KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-20-7916 Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2020, Tallinn Kohtuasi MR avaldus võ

) § 17 lg 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Võlausaldaja OK Incure OÜ on juba tsiviilasjas x-xx-xxxxx raames kohtule teatanud, et ümberkujundamiskavas märgitud Omaraha OÜ ja IPF Digital Estonia OÜ on oma nõuded loovutanud OK Incure OÜ-le. Samuti on võlausaldaja PlusPlus Capital AS tsiviilasjas nr x-xxxxxxx kohtule teatanud, et võlausaldaja Inbank AS on oma nõude võlgniku vastu loovutanud PlusPlus Capital AS-ile. Kohus on võlausaldajate vastused tsiviilasjas x-xx-xxxxx võlgnikule edastanud, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et võlgnik ei ole antud asjaolust teadlik. Sellest hoolimata ei ole võlgnik 31.05.2020 esitatud võlgade ümberkujundamise avalduses nimetatud asjaolusid arvesse võtnud. Sellest tulenevalt on ebaõiged ka võlgniku poolt ümberkujundamiskavas kajastatud võlasummad. Lisaks eespool nimetatud võlausaldajatele on ka võlausaldajad Creditstar Estonia OÜ, Mogo OÜ ja Nord Collect OÜ kohtule teatanud, et võlgniku poolt ümberkujundamiskavas kajastatud võlasummad on ebaõiged ja võlgnik ei ole enne uue ümberkujundamiskava kohtule esitamist võlausaldajate poole pöördunud, et täpsed võlasummad välja selgitada. Maakohus leidis, et 31.05.2020 ümberkujundamiskavas ebaõigete andmete esitamist võlausaldajate ja kohustuste suuruse kohta tuleb käsitleda võlgnikupoolse raske hooletusena

§ 17lg 2 p 3 mõttes.

Kohus on eelnevalt välja toonud, et asjaolust, et osad võlausaldajad on oma nõuded võlgniku vastu loovutanud, on võlausaldajad ja kohus võlgnikku teavitanud juba tsiviilasja nr x-xx-xxxxx raames, mistõttu pidi võlgnik nimetatud asjaolust teadlik olema ja seda uue ümberkujundamiskava koostamisel ka arvesse võtma. Sellele vaatamata ei ole võlgnik 31.05.2020 ümberkujundamiskava koostamisel nõuete loovutamist arvesse võtnud, vaid on võlausaldajate andmete märkimisel aluseks võtnud tsiviilasjas x-xx-xxxxx esitatud ümberkujundamiskavas esitatud andmed, kuigi pidi teadma, et vastavad andmed on ebaõiged. Sellest tulenevalt on ebaõiged ka 31.05.2020 ümberkujundamiskavas välja toodud võlasummad. Lisaks eelnevale on veel kolm võlausaldajat kohtule teatanud, et võlgniku poolt ümberkujundamiskavas märgitud võlasummad ei vasta tegelikkusele. Kohus märgib, et oma kohustuste täpse suuruse väljaselgitamise kohustus on võlgnikul. Kohustuste täpse suuruse teadasaamiseks oli võlgnikul võimalus pöörduda enne uue võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule esitamist võlausaldajate poole. Käesoleval juhul on võlausaldajad kinnitanud, et võlgnik seda teinud ei ole. Kohtu hinnangu illustreerib ka nimetatud asjaolu võlgniku hooletut suhtumist oma kohustustesse. Võlgnik ei ole vaevunudki enne uue ümberkujundamise avalduse esitamist võlausaldajaid asjaolude muutumisest teavitama ega järele uurima, millise summa ulatuses tal iga võlausaldaja ees kohustusi on. Võttes arvesse, et ümberkujundamiskavas esitatud andmed võlausaldajate kohta on ebaõiged, võlgniku kohustused on tegelikult suuremad kui võlgade ümberkujundamise kavas välja toodud kohustused, samuti asjaolu, et võlgniku sissetulekuteks käesoleval ajal on töötasu summas 1000 2

§ 10

lg 1 sätestab, et enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Võlgnik on 31.05.2020 võlgade ümberkujundamise avalduse punktis 7.1 märkinud, et ta on enne kohtusse pöördumist teinud kõikidele võlausaldajatele ettepaneku laenuperioodi pikendamiseks ja igakuise makse vähendamiseks. Tegelikult võlgnik seda teinud ei ole, kuivõrd võlausaldajate vastustest nähtub, et enne uue võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ei ole võlgnik üldse võlausaldajate poole pöördunud. Kohus selgitab, et võlgnik oleks enne uue võlgade ümberkujundamise avaluse esitamist pidanud võlausaldajate poole pöörduma ja neid muutunud asjaoludest teavitama. Asjaolu, et võlgnik enne tsiviilasjas x-xx-xxxxx võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist võlausaldajatega kohtuvälisele kokkuleppele proovis saada, kuid seda ei saavutanud, ei ole aluseks, mis vabastaks võlgniku vastavast kohustusest uue võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel.

