeritud kasutustingimuste puudumine viib korteriomanike konfliktideni ning korteriomanike hea usu vastase käitumiseni. Kohtu hinnangul on linnaruumis üldtunnustatud käitumisnormiks kinnisasjade piirdeaedade väravate sulgemine selliselt, et kolmandad isikud ei pääseks ilma väravat avamata kinnisasjale. Seejuures ei tähenda värava sulgemine värava lukustamist. Kohtu hinnangul võib värava sulgemata jätmine kahjustada korteriomanike huvisid enam kui värava lahti hoidmine päeva jooksul. Kohus leiab, et ühe korteriomaniku soov mugavuse järele (soov mitte kogu aeg avada ja sulgeda väravat) ei kaalu üles teiste korteriomanike õigusele piirata kolmandate isikute juurdepääsu kinnisasjale. Kohus arvestab seejuures, et suletud, kuid lukustamata värav, ei ole selline takistus, mis välistab isikute (nt kiirabi) juurdepääsu, kui esineb vältimatu vajadus kinnisasjale pääseda. Kohus leiab seetõttu, et avaldajate taotletud kasutustingimused on põhjendatud. Kohus määrab, et korteriomanik on kohustatud sulgema kinnisasjal asuva autovärava igakordselt kinnisasjale sisenedes või kinnisasjalt väljudes. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema pereliikmed ja korteriomandit kasutavad isikud ja kinnistul viibivad korteriomaniku või tema pereliikmete külalised sulgevad kinnisasjal asuva autovärava igakordselt kinnisasjale sisenedes või kinnisasjalt väljudes. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku G Ai taotluse määrata kinnisasja kasutuskord kindlaks selliselt, et autovärav on avatud igapäevaselt ajavahemikus 07:00 kuni 22:
  4. Muud kasutustingimused
  5. Avaldajad ja puudutatud isik G A soovivad täiendavalt järgmiste kaasomandi eseme kasutustingimuste määramist: Korteriomanike ainuvaldusse ja –kasutusse jäävate kaasomandi osade kasutamine peab toimuma selliselt, et korteriomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures korteriomaniku poolt tema ainuvaldusesse ja -kasutusse jääva osa kasutamine ei tohi takistada teiste korteriomanike osade kasutamisõigust. Korteriomanikul on õigus kasutada tema ainuvaldusesse ja -kasutusse jäävat osa oma äranägemise järgi, eeldades et kasutus ei lähe vastuollu seadusega. Korteriomaniku ainuvalduses ja -kasutuses oleva ala valdamise, kasutamise ja alalhoidmisega seotud kahju ja kulutusi kannab see korteriomanik, kelle ainuvalduses ja -kasutuses on vastav ala ning tal ei ole õigust nõuda teiselt korteriomanikult nimetatud kulutuste hüvitamist, välja arvatud avalikudõiguslikud koormatised, mis kantakse korteriomaniku poolt vastavalt korteriomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele. Korteriomanikul on ainuõigus tema ainuvalduses ja -kasutuses olevast alast saadavale kasule. Korteriomanik ei tasu teisele korteriomanikule hüvitist selle eest, kui käesoleva kasutuskorra alusel jääb korteriomaniku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest, kui tema kaasomandi osa. Kohus on seisukohal, et kuivõrd menetlusosalised ei vaidle kirjeldatud kasutustingimuste kindlaksmääramise üle, on põhjendatud avaldajate ja puudutatud isiku taotluste rahuldamine ja 18
(19)taotletud tingimuste osas kasutustkorra kindlaksmääramine. Kohus rahuldab avaldajate ja puudutatud isiku taotlused. Kinnistusraamatusse märkuse kandmine
  1. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märked omandi kohta. Kasutuskorra siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda KRS § 34¹ lg 1 ja lg 8 ning AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 79 lg 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu 13.02.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 15). Kohus määras eelnevalt kindlaks kasutuskorra kokkuleppe tingimused ja kohustas menetlusosalisi tegema tahteavalduse kokkuleppe sõlmimiseks kohtu määratud tingimustel. Arvestades sellega, et avaldajad ja puudutatud isik G A on soovinud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmist, kohustab kohus korteriomanikest menetlusosalisi andma nõusolekud kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks korteriomanikele kuuluvate korteriomandite kohta avatud kinnistusraamatu registriosadesse. Kohus määrust kinnistusosakonnale täitmiseks ei saada. Kohus selgitab, et kohtulahend asendab menetlusosaliste tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnistamisavaldusele lisamiseks vastavalt kinnistusraamatuseaduses sätestatule.
  2. Asja lahendava käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kohtumäärusele lisatud plaanid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kaasomandi eseme kasutamise reguleerimine toimub kõigi korteriomanike huvides, mistõttu jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd menetlusosalised kannavad oma kulud ise, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud ja kohtulahendi põhjendusi täiendatud Tallinna RK lahendiga. 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.