Obsah (7)

§ 221§ 230§ 173§ 162§ 138§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-115468 Tsiviil

§ 221

lg 2 ja 3 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule või siis volitaja poolt istungil antud suuline volitus, mis protokollitakse. Hageja ei ole kohtule esitanud kostjalt saadud volitust, mis õigustaks hagejal kostjat esindada OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses ega kohtuistungi protokolli, millest nähtuks kostja poolt suuliselt antud volitus. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses kohtule esitatud menetlusdokumenti, millest nähtuks kostja esindamine selles asjas. Hageja ühtegi võimalust, tõendada esindusõiguse ja seeläbi võimaliku lepingu olemasolu kostjaga, kasutanud ei ole, vaatamata sellele, et kohus nimetatule oma 05.06.2019.a kirjas hageja tähelepanu juhtis. Hageja poolt 03.07.2019.a kohtule esitatud 04.09.2015.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-1510190 ja 30.10.2015.a määrusest ei nähtu, et kostja oleks selles tsiviilasjas menetlusosaline ja hageja tema lepinguline esindaja. Vastupidiselt hageja väidetule nähtub 01.10.2015.a kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-15-10190, et istungil osales kostja võlgniku seadusliku esindajana ning teda ei esindanud sellel istungil hageja. Hageja osales istungil äriühingu esindajana. Istungi protokoll ei sisalda kostja suulist volitust hagejale tema esindamiseks tsiviilasja nr 2-15-10190 menetluses. Hageja arve nr 161003, mille tasumist hageja kostjalt nõuab, spetsifikatsioonist nähtub, justkui oleks hageja esindanud kostjat 01.10.2015.a 3 kohtuistungil. Nimetatu on vastuolus kohtuistungi protokolliga. Vastupidiselt

§ 230lg-s 1 sätestatule ei ole hageja tõendanud lepingulise suhte olemasolu kostjaga.

1. Kohus on seisukohal, et hageja 03.07.2019.a menetlusdokumendi lisadeks olev kirjavahetus hageja töötajate ja kostja vahel ei tõenda kostja esindamist tsiviilasjas nr 2-15-
2. Kohus tõlgendab seda kirjavahetust kui hageja ja OÜ X juhataja vahelist kirjavahetust, sest sellest ei nähtu selgelt kostja, kui füüsilise isiku, esindamist pankrotimenetluses. Kostja 21.09.2015 kell 16.37, 22.09.2015.a kell 11.41 ja kell 11.44 ning 26.10.2015 kell 17.14 saadetud e-kirjad tõendavad, et kostja pidas kirjavahetust hagejaga kui X OÜ juhatuse liige, mitte kui füüsiline isik D K. Kostja allkirjastas enda saadetud kirjad kui OÜ X juhatuse liige. Asjaolu, et pooled suhtlesid e-kirjades üksteisega familiaarselt ja eesnimesid kasutades, ei tõenda see asjaolu, et nende vahel oleks olnud sõlmitud käsundusleping või muu leping õigusteenuse osutamiseks.
3. Poolte vahel lepingu sõlmimist ei tõenda ka hageja 03.07.2019.a menetlusdokumendis toodud väide, et kostja nõustus eraisikuna tasuma OÜ-le X esitatud arve, mida hageja tõendab 31.10.2015.a maksekorraldusega. Asjaolu, et kostja on tasunud OÜ X kohustuse hagejale, ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud leping. Igaühel on õigus tasuda mõne teise isiku kohustus ning selline kohustuse täitmine ei too üldjuhul kaasa lepingulist suhet maksja ning arve esitaja vahel.
4. Kohus ei hinda võimalikku õigussuhet käsundita asjaajamise sätete alusel, sest hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hageja on kostjat selle alusel esindanud. Kuna hageja nõue põhineb kostja esindamisel OÜ X pankrotimenetluses aga käesolevas menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks nimetatud pankrotimenetluses esinenud kostja esindajana, ei oma tähtsust, kas see väidetav esindamine toimus lepingu või käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus on seisukohal, et hageja kostjat tsiviilasjas nr 2-15-10190 esindanud ei ole.
5. Hageja nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Seetõttu puudub kostjal kohustus tasuda hagejale 02.02.2016.a arve nr
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. 12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulude suurust. Kostja menetluskuludeks on 26.02.2020.a istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulud 1856,40 eurot. Tegemist on menetluskuludega

§ 138lg 1 ja § 144 p 1 alusel.

Menetluskulud on käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane. 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 1856,40 eurot põhjendamatu. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonist nähtub, et kokku on hagejale osutatud õigusabi 11 tunni ja 54 minuti ulatuses. 26.02.2020.a istungil palus kostja esindaja vähendada menetluskulude nimekirjas toodud istungil osalemise aega tegelikult kulunud ajale. 4 26.02.2020.a istung avati kell 15.02 ja istung lõppes kell 15.21. Kostjale osutati juristi poolt õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni peab kohus põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja tsiviilasja hinda, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks: 1) Hagiga tutvumise ning vastuse koostamise ja selle kohtule esitamise eest 2,5 tundi; 2) 23.11.2018 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamise ja kohtu 05.06.2019.a kirjaga tutvumise ajakuluks 0,5 tundi; 3) Hageja 03.07.2019.a seisukohaga tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakuluks 2,5 tundi; 4) 26.02.2020 istungiks ettevalmistamiseks ja istungi osalemise ajakuluks 1 tund 20 minutit. Kokku peab kohus mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 6 tundi ja 50 minutit, mis rahas väljendudes on 683,33 eurot (6 tundi ja 50 minutit x 100 eurot), millele lisandub käibemaks 136,67 eurot, kokku 820 eurot ning mis tuleb kostjalt välja mõista. 14.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 5