Obsah (5)

§ 121§ 65§ 74§ 75§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1728 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Va

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistati A. Nitjagovskit 1 aasta vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.04.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 2 kuud 29 päeva vangistust – võrra ning mõisteti A. Nitjagovskile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel ei pööratud karistusest 1 aasta 8 kuud vangistust kohesele täitmisele, kui 2- aastase katseaja jooksul A. Nitjagovski ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX; ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 ettenähtud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel arvestati A.

Nitjagovskile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 28.02.

1. Osa karistusest, s.o 6 kuud 29 päeva vangistust, tuli süüdistataval ära kanda kohe. Karistusaega arvestati alates 27.02.
2. Kohtuotsus jõustus 08.03.
4. 31.10.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb A. Nitjagovskile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna A. Nitjagovski on teadlikult rikkunud alkoholi keeldu, teades, millised on võimalikud tagajärjed ning tal puudub motivatsioon oma käitumist muuta ja järgida talle ettenähtud

ket eluviisi. Viru Maakohtu 25.11.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.

§ 75lg 2 p 5 alusel määrati A.

Nitjagovskile täiendav kohustus, mida ta oli nõus endale täitmiseks võtma – ennast kodeerima alkoholi tarvitamise vastu kuni 06.01.

1. Kohtumäärus jõustus 11.12.
3. 13.08.2020 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles jätkuvalt A. Nitjagovskile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
4. Viru Maakohtu 03.09.2020 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel A.

Nitjagovskile mõistetud kandmata karistus 1 aasta 8 kuud vangistust täitmisele. 4.1. Maakohus tuvastas, et A. Nitjagovski ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 24.06.2020 ta oli alkoholijoobes. Tema väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,86 mg/l. Sellega rikkus A. Nitjagovski

§ 75lg 2 p 2.

Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 4.

