Obsah (4)

§ 223§ 236§ 46§ 169

4-20-3405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoobril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-3405 Kohtukoosseis Kohtunik Mart

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Ivan Smolnikov (isikukood: 34403180222) xxx kodanik, elukoht: xxx; karistatus: väärteokaristus Kaitsja Aivar Olli Olli & Partnerid OÜ, e-post: ollipartnerid@gmail.com Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Ivan Smolnikov kaitsja: Aivar Olli kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 kohus otsustas: üks kehtiv 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2020. a otsus väärteoasjas nr 2302,20,004581 osaliselt ja lõpetada väärteomenetlus Ivan Smolnikov’i süüdistuses

§ 236lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4-20-3405
2. Rahatrahv

§ 223

lg 1 järgi toimepandud teo eest summas 360 eurot ja ekspertiisi tegemisega seotud menetluskulud kogusummas 413 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. Rahuldada menetlusaluse isiku Ivan Smolnikov’i kaebus osaliselt.
3. Hüvitada VTMS § 23 alusel riigieelarve vahenditest Ivan Smolnikovile tema valitud kaitsja Aivar Ollile makstud tasust 325 eurot. Ülejäänud osas jätta kaitsjatasu menetlusaluse isiku enda kanda. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2020 otsusega karistati Ivan Smolnikov’i liiklusseaduse (edaspidi:

) § 223 lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks

§ 223

lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühikut, s.o 360 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420 eurot selle eest, et ta 20.03.2020 kella 17:12 ajal Toompuiestee 3 juures juhtis mootorsõidukit ja manöövrit sooritades ei hoidnud ohutut külgvahet ja sõitis otsa temast paremal sõitnud sõiduautole Xxx reg.nr xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS-ile xxx ja xx, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fotodega. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus ta

§ 46

lg 3,

§ 169lg 4 p 4, 5 ja lg 5.

Lisaks on Ivan Smolnikov’ilt mõistetud VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja ekspertiisi tegemisega seotud menetluskulud kogusummas 413 eurot.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja Aivar Olli esitas 11.08.2020 Harju Maakohtule kaebuse (tl 4-18) eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks teos väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses leiti, et väidetav otsasõitmine ei ole kohtuvälise menetleja poolt tõendatud, esitatud pole otsasõitmise faktist videosalvestist ega muid tõendeid, mis võiksid kindlalt väita kaebaja süüd. Kohtuväline menetleja on tuginenud üksnes kannatada saanud sõidukijuhi ütlustele, kuid pole arvestanud et XXX-l esinevad kahjustused on saadud varasemalt. Samuti ei saa karistada sündmuskohalt lahkumise osas, sest 20.03.2020 ei märganud ega kahjustanud kaebaja teist sõidukit ning seetõttu ei olnud ka politseile teavitamise kohustust. Teostatud liiklusekspertiis on vastuoluline ja ebaõige. 07.10.2020 toimunud kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Lisaks kaebuses märgitule on kaitsja hinnangul arusaamatu mismoodi oleks pidanud Xxx jääma XXX-st paremale poole, kui on näha, et Xxx kaldub sõidurajalt kõrvale ja jääb XXX-st vasakule, mingil hetkel on nad aga paralleelselt kõrvuti. Ekspertiis ei aseta XXX-d väidetavale sündmuskohale, kuna esitatud tõenditest nähtub, et XXX parempoolsel küljel puuduvad värsked kriimud väidetavast sündmusest, eksperdi poolt välja toodud kolm mõõtepunkti ei ühti. Politsei- ja Piirivalveameti otsus tuleb täies ulatuses tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2 4-20-3405
2. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et Ivan Smolnikov’ile esitatud süüdistus on leidnud tõendamist ja temale mõistetud karistus on proportsionaalne. Liiklusõnnetuse teate peale sündmuskohale sõitnud patrullile kirjeldas Xxxt juhtinud J P mismoodi sündmus aset leidis ja esitas politseile ka auto numbri, mis kattus kaebaja auto numbriga. Selle tagajärjel hakkas politsei otsima nii sündmuse videot kui ka kõnealust XXXd. Videosalvestisega on tõendatud, et XXX seal sõitis, samuti on näha, et sõidukid liiguvad lähestikku. Asjaolu, et XXX liigub tükk maad enne Xxxt üle ristmiku, riimub täpselt Xxx juhi ütlustega, et peale õnnetust üritas ta XXX juhile sellest märku anda, kuid XXX juht seda ei märganud ja sõitis edasi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on eksperdi arvamus täpselt ja selgelt väljendatud, ekspert on öelnud, et sõiduauto Xxx vasakul tagumisel nurgal olnud vigastused on tekkinud sõiduki XXX parempoolse küljega. Taolises kategoorilises vormis antakse ekspertarvamus siis, kui vigastused on tõesti omavahel väga selgelt seostatavad. Ekspert on ka visuaalselt välja toonud, millised vigastused mismoodi on tekkinud ning seetõttu on ka kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et Ivan Smolnikov on selle liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

