Obsah (8)

§ 199§ 65§ 68§ 58§ 57§ 56§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-4240 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov, Urmas Re

§ 199lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1.

septembri 2020 otsus Apellandid Kaitsja ja süüdistatav Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Maksim Šarikov isikukood 39312120254; elukoht: xxx, viibib vahi all Tallinna Vanglas; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimane süüdimõistev otsus: Harju Maakohtu

1. septembri 2019 otsus Kaitsja Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON
2. Jätta Maksim Šarikovi ja tema kaitsja Madis Mahlapuu apellatsioonid läbi vaatamata.
3. Määrata apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest AB-le Mahlapuu & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot.
4. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Maksim Šarikovilt riigieelarvesse välja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 32,40 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Maksim Šarikovile eraldi dokumendina. 1 MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus tegi
6. septembril 2020 otsuse, millega tunnistas M. Šarikovi süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus seda karistust 1 aastani.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus seda karistust Harju Maakohtu 17.

septembri 2019 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (ühe aasta) võrra ja mõistis liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg-le 1 tuginedes luges kohus M.

Šarikovi karistuse kandmise alguse ajaks

1. aprilli
2. Kohus mõistis M. Šarikovilt L:S kasuks välja 250 eurot, Järva Tarbijate Ühistu, kasuks 598,57 eurot, Esmeta AS-i kasuks 443,70 eurot ning Maxima Eesti OÜ kasuks 355,86 eurot. Lisaks mõistis kohus M. Šarikovilt riigi kasuks välja menetluskulud 1430,40 eurot ning määras, et need tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis M. Šarikovi süüdi järgmistes vargustes: 
3. jaanuaril 2020 kella 12.33 paiku varastas M. Šarikov Tallinnas Pallasti 18 asuva Maxima kaupluse müügisaalist 4 pudelit Jack Daniel´s Black viskit; 
4. jaanuaril 2020 kella 10.19 paiku varastas ta samast kauplusest 4 pudelit Tullamore’i viskit; 
5. jaanuaril 2020 kella 09.36 paiku varastas ta Tallinnas Virbi 12 asuva Maxima kaupluse müügisaalust 6 pudelit Jack Daniel´s Black viskit; 
6. märtsil 2020 ajavahemikul 19.08–19.28 varastas ta Tallinnas Punane tn 6 asuva AS Esmeta kontori lukustamata toast AS-le Esmeta kuuluva Makita Combokit komplekti väärtusega 224.50 eurot ja puurvasara Makita HR2630TJ väärtusega 145.25 eurot; 
7. märtsil 2020 ajavahemikul 17.30-18.00 varastas ta Tallinnas Punane 42 asuvast Norline OÜ lukustamata laost L:Sle kuuluva sülearvuti Lenovo Thinkpad väärtusega 1000 eurot koos sülearvuti kotiga, mille sees olid erinevad dokumendid, isikutunnistuse paroolid ja erinevad võtmed ja mobiiltelefon Huawei, kokku vara 1250 euro väärtuses;  29.märtsil 2020 kella 09.30 paiku varastas ta Tallinnas Linnamäe tee 3 asuvas Harju 2 Tarbijate Ühistule kuuluva Linnamäe Konsumi kaupluse müügisaalist 2 pudelit 0,5 liitrist Hennessy VSOP konjakit, ühe 0,7-liitrise pudeli Martell VSOP Aged in Red Barrels konjakit ja 6 pudelit 0,5-liitrist Martell VSOP Red Barrels konjakit. Varastatud kauba väärtus oli kokku 385,41 eurot; 
8. aprillil 2020 kella 09.03 paiku varastas ta Linnamäe Konsumi müügisaalist 4 pudelit 0,5-liitrist Hennessy VSOP konjakit, mille väärtus oli kokku 205,96 eurot. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et M. Šarikov pani toime seitse lõpule viidud vargust, millega tekitati varaline kahju neljale kannatanule. Samas arvestas kohus, et üks kannatanu sai mobiiltelefoni ja sülearvuti tagasi. Oma tegevusega realiseeris M. Šarikov ühe kvalifitseeriva tunnuse, milleks oli süstemaatilisus. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises

§ 58loetletud karistust raskendavaid asjaolusid.