1. Kohtuistungil A. Nitjagovski alkoholi tarvitamist ei tunnistanud, palus mitte pöörata karistust täitmisele. Ta seletas, et 24.06.2020 tarvitas ainult alkoholivabu jooke, temale segati sisse alkoholi, et varastada temale kuuluvad väärtuslikud isiklikud asjad. Maakohus pidas kriminaalhooldusaluse selgitusi paljasõnaliseks ning eluliselt mitteusutavaks. Maakohus oli veendunud, et 24.06.2020 A. Nitjagovski tarvitas alkoholi. Süüdimõistetu ütlused on suunatud sellele, et vältida vastutust kohustuse rikkumise eest. Samuti A. Nitjagovski ütlused pole tõendatud dokumentaalselt. Juhul, et ütluses kajastatud juhtum toimus, siis ta peaks pöörduma politsei poole avaldusega asjade varastamise kohta. 4.
2. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja A. Nitjagovski seletusi, leidis maakohus, et kriminaalhooldusalune hoidub tahtlikult kõrvale kohustusest mitte tarvitada alkoholi ning tal puuduvad selleks mõjuvad põhjused. A. Nitjagovski selgitustest nähtub, et vaatamata sellele, et ta ennast kodeeris, ta jätkas alkoholi tarvitamist. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, s.o A. Nitjagovski on juba rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis on tinginud 31.10.2019 erakorralise ettekande esitamise, leidis maakohus, et A. Nitjagovski suhtes kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas. Ka täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei saa antud juhul tagada A. Nitjagovski katseaja edukat läbimist. Määruskaebus
3. Viru Maakohtu 03.09.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Nitjagovski kaitsja Silvi Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning asja tagasisaatmist maakohtule erakorralise ettekande uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt panna A. Nitjagovskile täiendav kohustus. 5.
4. Kaitsja leiab, et nimetatud määrus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele, kuna määrus põhineb kriminaalhooldusametniku väidetel. Süüdimõistetu A. Nitjagovski selgitusi arvesse ei võetud. Kriminaalhooldusametnikul oli võimalus kontrollida kriminaalhooldusaluse A. Nitjagovski poolt esitatud infot, et veenduda selles, kas see vastab tegelikkusele. A. Nitjagovski seletustest nähtus, et 24.06.2020 oli ta seltskonnas ja tarvitas alkoholivabasid 2 jooke, kuna ta on kodeeritud ning ta mäletas oma kohustust mitte tarvitada alkoholi. A. Nitjagovski seletustest nähtus, et kiirabitöötajad leidsid ta teadvusetult pingilt ja viisid ta politseisse. Samal ajal tuvastati, et ta oli alkoholijoobes. Seejuures polnud A. Nitjagovski joobeseisund (0,86 mg/l) 24.06.2020 vastavuses tema füüsilise seisundiga (ta oli teadvusetu). On ilmselge, et keskmine joove ei saanud A. Nitjagovskil teadvusetust põhjustada. Ka kadusid vastavalt A. Nitjagovski seletusele tema mobiiltelefon ja asjad, mis tal 24.06.2020 kaasas olid. Seoses sellega pöördus ta politseisse ja tegi avalduse vaid mobiiltelefoni kadumise kohta, kuna teised esemed ei omanud tema jaoks väärtust. 5.
5. A. Nitjagovski väidab, et ta ei tarvitanud alkohoolseid jooke ning ta ütles välja oletuse, et teades, et ta on kodeeritud, otsustas keegi seltskonnast tema üle nalja teha, valades märkamatult alkoholi alkoholivaba õlle sisse. Isikuid, kelle seltskonnas A. Nitjagovski viibis ei tuvastatud ning neid ei kuulatud üle. 5.
6. A. Nitjagovski oli kohtuistungil ilma kaitsjata, seoses sellega ei saanud ta ennast kaitsta ning tõendeid esitada. Süüdimõistetu tunnistas, et ta rikkus varem mõned korrad kohustusi ja kahetseb seda väga. Kaitsja arvates tuleb arvesse võtta ka seda, et kriminaalhooldusele allutatu ülalpidamisel on haige isa, kes vajab ööpäevaringselt kõrvalist abi. Süüdimõistetu soovib aidata haiget ema isa eest hoolitsemisel, luua perekond ning elada seaduskuulekalt. Määruskaebuse kohaselt ei ole käesoleval juhul kandmata karistuse osa täitmisele pööramine otstarbekas ning A. Nitjagovski seaduskuuleka käitumise poole suunamisel tuleks esmajärjekorras kohaldada pehmemaid meetmeid, mis võivad kaasa aidata sellele, et edaspidi kulgeb katseaeg nõuetekohaselt. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda veel üks võimalus oma kohustuste korrektseks täitmiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud argumendid ei too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohtu määrus oleks ebaseaduslik. Samuti puuduvad alused millest lähtuvalt saata erakorraline ettekanne tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Nitjagovski karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust mitte alkoholi tarvitada. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust ning teda ei ole mõjutanud ka asjaolud, et ta on osa mõistetud karistusest pidanud kandma ära reaalselt vangistuses, talle on antud võimalus ning pärast esimest erakorralist ettekannet ei pööratud tema karistust täitmisele ning määrati lisakohustus. Seejuures ei ole süüdimõistetu oma käitumist suutnud korrigeerida õiguskuulekaks ning jätkab alkoholi tarvitamist ka vaatamata määratud lisakohustuse, s.o alkoholi tarvitamise vastase kodeerimise, nõuetekohasele täitmisele. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohtu määrus tugineb üksnes kriminaalhooldaja väidetele. Kriminaalhooldaja on oma väidete tõendamiseks esitanud ka tõendi – isiku joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokolli ning indikaatorivahendi kasutamise protokolli. Seejuures on süüdimõistetu väited sellest, et ta ei tarvitanud alkoholi, jätkuvalt paljasõnalised. Ka käesoleval ajal ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi tõendit menetluse kohta. Teisalt, isegi kui avaldus seoses mobiiltelefoni varastamisega on politseisse tehtud nagu väidab kaitsja, ei tõenda see seda, et isiku väidetavalt alkoholivabade jookide sisse pandi pahatahtlikult alkoholi. Isiku puhul, kes on korduvalt rikkunud kohustust tarvitada alkoholi, ei ole selline argument eluliselt usutav. Samuti nagu juba märgitud, ei ole see millegagi tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul 3 ei ole selles valguses usutav ka väide, et süüdimõistetu joove ja tema füüsiline seisund ei olnud omavahel kooskõlas justkui ta ei oleks alkoholi tarvitanud. Kuidas välistab füüsiline seisund alkoholi tarvitamise, kohtule ei nähtu. Süüdimõistetu oletus, et keegi võis seltskonnas tema üle nalja teha, jääbki üksnes oletuseks. Ka nähtub esimesest erakorralise ettekande menetlemisest, et isik on avaldanud, et on ka varasemalt olnud kodeeritud, ning tunnistas, et ühel korral alkoholi vastase ravi kestel ikka tarvitas alkoholi (25.10.2019). Seega ka käesoleval ajal ei oleks selle stsenaariumi kordumine midagi üllatuslikku. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu õigustus jätkuvalt mitteusutav ning ka tõendamata. Seega ka määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaksid rikkumisi või mida maakohus ei oleks selles osas juba oma määruses käsitlenud. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, kuidas on mõjutatud süüdimõistetu olukord sellest, et maakohtus istungil ei olnud süüdimõistetul kaitsjat. Süüdimõistetule on maakohtus tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, sh kaitsja võimalust, mis on süüdimõistetule olnud arusaadavad. Süüdimõistetul oli võimalik ennast kaitsta ka maakohtus, mida ta ka tegi, ning vaatamata sellele, et ta ei esitanud tõendeid, ei ole seda tehtud ka käesolevas ajal ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel, kuigi süüdimõistetul käesoleval hetkel on kaitsja. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks mõne üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga A. Nitjagovski ei saa aru, et ta oleks midagi valesti teinud, kuidas ta peaks nõuetekohaselt nõudeid täitma, vaid õigustab oma rikkumisi põhjendamatute väidetega. Tingimisi karistus on samasugune karistus nagu vangistus, mille nõudeid tuleb täita. Inimlikult on arusaadav, et isiku lähedased vajavad abi, kuid tegemist ei ole käesolevalt asjaoluga, mis välistaks isiku karistuse täitmisele pööramise. Isiku lähedastel on võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik täiendavate kohustuste määramine, sest täiendavad kohustused on süüdimõistetu puhul ammendunud. Ka ei tooda määruskaebuses välja, milline lisakohustus muudaks süüdimõistetu käitumist ning aitaks tal täiendavalt kriminaalhooldust nõuetekohaselt läbida.
9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
10. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Erkki Hirsnik 4