§ 223

lg 1 5.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuväline menetleja on Ivan Smolnikov’ile ette heitnud

§ 46

lg 3 sätestatud nõude (sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet) rikkumist, mille tõttu sõitis ta otsa temast paremal sõitnud sõiduautole Xxx ning põhjustas varalise kahju ASile xxx ja xxx.

1. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist, fototabelist ja skeemist (KVM tl 1-10) nähtub, et 20.03.2020 kella 17:12 ajal (teade kell 17:46) toimus Toompuiestee 3 juures liiklusõnnetus, mille esmase kirjelduse kohaselt hakkas sõiduauto XXX vasakult poolt mööda sõitma sõiduautost Xxx ja kahjustas Xxx vasakpoolset tagumist nurka. Liiklusõnnetuses osalenud J P’i sõidukil Xxx Xxx reg.nr xxx tuvastati kahjudena kraapejäljed vasakpoolsel tagumisel nurgal ning Ivan Smolnikov’i sõidukil XXX xxx reg.nr xxx tuvastati kahjudena parempoolne külg. Liiklusekspertiisist (akt nr 20E-LT0024) nähtub, et sõiduautol Xxx Xxx reg.nr xxx on vigastatud vasakpoolne tagumine nurk, kus kõrguste vahemikus 41-75 cm esinevad horisontaalsed kraape-nühkejälgede kogumid; sõiduautol XXX xx reg.nr xxx esinevad parempoolsel küljel tagaratta eesmisel serval ja tagumisel parempoolsel uksel, kõrguste vahemikus 40-74 cm horisontaalsed kraape-nühkejälgedega alad, mis on iseloomult seostatavad sõiduauto Xxx vasakpoolsel tagumisel nurgal sarnases kõrguste vahemikus paiknevate vigastustega. Liiklusekspertiisi teostamisel on ekspert jõudnud järeldusele, et sõiduauto Xxx Xxx reg.nr xxx vasakpoolsel tagumisel nurgal olevad vigastused on tekitatud sõiduki XXX xxx reg.nr xxx parempoolse küljega (KVM tl 24-28).
2. Tunnistaja O R ja menetlusaluse isiku Ivan Smolnikov’i kohtuistungil antud ütlustest lähtuvalt kasutas 20.03.2020 sõidukit XXX XX reg.nr xxx tunnistaja O R kuni ta selle kella 3 4-20-3405 poole kolme ajal Ivan Smolnikov’ile üle andis. XXX kuulub Ivan Smolnikov’ile ja ta sõitis sellega 20.03.2020 peale lõunat – käis apteegis ja viis sekretäri Balti jaama juurde, seejärel sõitis Tõnismäelt ja xxx kõrvalt xxx teel asuvasse tehasesse tööle nagu tavaliselt. Kedagi ta riivanud ei ole, mingit lööki ei tundnud. Kui ta oleks kedagi riivanud, oleks ta kohe sõidukist välja tulnud ja küsimuse lahendanud, aga keegi teda ei peatanud ega lehvitanud. Sõidukil uusi kriimustusi ei täheldanud, paremal küljel on kaks mõlki, mis tekkisid poolteist aastat tagasi kaubanduskeskusesse sõites.
3. Tunnistaja J P selgitas 07.10.2020 toimunud kohtuistungil, et 20.03.2020 sõitis ta autoga Toompuiesteel vasakul pool ja otse, kui kuulis lööki, mis tuli tema autole samuti vasakult poolt. See juhtus kohas, kus kiriku kõrval on teede hargnemine ja tekib veel üks sõidurada vasakule. Ta peatus, tuli valgusfoori taga autost välja ja tahtis musta värvi XXX juhile märku anda, kuid sel ajal süttis valgusfooris roheline tuli ja juht sõitis minema. Ta üritas XXX-le järgi sõita, kuid nähes et ta järgi ei jõua, tegi väikse ringi ja tuli tagasi kokkupõrke toimumise kohta. Seejärel helistas politseisse, kus märkis esimese asjana üles ka selle XXX numbri. Tunnistaja sõidukil olnud vigastused ei olnud tugevad, olid jooned, mida politsei pildistas ja mis on tänaseks kindlustuse poolt 600 euro eest korda tehtud.
4. CD-plaatidel olevatest linnakaamera salvestustest ning 25.06.2020 teostatud asitõendi vaatlusprotokollist (KVM tl 14) nähtub järgmist: CD-plaadil nr 1 videosalvestise „Export 13.05.2020 16-26-00“ kohaselt sõidavad 20.03.2020 kella 17:12:54 ajal ristmikule vasakpoolsel sõidurajal Xxx Xxx ja tema järel parempoolsel sõidurajal musta värvi mustade aknaraamidega XXX XX. Xxx Xxx hoiab juba ristmikku ületades vasakule poole, sõites tegelikult üle pidevjoonte tõenäoliselt eesmärgiga ristmiku lõppedes asuda kõige vasakpoolsemas reas. Kell 17:12:56 on sõidukid praktiliselt kõrvuti, XXX asub Xxxst parempoolsel rajal. Videosalvestiselt „Export 13.05.2020 16-28-52“ nähtub, et sama XXX XX maastur asub nüüd ise kell 17:13:20 kõige vasakpoolsemal sõidureal, Xxx Xxx ilmub aga kaamera vaatevälja alles kell 17:13:49, liikudes