Obsah (9)

§ 5§ 436§ 230§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 20.10.2020.a, Tallinnas Hagihind 2 628 eurot

) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui 2 pooled seda ei taotle. Vastavalt mõlema poole poolt antud nõusolekul vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses. 4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus võtab asja materjalide juurde kõik poolte poolt esitatud tõendid ja hindab neid kohtuotsuse tegemisel.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on alaealise lapse (hageja) isana ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist alates 01.07.2020 seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on esitanud vastuväite, et kuna ta on tasunud poolte kokkuleppel hageja elukohaga seotud laenumakseid 326 eurot kuus, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja on sellele vastu vaielnud väitega, et hagi rahuldamine on põhjendatud, sest kostjapoolne vastava kohustuse täitmine on olnud kaootiline ja viivitustega. Hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet esitanud. 6.
2. Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et lapse vanematel oli kokkulepe lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks isa poolt selliselt, et kostja tasub hageja eluasemega xxx seotud laenumaksed summas 326 eurot kuus hageja ema emale. Seda kinnitavad nii hageja seaduslik esindaja (t lk 2 pöördel; lk 50 p 2) kui ka kostja (t lk 20 pöördel p II). Kostja poolt esitatud maksekorraldustest (t lk 23-29 pöördel) nähtub, et kostja on tasunud hageja seadusliku esindaja emale makseid selgitusega „xxx kuumakse“ järgmiselt (arveldusarvele laekumise kuupäevad): 1) 01.07.2019 summas 326 eurot 2) 26.07.2019 summas 326 eurot 3) 26.08.2019 summas 326 eurot 4) 19.09.2019 summas 326 eurot 5) 17.10.2019 summas 326 eurot 6) 28.11.2019 summas 326 eurot 7) 20.12.2019 summas 126 eurot 8) 30.12 2019 summas 200 eurot 9) 29.01.2020 summas 326 eurot 10) 28.02.2020 summas 326 eurot 11) 31.03.2020 summas 326 eurot 12) 07.05.2020 summas 326 eurot 13) 04.06.2020 summas 326 eurot 14) 09.06.2020 summas 326 eurot. 6.
3. Vanemal on perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. Riigikohus on varem leidnud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Enamasti peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse üldjuhul ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vanem rikub 3 ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui kohustatud vanem maksab elatist kokkulepitust vähem, on lastel õigus esitada hagi elatise väljamõistmiseks. Alates
4. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kui vanem rikub ülalpidamiskohustust või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus, on lapsel õigus esitada vanema vastu hagi elatise saamiseks või tulevase elatisenõude täitmiseks (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16 ja seal toodud viited). 6.
5. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira ka materiaalõiguslikult lapse seadusest tuleneva elatisnõude esitamist kummagi vanema vastu, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3 teine lause). See tähendab, et laps saab sõltumata vanemate kokkuleppest nõuda kohustatud vanemalt elatist (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 15.3). 6.
6. Otsuse punktis 6.1 esitatud maksete loetelust tuvastab kohus, et kostja on lapse ülalpidamises osalenud hageja eluasemega seotud kulude kandmise teel, kuid makseid on tehtud ebaregulaarsetel kuupäevadel ja summades. Nii on juuni 2019 makse laekunud alles juulis 2019; detsembris 2019 on makse tehtud kahes osas; aprillis 2020 ei ole üldse makset tehtud. Kohtu hinnangul on poolte kokkuleppe mõte selles, et kostja poolt makstavate summade arvel oleks võimalik tasuda pangale igakuine eluasemega seotud laenumakse. Üldteadaolevalt debiteerib pank vastavalt laenulepingule laenuvõtja arveldusarvelt kokkulepitud summa automaatselt iga kuu kindlal kuupäeval. Seega saaks lapse vanemate kokkuleppe kohaseks täitmiseks lugeda pangale laenumaksete tagastamiseks summade tasumist regulaarselt ja kindlaks kuupäevaks, et tagada vastava summa olemasolu laenuvõtja arveldusarvel. Antud juhul nähtub kostja tehtud maksetest, et makse laekumise kuupäev varieerub esimesest kuni kolmekümne esimese kuupäevani ja mõnel kuul (juuni 2019, aprill 2020) ei toimu makset üldse. 6.
7. Seega on hageja õigustatud elatise saamiseks hagi esitama nii PKS § 100 lg 3 teise lause alusel, kui ka tulenevalt asjaolust, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmine on toimunud ebaregulaarselt.
8. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
9. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 01.07.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Nagu märgitud, siis kostja palub jätta elatise nõude täielikult rahuldamata, kuivõrd kostja on kandnud hagejaga seotud kulutusi ning teinud hageja emale ülekandeid (t/l 20 pöördel jj). Nagu kohus eelnevalt otsuse punktis 6.3 märkis, siis on hagi esitamine põhjendatud ning seega peab kohtus analüüsima, kas ja kui suure elatise väljamõistmine kostjalt alates 01.07.2020 on põhjendatud.
11. Jättes kõrvale kostja vastuväite, et hagi rahuldamine ei ole üldse võimalik, kuna kostja täidab alaealise lapse oma ülalpidamiskohustust, siis kostja on elatise suurusele vastu vaielnud kahel põhjusel: 1) et laps elab olulise aja, 1/3, tema juures ja on siis tema vahetul ülalpidamisel (t lk 22); ning 2) hageja seaduslikule esindajale makstakse lapsetoetus 60 eurot (t lk 20 pöördel).
12. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole 4 tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13. Riigikohus on 09.06.2017 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). 12.