Kergendava asjaoluna arvestas kohus

§ 57

lg 1 p 3 alusel süüdistatava poolt kohtumenetluses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Seetõttu pidas kohus võimalikuks mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna M. Šarikov on varem kriminaalkorras karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude eest ja selle kriminaalmenetluse esemeks olevad vargused on toime pandud katseajal, ei pidanud kohus põhjendatuks M. Šarikovi karistamist rahalise karistusega. Kuna süüdistatav pani uued vargused toime katseajal, suurendas kohus mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus kaalus kaitsja taotlusest tulenevalt, kas asendada liitkaristus üldkasuliku tööga või jätta liitkaristus tingimisi täitmisele pööramata ning allutada M. Šarikov elektroonilisele valvele. Maakohus ei pidanud kummagi alternatiivi kohaldamist põhjendatuks. Kohus märkis: „Süüdistatava sõnul ei ole ta mitte kunagi veel oma elus töötanud. Seega puudub kohtul veendumus, et ta on valmis ja omab reaalset tahet üldkasulikku tööd teha. Mis puutub perekonna ja tüdruksõbra toetusesse, siis olid need mõlemad ka ajal, kui süüdistatav pani toime neli vargust. Harju Maakohtu 01.04.2020.a määrusest nähtub, et narkootikume tarvitas Maksim Šarikov keeruliste perekondlike probleemide tõttu. Seega puudub kohtul kindlus, et keeruliste perekondlike suhete korral ei või tekkida taas stress, mis viib uuesti narkootikumide tarvitamiseni ja see omakorda varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Viimati nimetatud Harju Maakohtu määrusest nähtub veel, et Maksim Šarikov ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, milliseid tuleb aga täita ka üldkasuliku töö tegemise perioodil.“ Tsiviilhagide rahuldamist põhjendas maakohus sellega, et süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Šarikovi kaitsja. Pärast kaitsja apellatsiooni esitamist ning enne apellatsioonitähtaja lõppu esitas M. Šarikov ise dokumendi, mis on pealkirjastatud taotlusena. Kuna M. Šarikov taotleb selles maakohtu otsuse muutmist, on ka selle dokumendi puhul sisuliselt tegemist apellatsiooniga. 3 2.1 Kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist M. Šarikovi 2-aastase vangistusega karistamise osas ning uue otsusega M. Šarikovile lühema vangistuse mõistmist, vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või M. Šarikovi tingimisi vangistusest vabastamist ja tema elektroonilisele valvele allutamist. Samuti taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist kannatanu L:S tsiviilhagi rahuldamise ning M. Šarikovilt L:S kasuks 250 euro väljamõistmise osas. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus jätaks L:S tsiviilhagi rahuldamata. Kaitsja märgib apellatsioonis, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule ega teeni seetõttu karistuse eesmärke. Samuti ei vasta mõistetud karistus väljakujunenud kohtupraktikaga. Kaitsja märgib, et

§-s 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures kehtestab

§ 56

põhimõtte, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel ei ole maakohus piisavalt arvestanud seda, et Maksim Šarikov on andnud toimepandud teo kohta puhtsüdamlikke ja igakülgseid ütlusi, aidates sellega igati menetlusele kaasa.

