KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse teatavaks 19.oktoobril tsiviilkantselei L

) §-st 126 on pärandist pärandvara ühisuse kaasomandiosa (mille omanik pärandist loobunu oleks, kui ta ei oleks pärandist loobunud) arestimine õiguslikult lubatav ja kohane täitmaks võlgniku kohustusi. Asjaolu, et kostja 4 ei ole pärandit vastu võtnud, ei oma asja lahendamisel tähendust, sest tal oli õigus saada pärandvara ühisomanikuks (st pärandvara ühisuse kaasomanikuks) 1/3 mõttelises osas. Võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Kui kostja 4 ei oleks pärandist loobunud, kuulunuks 11.04.2018 kordusenampakkumise läbiviimise seisuga talle 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest ning hagejatele kummalegi 1/3 kaasomandiosa. AÕS § 276 lg 2 ja AÕS § 314 lg 2 alusel kohaldatakse varalise õiguse puhul käsipandi sätteid, kui seaduses ei sätestatud teisiti. Kostja 1 hinnangul ulatub seadusjärgne pandiõigus kogu loobutud pärandiosale ehk mitme pärija puhul loobutud pärandvara ühisuse (õiguste ja kohustuste kogumi) kaasomandiosale. Täitemenetluse algatamise eeldused on täidetud ehk jõustunud täitedokumentidest tulenevad rahalised nõuded, mida võlgnik ei ole täitma asunud. Pärandist loobuja järgi pärinud isikud peavad taluma, et neile üle läinud pärandvara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad. Enampakkumisel ei ole müüdud hagejate pärandiosa, millele seadusjärgne pant ei ulatu. Seega ei ole rikutud ega piiratud hagejate omandiõigust nende mõtteliste osade suhtes. Täitemenetluses on arestitud ja müüdud avalikul enampakkumisel pärandaja pärandvara 3 ühisuse kui õiguste ja kohustuste kogumi 1/3 suurune kaasomandi osa, millest kostja 4 loobus. Hagejatel puudub õigus nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 alusel. Hagejatele on kohtutäituri 26.05.2017 arestimisakt kätte toimetatud hiljemalt 26.06.

1. Hagejad on arestimisakti digitaalselt kätte saanud, kuna digitaalselt allkirjastatud arestimisakt on lisatud hagiavaldusele. Arestitud vara suhtes korraldati viis enampakkumist ning hagejatele edastati iga enampakkumise nurjumisel vastav akt. Samuti teavitati neid digitaalselt kõikidest vara suhtes toimunud enampakkumistest. Vara suhtes toimuva enampakkumise teated on avaldatud igakordselt ka Ametlikes Teadaannetes. Kostja 4 osales 08.11.2017 - 05.12.2017 toimunud vara enampakkumisel x 1 OÜ esindajana, millest tulenevalt oli ka võlgnik vara arestimisest ning vara suhtes toimuvatest enampakkumistest teadlik. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes TMS § 222 lg-le 5 on hagejad minetanud õiguse arestitud varale. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel oleks hagejatel õigus üksnes enampakkumise tulemile. Hagejate esindaja on asjassepuutuvates täitemenetlustes ka võlgniku volitatud esindaja ja sellega seonduvalt tuleb kõik hagejate esindajale täitemenetluses esitatud dokumendid lugeda esitatuks (kättetoimetatuks) ka hagejatele. Kostja 2 vastuväited
2. Kostja 2 hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja 3 vastuväited
3. Kostja 3 võttis hagi 01.09.2020 avalduses õigeks. Kostja 4 vastuväited
4. Kostja 4 ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Kostja 5 vastuväited
5. Kostja 5 ei võta hagi õigeks ja leiab, et kohtutäitur ei ole rikkunud vara arestimise ja enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja 5 on seisukohal, et hagejate õiguslik põhjendus

asjakohastest normidest on ilmselgelt ebaõige ega ei võimalda hagiavaldust rahuldada. Kostja on seisukohal, et

§ 126reguleeribki olukorda, kus võlgnik on pärandist loobunud.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-10 punktis 12 selgitanud, et

§ 125

(kehtiv redaktsioon § 126) sätestab võlausaldajate seadusjärgse pandiõiguse, mis annab õiguse nõuda võla tasumist selle pärandvara arvel, millest võlgnik on loobunud. Kuna seadusjärgse pärimise korral pärandvarast loobumisel on alati olemas pärija (

§ 18

lg 1 kohaselt muude pärijate puudumisel kohalik omavalitsusüksus), siis on pärandvara pärast loobumist läinud üle mõnele kolmandale isikule.

