Obsah (11)

§ 403§ 230§ 231§ 5§ 436§ 232§ 235§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 15. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-10681 NFLAT O

) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 17.06.
2. Hagi on kohtule esitatud 16.07.2019, seega tähtaegselt. Harju Maakohtu 03.09.2020 kohtuistungil on tsiviilasja menetlemine määratud kirjalikku menetlusse

§ 403lg 1 alusel poolte nõusolekul.

13.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

14. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud osas:

1. a)Harju Maakohtu 06.02.2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud C M A pankroti;
2. b)Võlausaldajate 17.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele hageja nõue summas 139 794,52 eurot (tl 17-18);
3. c)Hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja täies ulatuses vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata (tl 20-21). 15. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt põhineb hageja nõue 06.04.2018 hageja ja Xxx Xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingul ja 06.04.2018 hageja ja pankrotivõlgniku C M A vahel sõlmitud käenduslepingul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et tal on 06.04.2018 laenulepingu ja käsunduslepingu alusel võlgniku 3 vastu nõue kogusummas 139 794,52 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 125 000 eurot ja intressivõlgnevus 14 794,52 eurot, kuna põhivõlgnik ei ole tähtaegselt ega hiljem laenulepingust tulenevat nõuet täitnud. 16. Kostja väitel ei ole laenu üleandmine põhivõlgnikule Xxx Xxx OÜ tõendatud. Kohtu hinnangul ei pea hageja laenu üleandmist põhivõlgnikule tõendama, kuna laenulepingu punkti 2.2.1. (tl 10) kohaselt tuli laenusumma väljamaksed poolte kokkuleppel teha erinevates osades kolmandatele isikutele. Lisaks väidab kostja, et tegemist ei ole laenuga, mis kuulub tagastamisele, vaid rahaga, mis laenati põhivõlgnikule, et sellega täita kindlad kohustused Xxx-Xxx AS võlausaldajate ees. Samuti, et hageja nõue on realiseeritud enamapakkumise teel, mille tagajärjel on saanud rahuldatud oma nõuded põhivõlgniku, mh käendaja vastu. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et laenu tagastamise tõendamise kohustus on kostjal, kes ei ole seda teinud.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 17. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja NFLAT OÜ nõuet summas 139 794,52 eurot C M Ai (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudena. Menetluskulud 18.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. 19.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 2 1 035 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot, kokku 1 335 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
2. Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 1 035 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 1 335 eurot. 22.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib 4 edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 5