nüüd keskmisel sõidureal. Xxx järel tuleb kella 17:13:51 ajal veel üks must XXX maastur, millel aga hõbedased aknaraamid. Videosalvestis „Export 13.05.2020 16-31-16“ kohaselt ilmub kell 17:13:28 kaamera vaatevälja vasakus reas paiknev tumedate aknaraamidega XXX XX ja liigub Pärnu mnt suunas, kell 17:14:17 ilmub vaatevälja ka keskmises reas sõitev Xxx Xxx. CD-plaatidel nr 2 ja 3 olevatelt videosalvestistelt nähtub mustade aknaraamidega XXX XX liikumine – kell 17:15:32 jõuab ta Pärnu mnt ja Liivalaia tn ristmikule, kust teeb vasakpöörde Liivalaia tänavale, kell 17:17:43 jõuab aga Liivalaia ja Tartu mnt ristmikule. Sellelt salvestiselt on tuvastatav XXX numbrimärk, xxx.
5. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadest, tunnistaja J P’i ütlustest, linnakaamera salvestistelt ning teostatud liiklusekspertiisist saab kohtu hinnangul järeldada, et 20.05.2020 kella 17:12 ajal sõitis J P oma sõidukiga Xxx Xxx reg.nr xxx Toompuiestee 3 juures ning ületas ristmikku reastudes vasakusse sõiduritta, kui temaga peaaegu kohakuti liikus parempoolses sõidureas Ivan Smolnikov’i juhitud musta värvi XXX XX reg.nr xxx. Hetkel, mil sõiduk XXX XX asus omakorda sõiduki Xxx Xxx tagant, kuid parempoolsemast reast reastuma ümber kõige vasakpoolsemasse ritta (ehk lisarajale, mis tekkis Xxx Xxxst veel vasakule poole), riivas ta oma parempoolse külje tagaratta eesmise servaga sõiduki Xxx Xxx vasakpoolset tagumist nurka, põhjustades mõlematele sõidukitele nühke-kraapejäljed. Vaatamata asjaolule, et konkreetne kontakt sõidukite vahel jäi täpselt kahe linnakaamera salvestise vahelisele alale, on võimalik tõendite kogumis üheselt järeldada, et Ivan Smolnikov’i poolt ohutu külgvahe hoidmata jätmise tõttu saigi võimalikuks külgkokkupõrge sõidukite tagumiste osadega. Kokkupõrke faktist videosalvestise puudumine kui selline ei tähenda vastupidiselt kaitsja hinnangule, et sündmust ei toimunud. 10.
6. Kohus leiab, et videosalvestistelt nähtuvaga riimuvad ka tunnistaja J P’i ütlused selles osas, milles ta selgitab, et pärast löögi saamist juhipoolsesse vasakusse tagumisse serva peatas ta valgusfoori taga sõiduki ning väljus sellest XXX juhile liiklusõnnetusest teada andmiseks. Paraku sõitis aga viimane valgusfooris rohelise tule süttides koheselt minema. Selliste 4 4-20-3405 tunnistaja ütluste tõele vastavust kinnitab muuhulgas ka see, et kuigi sõidukid liikusid esialgselt kas paralleelselt kõrvuti või koheselt üksteise järel, tekkis sõidukite vahele kõnealuses kohas ca 30 sekundiline vahe ning arvestades salvestiselt nähtuvat üldist liiklusvoolu tihedust ei saa selle süüks ka panna näiteks ummikus seismist. 10.
7. Kohus peab vajalikuks peatuda ka kaitsja väitel, et nimetatud kohas ja ajal liikus veel üks teine must XXX maastur. Tõepoolest nähtub erinevatelt videosalvestistelt, et Xxx Xxx taga sõidab kell 17:13:51 ajal veel üks must XXX maastur, kuid tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et nimetatud sõiduki aknaraamid on hõbedased, samas kui menetlusalusele isikule kuuluva XXX XX aknaraamid on tumedad ning see fakt nähtub ka sõiduki XXX vaatlusprotokollist ja selle juures olevast fototabelist (KVM tl 29-35). Samuti ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja J P sõidaks ise eest ära teda tegelikult riivanud XXX-l, et lihtsalt 30 minutit hiljem sündmuskohale naasta, politsei kutsuda ning esitada neile asjasse tegelikult mittepuutuva ja Ivan Smolnikov’ile kuuluva XXX registreerimisnumber, millega kusjuures on ta sõidukil ka kattuvad vigastused. Mis puutub liiklusekspertiisi, siis kohtul puudub alus kahelda teostatud liiklusekspertiisi õigsuses, kuna sõltumatu eksperdi poolt välja toodud kahe erineva sõiduki vigastuste kõrgused ühtivad täpselt üksteisega, samuti on ekspert kategoorilises vormis järeldanud, et sõidukite vigastused tekkisid üksteise külgkokkupõrkest.
8. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest, et Ivan Smolnikov juhtis 20.03.2020 kella 17:12 ajal Harjumaal Tallinnas Toompuiestee 3 juures mootorsõidukit ning manöövrit sooritades ei hoidnud vastavalt