16. Kohus on 01.07.2020 kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 teinud kostjale ettepaneku esitada tõend enda viimase 6 kuu töötasu kohta ning samuti on punktis 5 palutud kostjal teatada, et kui kostja ei nõustu üksnes hagis nõutava elatise suurusega, siis tuleb kostjal teatada kohtule millises summas ta on võimeline elatist igakuiselt tasuma (t lk 15). 12.
17. Kostja ei ole andmeid oma sissetulekute kohta käesolevas menetluses esitanud. Hageja poolt esitatud tõenditest (Harju Maakohtu otsus asjas nr 1-16-8779, t lk 59-60 pöördel; Harju Maakohtu otsus asjas nr 2-16-5966, t lk 74 pöördel – 75 pöördel, pp 12-15) nähtub, et kostja on varasemalt oma sissetulekuid laste ja võlausaldajate eest varjanud. Samas ei ole kostja käesolevas menetluse ka esitanud vastuväidet, et miinimummääras elatise tasumine hagejale oleks talle majanduslikult üle jõu käiv. Pigem vastupidi – kostja on leidnud, et ta täidab hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult oluliselt suuremas määras (t lk 20 pöördel jj). Ka lapsevanemate kokkulepe eluasemekulude kandmise kohta, mida kostja on ebaregulaarselt täitnud, on olnud suuremas summas, kui seadusjärgse elatismiinimumi tasumiseks 326 vs 292 eurot). Järelikult on hagejale vähemalt miinimumsummas elatise tasumine kostjale majanduslikult jõukohane. 12.
18. Kostja on käesolevas menetluses kinnitanud, et on teinud sularahas sissemakseid summas 37 020 eurot lapse vanemate ühises käsutuses olevale kontole (t lk 21) ja esitanud perioodi 02.07.2019-15.04.2020 kohta tõendid (t lk 35-48 pöördel). Kohus järeldab sellest, et vähemalt see summa oli nimetatud 10-kuusel perioodil kostja sissetulekuks ja tegemist on rahaliste vahenditega, mida kostja saab kasutada. Kostja ei ole esitanud mingit muud selgitust raha päritolu kohta. Keskmiselt teeb see kostja sissetulekuks seega umbes 3700 eurot kuus (neto). Kostja sissetuleku suuruse tuvastamise juures ei ole oluline, kuidas kostja seda raha kulutas või kellele kulutamiseks andis või kellele maksis. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt suure sissetulekuga, et maksta lapsele miinimumelatist, võttes ka arvesse, et kostjal on veel kaks alaealist last, keda ta eelduslikult peab ülal pidama.
19. Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
20. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt seaduses sätestatud määras 5 elatise, s.o summas 292 eurot. Samaväärses summas lasub ülalpidamiskohustus ka hageja emal. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja igakuised kulutused on väidetavalt 633 eurot (t lk 11). 14.
21. Kostja on väitnud (t lk 21 pöördel – 22), et hageja elab orienteeruvalt kolmandiku ajast ehk keskmiselt 10,3 päeva kuus 15 kuu pikkusel perioodil tema juures, millisel ajal ta kannab hageja ülalpidamise kulud. Hageja seaduslik esindaja on vastu vaielnud kostja väitele isa juures elamise mahu kohta ning on esitanud omapoolse arvestuse (t lk 51-52), millest nähtuvalt oli hageja kostjaga keskmiselt 5,8 päeva kuus. Kostja on selle hageja arvestuse õigsust osaliselt möönnud ja osaliselt vastu vaielnud (t lk 79 pöördel). Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja väited isaga veedetud aja kohta on konkreetsed ja selged ning viidetega tõenditele. Kostja vastuväidetest hageja arvestusele ei ole täpselt aru saada, millele ja mille alusel vastu vaieldakse, seejuures vähemalt osaliselt tunnistab kostja, et need on õiged. See omakorda viitab sellele, et vastuses hagile esitas kostja kohtule vähemalt osaliselt ebaõigeid andmeid hagejaga veedetud aja kohta. Kohus peab usaldusväärseks hageja seadusliku esindaja esitatud andmeid ja lähtub nendest (t lk 51-52). 14.
22. 2019 juulis veetis hageja isaga 10 päeva; augustis 11 päeva; septembris 2 päeva; oktoobris 9 päeva; novembris 2 päeva; detsembris 12 päeva; 2020 jaanuaris 5 päeva; veebruaris 4 päeva; märtsis 3 päeva; aprillis 13 päeva; mais 5 päeva; juunis 1 päev; juulis 7 päeva. Seega 13 kuu (juuli 2019 k.a. – juuli 2020 k.a. ehk 396 päeva) jooksul viibis hageja kostjaga 84 päeva, mis teeb kuus keskmiselt 6,4 päeva. Kohus arvates ei saa sellest teha järeldust, et hageja viibis olulise ajast kostja juures ning et see oleks aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud suuremaid kulutusi hageja riietele vms.
23. Kostja on esitanud taotluse arvestada elatise nõude rahuldamisel hageja seaduslikule esindaja arveldusarvele laekuva riikliku peretoetusega summas 60 eurot, millise arvelt on võimalik katta lapse kulutusi. Kohus leiab, et nimetatud kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi
24. juuni 2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 kirjutanud, et „ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.“ Käesolevas asjas selliseid täiendavaid asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla miinimumi ainuüksi riikliku toetuse maksmise tõttu, kostja esile toonud ega tõendanud ei ole.
25. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis PKS § 101 lg 2 järgses miinimummääras summas 292 eurot alates 01.07.2020 kuni R N täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. 16.
26. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette kuu
27. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda S K poolt viidatud arvelduskontole selgitusega „elatis“. 16.
28. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja on kohtumenetluse kestel tasunud elatise
29. a. juuli, augusti, septembri ja oktoobri eest igas kuus 292 eurot.
30. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 18.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on 2 628 eurot.

6 Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 20.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

21.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning hageja menetluskulude kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust, seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 7