§ 125

(kehtiv § 126) alusel peab see kolmas isik taluma, et talle üle läinud pärandvara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad. Kui pärandi on võtnud vastu mitu pärijat kuulub neile pärandvara ühiselt e pärandvara ühisus. Loobumisega kasvas käesolevas asjas hagejate osa pärandvara ühisuses. Pant annab asjaõigusena õiguse rahuldada sellega tagatavaid nõudeid pandieseme arvel, st tegemist on realiseerimisõigusega (AÕS § 276 lg 1). Pandieseme võib realiseerida pandipidaja ka kohtulahendi või muu täitedokumendita, müües pandieseme tagatud nõuete katteks üldjuhul avalikul enampakkumisel (AÕS §-d 292jj). Pandieseme realiseerimise õigus on AÕS § 292 lg 2 järgi juhul, kui tagatud nõue on muutunud sissenõutavaks ja seda ei ole kohaselt täidetud. Kostja 4 suhtes on algatatud täitemenetlused täitedokumentide alusel, nõuded on sissenõutavad, täitedokumente ei ole täidetud ning neid asjaolusid ei ole ka hagi aluses vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt saab

§ 126

alusel 4 seadusjärgse pandiga olla koormatud ja täitemenetluse ese pärandist loobuja poolt loobutud osa pärandvaraühisuses, mille võrra on kasvanud hagejate osa pärandvaraühisuses. Kohtuotsuse põhjendused

1. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste hagiavalduses esile toodud asjaolude üle:  et L K suri ja pärand avanes 08.10.2016, et hageja 1 oli pärandaja abikaasa ning hageja 2 ja kostja 4 olid pärandaja lapsed ning et pärimine toimub seaduse alusel;  et kostja 4 loobus 24.10.2016 pärandist ning pärijateks on hagejad võrdsetes osades ning, et 13.12.2016 kanti hagejad kinnistusraamatusse kinnisasjade ja nende kaasomandiosade ühisomanikena;  et kostja 4 suhtes oli algatatud täitemenetlus täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184;  et kohtutäitur müüs täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 ajavahemikul 22.03.201829.03.2018 korraldatud kordusenampakkumisel pärandvara ühisuse 1/3 suuruse mõttelise osa ostjale 23 850 euro eest ja 11.04.2018 koostas kordusenampakkumise kohta vara kordusenamapakkumise akti;  et 27.04.2018 kanti kostja 5 kinnisasja I ½ kaasomandi osa ühisomanikuna, kinnisasja II ühisomanikuna ja kinnisasja III ½ suuruse kaasomandi osa ühisomanikuna hagejate kõrval ühe ühisomanikuna kinnistusraamatusse; et 02.05.2018 registreeriti kinnistusosakonna pool kostja 5 kandeavaldus kinnisasja IV osas kostja 5 ühisomanikuks sissekandmiseks, mille osas esitasid hagejad kinnistusosakonnale vastuväite ning mille osas ei ole kandemäärust tehtud.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas L Ki pärandvara ühisuse 1/3 mõttelise osa enampakkumine on kehtiv.
3. TMS § 223 kohaselt võib hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada kolmekümne päeva jooksul muuhulgas juhul ja põhjusel kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
4. TMS § 55 p 1 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. 16.

§ 126

kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. 17. Riigikohus on lahendi 2-17-18529 punktides 13.3, 14, 19 ja 20 selgitanud

§ 126

kohaldamise kohta järgmist: „Võlgniku pärandist loobumise tagajärjel selgitatakse pärandaja järel pärima õigustatud isikud välja vastavalt seaduse või viimse tahte kohase pärimise reeglitele. Järgmisena pärima õigustatud isikutele ei lähe võlgniku loobumise tõttu üle võlgniku pärimisõigus või tema õigus pärandiosale. Võlgniku subjektiivne pärimisõigus lõpeb. Järgmisena pärima õigustatud isikutel tekib endil subjektiivne õigus pärida pärandaja järel vastavalt pärimisõiguse reeglitele. Võlgniku õigusele, mis on lõppenud, ei saa sissenõuet pöörata. Kuna järgmisena pärima õigustatud isikutel on endal subjektiivne pärimisõigus, saab võlausaldaja nõudeõigus

§ 126

järgi olla suunatud võlgniku loobumise tagajärjel 5 järgmisena pärima õigustatud isikute, mitte võlgniku vastu.

