← Eesti

2-20-126576/11

Obsah (9)§ 142§ 407§ 405§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-126576 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Osaühing Aktiva

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Aktiva Finants OÜ esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 28.04.2017 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel s.o ühe osamaksena hiljemalt 28.05.

  1. Kostja on tasunud 02.03.2018 laenu katteks 45,00 eurot, mida hageja arvestab põhiosa katteks, seega on põhivõlg 155 eurot. Leping lõppes tähtaja saabumisega 21.11.
  2. BB Finance OÜ loovutas 21.11.2017 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 155,00 eurot, intressi 7,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 178,02 eurot; viivised alates 4.09.2020 kuni põhinõude 155,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

Kohus selgitas kostjale, et kohus menetleb hagi

§ 405kohaselt lihtmenetluses.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 23.09.2020. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õi2 2-20-126576 guslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113, 128 ja

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud kokku 480 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 100 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 120 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid 480 eurot õigusabikulud. Hagiavaldus on neljal leheküljel, millest sisulist teksti on kaks lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 220 eurot, s.h 100 eurot riigilõivu ja 120 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.