← Eesti

2-20-13123/10

Obsah (6)§ 444§ 150§ 168§ 162§ 2§ 468

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2020, Tallinn Tsiviilasja number

§ 444lg 4) ning loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohus teeks sel juhul resolutiivotsuse ning hagejal oleks

§ 150lg 2 p 3 alusel õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

5. 27.10.2020 teatas kostja, et on nõus otsuse tegemisega kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 4).

Kostja loobub apellatsiooni esitamise õigusest, v.a menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas. Kostja palub kohtul kõik menetluskulud jätta hageja kanda, sest kostja ei andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostja oli juba enne hagi esitamist nõus täitemenetluses sissenõudja asendamisega, soovides vältida asjatut kohtusse pöördumist käesolevas asjas. Kui kohtutäitur sissenõudja asendamisest keeldus, olnuks hageja kohane kohtutäituri ebaõige otsuse vaidlustamine, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kostja vastu. Hageja valis ise ebakohase õiguskaitsevahendi ning sellega põhjustas menetluskulusid ka kostjale. 6. 27.10.2020 teatas hageja, et on nõus otsuse tegemisega kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja nõue on suunatud täitemenetluse lõpetamisele, mis on aga Riigikohtu seisukoha järgi võimalik üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise teel. Võttes arvesse ülalmärgitud asjaolusid hageja leiab, et kostja poolt pakutud menetluskulude jaotamise viis ei ole põhjendatud. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmise Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts täiteasjas nr 025/2020/2477. 3 Kohus teeb poolte nõusolekul kooskõlas

§ 444lg 3 ja 4 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuigi

§ 168

lg 6 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni hagi õigeksvõtmise korral, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Kuigi kostja võttis hagi kohe õigeks, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud ka hageja kanda, sest hagejal oli võimalik oma õigusi kaitsta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise teel, kui kostja kui sissenõudja ei esitanud täiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks kohtuväliselt. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, sest tegemist on hageja alaealise lapsega, kellel puudub igakuine sissetulek, mille arvelt menetluskulusid hüvitada. Seetõttu esinevad kohtu hinnangul

§ 162lg 4 kohaldamise alused.

9. Hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot

§ 150

lg 2 p 3 alusel, kuna pooled on loobunud enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 10. Kuna pooled teatasid, et nad on menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõus põhiosas kirjeldava ja põhjendava osata otsusega (

§ 444

lg 4) ning loobuvad selles osas apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist, lubab kohus pooltel kasutada kaebeõigust menetluskulude jaotise ja selle rahalise kindlaksmääramise osas. Kohus leiab, et see on kooskõlas

§ 2

põhimõttega lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 11. Kooskõlas

§ 468lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.