§ 46

lg 3 sätestatule ohutut külgvahet ja sõitis otsa temast paremal sõitnud sõiduautole Xxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju kahele juriidilisele isikule, s.t Ivan Smolnikov on toime pannud

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Kohus leiab, et Ivan Smolnikov pani teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimelt saab väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt kogumis järeldada, et liiklusõnnetus toimus kohas, kus ühest sõidurajast, s.o kõige vasakpoolsemast, hargnes vasakule veel üks lisarada (KVM tl 2-10). Selleks, et kõige vasakpoolsemal sõidurajal asunud Xxxst saaks esialgselt parempoolsele sõidurajale jäänud XXX olla mõnikümmend sekundit hiljem hoopis vasakul pool, pidi toimuma XXX ümberreastumine kohas, kus Xxx sõidurajast hargnes vasakule veel üks lisarada. Asja materjalidest tulenevalt saab asuda seisukohale, et sõiduki XXX XX juht asus kaamerate vaatevälja vahelisel alal reastuma Xxx tagant parempoolselt rajalt, kuid riivas tähelepanematusest ning tõenäoliselt ka äärmiselt kitsaste reastumisolude tõttu enda XXX XX parempoolse tagumise ukse ja tagaratta eesmise servaga Xxx vasakpoolset külge, tekitades mõlemale sõidukile kraape-nühkejälgi. Sellega rikkus ta liiklusseaduses sõidukijuhile ette nähtud kohustust hoida ohutut külgvahet. Kohus leiab, et võimalus liiklusõnnetust vältida oli XXX XX juhil kui manöövri sooritajal, kuid hooletuse ja tähelepanematuse tõttu jättis ta selle sõidukijuhile ettenähtud kohustuse täitmata.
2. Ivan Smolnikov’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

§ 236lg 1 14.

