← Eesti

1-19-1603/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. september 2020 Kohtuasja number 1-19-1603 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Jaak Klemmi (isikukood 37012082745) vangistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. juuli 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Jaak Klemm Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. juuli 2020 määrus muutmata ja Jaak Klemmi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohus karistas
  5. veebruari 2019 otsusega Jaak Klemmi KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, millest määras KarS § 74 lg 4 alusel koheselt kandmisele 3 kuud ning jättis ülejäänud vangistusosa – 9 kuud – tingimisi kohaldamata. Kohus nägi J. Klemmile katseajana ette 1 aasta 6 kuud ning kohustas teda sellel ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ning osalema lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtidele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammis. Lisakaristusena võttis maakohus J. Klemmilt ära juhtimisõiguse 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus
  6. märtsil
  9. juunil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata J. Klemmi karistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu
  10. ja
  11. juunil
  12. Ka hilines ta
  13. juunil 2020 30 minutit registreerimisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei kriminaalhooldust tõsiselt ja tema hoiakud ei soosi hooldusega jätkamist. võta J. Klemm
  14. Tartu Maakohus pööras
  15. juuli 2020 määrusega järgi jäänud 9 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. Kohus tegi kindlaks, et süüdimõistetu tarvitas
  16. ja
  17. juunil 2020 alkoholi. Esimesel korral tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,325 mg/l kohta ja teisel juhul 1,138 mg/l kohta. J. Klemmi selgituste kohaselt oli
  18. juunil tema ema sünnipäev ja
  19. juunil tema elukaaslase sünnipäev, mistõttu ta alkoholi tarvitaski. Lisaks rikkus ta
  20. juunil 2020 ka registreerimiskohustust. Arvestades J. Klemmi selgitusi rikkumiste kohta, on ilmselge, et mõjuvad põhjused nii käituda tal puudusid. Oluline on veel, et J. Klemmile on ka eelnevalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses: Viru Maakohtu
  21. oktoobri 2016 otsusega asjas nr 1-16-
  22. J. Klemm küll ei sooritanud katseajal kuritegu, kuid pani kuriteo toime vaid aasta möödumisel katseaja lõpust. Ka viimase kohtuotsusega anti J. Klemmile võimalus kanda vangistust osaliselt vabaduses. Vaatamata sellele on ta korduvalt rikkunud nii alkoholi tarvitamise keeldu kui registreerimiskohustust. J. Klemmi käitumist ei muutnud ka
  23. mail 2020 registreerimiskohtuse rikkumise eest hoiatuse saamine. Sellest tulenevalt on selge, et J. Klemmile mõistetud karistus ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetu lubas kohtuistungil, et pöördub psühhiaatri poole alkoholivastase ravi saamiseks. Kuna J. Klemm varasemalt pole midagi sellist teinud, ei saa olla veendunud, et ta tõepoolest mõistab alkoholiprobleemi tõsidust ja on valmis sellega tegelema. Istungil avaldatud soov ravile minna tulenes pigem sellest, et J. Klemm seisab silmitsi uue vangistusega ja on sellest pääsemiseks valmis lubama asju, milleks ta tegelikult võimeline ei ole. Sellest tulenevalt ei ole süüdimõistetul võimalik kriminaalhooldust läbida ja kasu poleks ka sellest, kui kohus rakendaks mõnda leebemat seaduses sätestatud abinõud. Alkoholi tarvitamise jätkudes on väga tõenäoline, et J. Klemm paneb toime uue kuriteo. Kohus ei näe hetkel muud lahendust selle riski maandamiseks, kui saata J. Klemm vanglasse.
  24. Maakohtu määruse peale esitas
  25. augustil 2020 määruskaebuse J. Klemm, kes palub lahendi tühistada. Enda kaebuse palub ta läbi vaadata kohtuistungil. J. Klemm märgib, et maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ja see on viinud ebaõige lahendini. Ta tunnistas kohtus alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi ja kahetses oma käitumist. Ta poleks tohtinud ema ja elukaaslase sünnipäevadel alkoholi tarbida. Midagi sellist enam ei kordu. Ta möönis ka, et hilines
  26. juunil 2020 30 minutit kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Kahetsusväärselt oli ta endale fikseerinud ametniku juurde ilmumise ajaks 30 minutit hilisema aja kui kriminaalhooldaja. Veel on oluline, et
  27. veebruari 2019 kohtuotsuse kohaselt oli tal kohustus osaleda käitumiskontrolli perioodil lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogrammis. Ta läbis programmi ja esitas sellekohase kirjaliku kinnituse kriminaalhooldusametnikule. Kõike eeltoodut arvestades ei oleks kohus tohtinud tema karistust täitmisele pöörata. Samuti on oluline, et kohtuotsuse tegemisest on möödas 1 aasta 4 kuud ning kogu selle aja jooksul on ta käitunud seaduskuulekalt. Alates septembrist saaks ta hakata tööl käima. Lisaks on ta registreerinud end Tartus toimuvasse „Alkoholi vastase ravi osalemise programmi“ ja avaldanud soovi tegutseda alkoholisõltuvusest vabanemise suunas. Ringkonnakohtu seisukoht
  28. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et vaatab J. Klemmi määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, nagu seda näeb ette kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg
  29. Süüdimõistetu taotlus arutada tema kaebust suulises menetlusvormis asjakohane ei ole. Oma väited on J. Klemm saanud kohtukolleegiumini tuua enda esitatud kaebuses.