§ 126

annab võlausaldajale eripärasena õiguse pöörata sissenõue pärandist loobunud võlgniku asemel pärima õigustatud isiku varale./…/ Kolleegium leiab, et

§ 126

võimaldab sissenõude pöörata loobunud võlgniku asemel pärinud isiku mõttelisele osale pärandvara ühisusest ulatuses, milles pärima õigustatud isik päris võlgniku loobumise tagajärjel. Täitemenetluses isikute varale sissenõude pööramine ei ole aga võimalik ilma täitedokumendita. Kuna võlausaldaja nõudeõigus on suunatud võlgniku asemel pärima õigustatud isikute vastu ning sissenõuet ei pöörata mitte võlgniku, vaid kolmandate isikute varale, ei ole täitemenetluses nõude maksmapanekuks piisav, kui võlausaldajal on täitedokument pärandist loobunud võlgniku vastu. Kohtud on tuvastanud, et praegune täitemenetlus on algatatud võlgniku vastu tehtud täitedokumendi jõustunud kohtuotsuse - alusel. Sellele, nagu oleks sissenõudjal kehtiv täitedokument avaldaja vastu, ei ole ka määruskaebuses tuginetud.

§-st 126 tulenev nõudeõigus ei anna aga sissenõudjale iseenesest täitedokumenti, et pöörata sundtäitmisel sissenõue võlgniku asemel pärima õigustatud isikute varale. Täitemenetluses täidetakse nõudeid üksnes täitedokumentide alusel, kusjuures TMS § 2 lg-s 1 sisalduv täitedokumentide loetelu on ammendav. Seega saab nõustuda ringkonnakohtuga, et avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendita ning seetõttu oli arestimine TMS § 55 p 1 järgi tühine.“.

1. Pärimistunnistusega, pärandavara ühisuse mõttelise osa 26.05.2017 arestimise aktiga ja 16.03.2016 kostja 4 kohta tehtud Harju Maakohtu kohtuotsusega on tõendatud hagejate esile toodud asjaolud, et kohtutäituril oli täitedokument üksnes kostja 4, mitte aga hagejate kohta ning, et kohtutäitur arestis ja võõrandas pärandavara, mis kostja 4 pärandi vastuvõtmisest loobumise tõttu kuulus võrdsetes osades hagejatele (I kd lk 11-12, 17-18, 55-77).
2. Pärandist loobumise tõttu ei saanud kostja 4 kunagi pärandvara omanikuks, mistõttu

§ 126

kohta kujunenud kohtupraktikast (RKL 2-17-18529, 3-2-1-41-10, 3-2-1-104-15, 32-1-68-14) tulenevalt oli sissenõudjate nõudeõigus suunatud võlgnikust kostja 4 asemel pärima õigustatud hagejate vastu. Varale sissenõude pööramiseks oli vajalik esmalt tuvastada, kui suur oli pärandiosa, mille võlgnik oleks saanud, kui ta ei oleks pärandist loobunud. Kuna täitemenetlus lähtub formaliseerituse põhimõttest, siis ei saa kohtutäitur ise selle üle otsustada, kas

§ 126

eeldused on täidetud ja kas varale saab sissenõuet pöörata, vaid seda saab tuvastada kohus sissenõudjate poolt pärijate vastu esitatud hagiavalduse alusel. Järelikult ei olnud täitemenetluses nõude maksmapanekuks piisav, et kostjatel 2 ja 3 oli täitedokument pärandist loobunud võlgniku vastu.

1. Kuna hagejatele kuuluv vara arestiti ja müüdi ilma nende suhtes tehtud täitedokumentideta, siis rikuti TMS § 55 p 1, mistõttu on vara arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Järelikult saab kohus tühise arestimise alusel tunnistada TMS §-le 223 tuginedes kehtetuks 11.04.2018 täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 toimunud enampakkumise, millega müüdi hagejate vara kostjale 5 (I kd lk 21-23).
2. Eelpool enampakkumise kehtetuks tunnistamise tuvastamise tõttu tühise arestimise alusel jätab kohus tähelepanuta muud hagiavalduses toodud asjaolud ja kostjate vastuväited, mis puudutavad enampakkumise läbiviimise korda ja täitedokumentide kättetoimetamist, kuna need ei oma enam asja lahendamise seisukohalt tähtsust. 6
3. Seega kuulub hagejate hagi rahuldamisele ja kostja 1 poolt täiteasjades 034/105/902 ja 034/2016/1184 11.04.2018 korraldatud vara kordusenampakkumine, millega müüdi vara kostjale 5, tuleb tunnistada kehtetuks. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7