Ivan Smonikov’i süüdistatakse ka

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja

§ 236

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises mis seisnes selles, et ta lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 15. Vaidlust ei ole asjaolus, et Ivan Smolnikov 20.03.2020 kella 17:12 ajal sõidukit XXX XX Toompuiestee 3 juures juhtis. Samuti ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et Ivan Smolnikov oleks pärast Xxx Xxx riivamist oma sõiduki kinni pidanud, tekkinud kahjusid fikseerinud, teise 5 4-20-3405 sõiduki juhiga kuidagigi suhelnud või politseisse helistanud. Vastupidi, linnakaamerate videosalvestistelt ja tunnistaja ning menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtuvalt jätkas ta hoopis sõitu ilma seda katkestamata. Taoline menetlusaluse isiku käitumine võib vastata

§ 236lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele.

Nimelt näeb

§ 236

lg 1 ette vastutuse liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 169

lg 4 sätestab tingimused, mille täitmise juhul ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt oli 20.03.2020 liiklusõnnetuse juhtumil aga täitmata

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 nõuded, s.t et nimetamata oli varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid polnud punktides 2-4 loetletut kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Seega oli liiklusõnnetusest teatamine käesoleval juhul kohustuslik

§ 236lg 1 järgi.

Samas aga ei saa menetlusalust isikut võtta vastutusele juhul, kui ta liiklusõnnetusest ei teadnud. Seda põhjusel, et isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (RK 3-1-1-87-06 p 8).

1. Kohtu hinnangul on käesoleva väärteoasja materjalidest üheselt tuvastatav, et Ivan Smolnikov tõepoolest 20.03.2020 kella 17:12 ajal toimunud liiklusõnnetust, s.o oma XXX XXga J P’i Xxx Xxx külje riivamist tähele ei pruukinud panna. Videosalvestistelt nähtub, et Ivan Smolnikov’i juhitud XXX XX ning J P’i Xxx Xxx ületasid kella 17:12:54 ajal ristmikku, kui Xxx Xxx võttis kõige vasakpoolsemasse ritta. Järgmiselt videosalvestiselt nähtub, kuidas XXX XX on ise kell 17:13:21 kõige vasakpoolsemas reas ning sõidab sujuvalt ilma sõitu katkestamata edasi. Samas ilmub Xxx Xxx aga selle kaamera vaatevälja alles kell 17:13:49 ehk ca 30 sekundit XXX-ist hiljem, olles nüüd keskmisel sõidurajal. Selline järsk viivitus keset sujuvat liiklusvoolu, oli tunnistaja J P’i ütluste kohaselt tingitud sellest, et ta valgusfoori taga peatudes autost välja tuli ja XXX juhile liiklusõnnetusest märku tahtis anda. Kohtu hinnangul on selline asjade käik vaatamata asjaolule, et jäi täpselt kahe kaamera vaatevälja vahele, eluliselt usutav ning riimub teiste tõenditega. Samuti, arvestades et XXX XX on Xxx Xxxst oluliselt suurem ja raskem sõiduk, oli Xxxs eelduslikult külgkokkupõrge sõiduki tagumiste osadega hoopis tajutavam kui sõidukis XXX XX, kus see võis manöövri sooritamise ajal hõlpsalt jääda juhile nii tundmata kui ka märkamata. Lisaks asus XXX kokkupuutekoht Xxxga XXX juhi suhtes kõige kaugemas nurgas. Usutav ei ole ka see, et Ivan Smolnikov’il, kelle karistusregistrist nähtub üks kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest, oleks olnud huvi liiklusõnnetuse toimumise fakti lihtsalt ignoreerida ning sündmuskohalt lahkuda. Ka kohtuistungil väitis Ivan Smolnikov, et ta ei ole kedagi riivanud ning tal on keeruline anda ütlusi asja kohta, millest ta midagi ei tea. Samuti kinnitas ta, et kui ta kedagi riivaks, tuleks ta sõidukist välja ja lahendaks selle küsimuse kohe, mitte ei asuks ennast varjama. Kohtul ei ole alust selles väites kahelda.
2. Seega leiab kohus, et Ivan Smolnikov ei saanudki 20.03.2020 kella 17:12 ajal toimunud liiklusõnnetusest politseile teatada, kuna liiklusõnnetuse toimumise fakt kui selline asus väljaspool tema teadmiste piire. Järelikult tuleb tema suhtes väärteomenetlus