§ 17

lg 2 p 2 kohaselt on

§ 10

lg 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine aluseks võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata jätmisel. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnik soovib teha parandusi võlgade ümberkujundamise avalduses, kuna ei teadnud, millisel kujul uuesti edastada ning eeldas, et vana tsiviilasi avatakse. Võlgniku maksevõime on paranenud ning alates 04.09.2020 on võlgniku põhipalka 1160 eurot (neto), millele lisandub lisatasu, mis jääb 100 – 150 euro vahemikku. Võlgnik on võlausaldajatega ühendust võtnud ning soovinud ülevaadet oma võlgnevustest ja on enamuse selle info ka saanud. Menetluse edasine käik
2. Creditstar Estonia AS, OK Incure OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja Osaühing Aktiva Finants palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Teised võlausaldajad määruskaebusele vastust ei esitanud.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
5. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 17

lg 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel.

§ 17

lg 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui: 1) võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest; 3

§ 10

lg 1 sätestatud kohustust; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; Viidatud sättest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus avalduse menetlusse võtmata jätmiseks. Kui esineb üksnes mõni

§ 17

lg 2 alustest, peaks kohus enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist põhjalikult kaaluma kõiki asjaolusid ning kahtluse korral eelistama võlgniku huve. 8.1. Maakohus asus seisukohale, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline. Maakohus ei põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, kui suurte summade eest ja kui tihti võlgnik endiselt hasartmänge mängib ja kui palju võib see mõjutada ümberkujundamiskava täitmise tõenäosust. Võlgniku esitatud konto väljavõttest nähtuvad ka laekumised Eesti Lotolt, mitte üksnes väljaminekud.

§ 17

lg 2 p 1 kohaselt tuleb võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise või täitmise tõenäosust hinnates arvestada muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid võlgniku puhul hinnanud. Maakohtul on võimalik asja uuel lahendamisel hinnata ümberkujundamiskava kinnitamise või täitmise tõenäosust

§ 17lg 2 p 1 järgi.

Kui võlgniku esitatud andmed on selleks ebapiisavad, siis on kohtul võimalik määrata võlgnikule tähtaeg avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel. 8.2. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole täitnud

§ 10

lg 1 sätestatud kohustust, sest enne uue võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ei ole võlgnik üldse võlausaldajate poole pöördunud. Võlgnik oleks enne uue võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist pidanud võlausaldajate poole pöörduma. Maakohus ei põhjendanud, miks ei saanud praegusel juhul arvestada seda, et 2019. aastal pöördus võlgnik võlausaldajate poole. Kolleegium märgib, et juhul kui võlgnik on juba kohtuväliselt pöördunud võlausaldajate poole ja püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet, tuleb seda käsitleda vajaliku sammu astumisena võla ümberkujundamiseks kohtuväliselt

§ 10lg 1 tähenduses.

Seetõttu ei olnud täidetud

§ 17lg 2 punktis 2 sätestatud keeldumise alus.

8.3. Maakohus leidis, et võlgnik on raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, mistõttu esineb

§ 17lg 2 punktis 3 sätestatud keeldumise alus.

Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Süülise käitumisega ei saa olla näiteks tegemist juhul, kui puudused esitatud andmetes on tingitud sellest, et võlgnik on kaotanud ülevaate oma majandusliku olukorra üle ning osaleb menetluses ilma asjatundjate abi kasutamata. Samuti ei ole põhjendatud menetluse alustamata jätmine üksnes põhjusel, et võlgnik on jätnud arvestamata, et toimunud on nõude loovutamised, mistõttu on võlausaldajad vahetunud ja võlasummad on aja jooksul muutunud. Võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse

§ 5kohaselt Ts

MS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab hagita asjas kohus ka ise asjaolusid ja kogub selleks vajalikke tõendeid. Lisaks ei ole kohus TsMS § 477 4

§ 15

lg 1 esimene lause sätestab, et vajaduse korral kuulab kohus enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Kui maakohus leidis, et võlgnik ei ole kõiki vajalikke andmeid kohtule esitanud ning võlgniku avalduses esinevad seetõttu puudused, siis tuli võlgnikule anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalik määrata võlgnikule tähtaeg avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 9. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 10. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5