  30. KarS § 74 lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel peab kohus kõigepealt tuvastama, kas süüdlane on rikkunud käitumiskontrolli kohaldamise tingimusi, s.o jätnud 2

(4)täitmata kontrollnõudeid või pole kinni pidanud talle määratud kohustustest. Edasi peab kohus valima rikkumis(t)ele reageerimisel kõige sobivama õigusliku tagajärje – otsustama, kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Taolise otsustuse tegemisel, s.o meetme valikul, on kohtul lai kaalutlusõigus.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud juhul veatult tuvastanud, et J. Klemm rikkus käitumiskontrolli tingimusi korduvalt: kahel juhul tarvitas ta alkoholi ja ühel korral hilines registreerimisele tulles. Seda, et ta on kõnealusel viisil vääralt käitunud, süüdimõistetu kahtluse alla ka ei sea. J. Klemmi seisukoht on, et karistuse täitmisele pööramine pole tema rikkumisi arvestades sobilik tagajärg.
  2. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole J. Klemmi vangistust täitmisele pöörates teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumäärus määruskaebemenetluses tühistada.
  3. Esimese astme kohus leidis õigesti, et J. Klemmi poolt alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine oli tahtlik tegevus ja seda kuidagi õigustada ei saa. See, et ka registreerimiskohustuse rikkumiskord
  4. juunil 2020 oli tahtlik, kinnitust leidnud pole, s.o välistada ei saa süüdimõistetu eksimist registreerimise algusaja osas. Loomulikult on ka see eksitus temale etteheidetav: oli J. Klemm ju karistuse kandmisest vabastatud teatud kindlatel tingimustel ja üks neist oli registreerimisnõude korrektne järgimine. Seoses registreerimiskohustusega ei saa märkimata jätta aga sedagi, et juunis toimunu ei olnud süüdimõistetu esimene selline rikkumine. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest selguvalt eksis J. Klemm registreerimiskohustuse vastu ka
  5. mail 2020: ta jättis ametnikule helistamata ja ka viimase kõnele vastamata. Selle üleastumise järgselt tegi kriminaalhooldaja süüdimõistetule kirjaliku hoiatuse.
  6. Et J. Klemm oma käitumist kahetseb ja et käitumiskontrolli tingimusi täitis ta pikka aega nõuetekohaselt, maakohtu määruse tühistamiseks alust ei anna. Vaieldamatuks jääb, et J. Klemmi rikkumised olid korduvad, neid ei õigusta mõjuvad põhjused ning vähemalt alkoholi tarvitamine oli ka tahtlik tegevus. Alkoholi tarvitamise keelu vastu eksimisi peab kohtukolleegium ka rasketeks rikkumisteks. Nimelt selgub, et J. Klemmil on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ehk siis alkoholi tarvitamine on teda viinud kuriteliku käitumiseni rohkem kui ühel juhul. Taolises olukorras peaks süüdimõistetu olema talle pandud tarvitamiskeelu järgmisel iseäranis hoolikas. J. Klemmi hool ja püüdlused jätavad aga ilmselgelt soovida.
  7. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus J. Klemmi karistuse täitmisele pööramist ebakohaseks meetmeks.
  8. Määruskaebuses kinnitab J. Klemm, et enam ta kontrollnõudeid ja kohustusi ei riku. Samuti toob ta välja, et saab alates septembrist tööle ning et ta on registreerinud end alkoholi tarvitamise vastase ravi programmis. Ringkonnakohus märgib esiteks, et J. Klemmi kinnitused tööle hakkamise ja raviprogrammiga liitumise osas on tõendamata. Samas ei saaks aga ka selle info tegelikkusele vastamise korral J. Klemmi soovitavat otsustust teha ja teda vabadusse jätta. J. Klemmil on olnud pikalt aega oma alkoholiprobleemiga tegeleda, ent ta pole seda teinud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga kuigivõrd usku sellesse, et J. Klemm end äkitselt käsile võtab. Tööle minemine aga ei takistaks J. Klemmil kuidagi sünnipäevadel (või muudel puhkudel) alkoholi tarvitamast. Seega tuleb tõdeda, et J. Klemmi kriminaalhooldus on luhtunud. 3
(4)
  1. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. juuli 2020 määruse muutmata ja J. Klemmi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Ingeri Tamm Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.