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. KARISTUS

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kuivõrd kohus juba selgitas, et

§ 236

lg 1 osas puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused ning menetlus tuleb tema suhtes selles osas lõpetada, annab kohus hinnangu tema karistamisele üksnes

§ 223lg-s 1 sätestatud teo toimepanemises osas.

6 4-20-3405 20.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos mõjutab Ivan Smolnikov’i süüd eelkõige selle toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Ivan Smolnikov pani teo toime ettevaatamatusest, s.t hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Samas aga tuleb arvestada, et Ivan Smolnikov rikkus oma hooletu käitumisega liiklusseaduses sätestatud kohustust hoida ohutut külgvahet, mistõttu tekitas ta kergemad vigastused nii enda kui ka tunnistaja J P’i sõidukile ning seega ka varalise kahju kahele juriidilisele isikule, AS-ile xxx ja xxx. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka vastavalt karistatud. Karistusregistri kohaselt on Ivan Smolnikov’il üks kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest, mille eest määratud rahatrahvi on ta täitnud korrektselt 15 päeva pärast süüteo toimepanemist (tl 46). Arvestades seega, et Ivan Smolnikov on sündinud
2. aastal ning karistusregistri väljavõtte kohaselt käitunud seni õiguskuulekalt, tuleb tema poolt käesolevas asjas toimepandut pidada pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, kui tavapäraseks käitumiseks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. 22.

§ 223

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Ivan Smolnikov’i karistanud

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. 23. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud

§ 223lg 1 eest rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see Kar

S § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab Ivan Smolnikov’ile mõistetav karistus olema rahatrahv vahemikus 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut (s.o 600 eurot). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja Ivan Smolnikov’i juba karistanud keskmisest väiksema rahatrahviga. Ka kohus leiab, et Ivan Smolnikov’ile kohtuvälise menetleja poolt

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. 24. Eeltoodut kokku võttes tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja lõpetab Ivan Smolnikov’i suhtes menetluse

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas, s.o

§ 223

lg 1 järgi toimepandud väärteo eest määratud rahatrahvi 90 trahviühiku ehk 360 euro osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Samuti tuleb Ivan Smolnikov’il tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul liiklusekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 413 eurot (KVM tl 27-28). Nimetatud ekspertiisiga selgitati välja, et menetlusaluse isiku XXX XX oli selleks sõidukiks, mis riivas J P’i Xxx Xxxt ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetatud menetlus politseile liiklusõnnetusest mitteteatamise osas ei puutu

§ 223lg 1 järgi esitatud süüdistusse ega liiklusekspertiisi tulemitesse.

25. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 56 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus lõpetab Ivan Smolnikov’i suhtes menetluse

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuid muus osas jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, s.o rahuldab isiku kaebuse osaliselt, tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Kaitsja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse, millest 7 4-20-3405 nähtub, et ta on menetlusalusele isikule õigusabi osutanud kokku 7 tundi tunnihinnaga 100 eurot tund, sh on ta arvestatud 2 tundi ka asja kohtulikuks arutamiseks 07.10.2020. Kohtuistungi protokollist nähtub aga, et kohtuistung kestis 1 tund ja 30 minutit (kell 9:31-10:58), seega loeb kohus põhjendatuks tasu 6 tunni ja 30 minuti eest ehk kokku 650 eurot. Sellest ½ ehk 325 eurot jätab kohus riigi kanda ning ülejäänud osas tuleb kaitsjatasu hüvitada menetlusalusel isikul endal. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 8