§ 74

lg 5 võimaldab isikut karistada ka kergemalt kui mõistetud vangistust täitmisele pöörates. Nimelt antud sätte kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Kannatanu L:S kasuks 250 euro väljamõistmist vaidlustab kaitsja argumendiga, et M. Šarikov ei ole L:Slt 250 eurot varastanud. 250 eurot kandis L:S sülearvuti koti ja selle sisu eest ise vabatahtlikult üle M. Šarikovi nimetatud arvelduskontole. Kannatanu on aga nii varastatud sülearvuti kui ka mobiiltelefoni, samuti kotis olnud dokumendid kätte saanud. Seega seoses vargusega kannatanul kahju puudub ja seda on kannatanu ka ise kinnitanud. Kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et apellatsiooni esitamise eest makstava tasu suuruseks määrataks 68 eurot, millele lisandub käibemaks 13,60 eurot. Taotluse kohaselt oli apellatsiooni esitamise ajakulu 75 minutit. 2.2 M. Šarikov vaidlustab samuti karistust, leides, et maakohus on alusetult jätnud selle üldkasuliku tööga asendamata. Ta taotleb, et ta suunataks esmalt 4 narkorehabilitatsioonikeskusesse ja teda kohustataks pärast rehabilitatsiooniprogrammi läbimist tegema üldkasulikku tööd. M. Šarikovi väitel on alusetu maakohtu väide, et ta ei ole kunagi varem töötanud. M. Šarikov kinnitab, et ta töötab vanglas. See tähendab, et ta on valmis tööd tegema. Kunagi varem ei ole talle üldkasuliku töö tegemise võimalust antud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium on üksmeelel selles, et apellatsioonide taotluste rahuldamiseks apellatsioonides toodud alustel ei ole ilmselgelt põhjust ning apellatsioonid on perspektiivitud.
2. Kaitsja deklareerib, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega M. Šarikovi isikule. Samuti väidab kaitsja, et mõistetud karistus ei vasta väljakujunenud kohtupraktikale. Nende väidete kinnituseks ei ole kaitsja ühtegi argumenti esitanud. Apellatsioonis ei ole üldse käsitletud toimepandud kuritegusid iseloomustavaid asjaolusid ega ka M. Šarikovi iseloomustavaid asjaolusid. Ka ei ole mingil moel ära näidatud, et maakohtu otsusega mõistetud karistus ei lähe kokku väljakujunenud kohtupraktikaga.
3. Kaitsja rõhutab apellatsioonis, et karistusseadustiku kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Seda, miks ta karistab isikut just vangistusega, peab kohus eraldi põhistama, kui kuriteo eest on ette nähtud ka kergem karistus. Ringkonnakohus nendib, et seda, miks ta mõistab M. Šarikovile karistuseks vangistuse, on maakohus otsuses põhistanud. Maakohus ütleb otsuses: „Kuna Maksim Šarikov on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja antud kriminaalasjas temale süüks arvatud vargused on toime pandud katseajal, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Karistuse mõistmise printsiipidega ei oleks kooskõlas, kui isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes omab nelja kehtivat karistust (neist kaks varavastaste tegude eest), mõistetakse järjekordsete samalaadsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi positiivset järeldust ning jätkas kuritegude toimepanemist. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus.“ Nendele maakohtu argumentidele ei ole apellatsioonis mingeid vastuväiteid esitatud ega ka esitatud argumente, miks oleks maakohus pidanud vangistuse asemel valima kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse. Seetõttu on apellatsiooni väide, justkui oleks maakohus rikkunud

§ 56lg 2 nõudeid, ilmselgelt põhjendamatu.

5 6. Apellatsioonis esitatud taotlused ei ole seotud

§ 56

lg-ga 2, mis reguleerib põhikaristuse liigi valikut (ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu, et kõnealune säte nõuab vangistuse mõistmise põhjendamist ning seda juhul, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv näeb karistusena ette ka vangistusest kergemat karistust). Kaitsja taotleb vangistuse määra vähendamist, vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või A. Šarikovi vangistusest tingimisi vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Ainus apellatsioonis toodud argument, mis on seostatav taotlusega mõista M. Šarikovile lühemaajalisem vangistus, on seisukoht, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud, et M. Šarikov on andnud toimepandud teo kohta puhtsüdamlikke ja igakülgseid ütlusi, aidates sellega igati menetlusele kaasa. Samas piirdub kaitsja apellatsioonis selle väite esitamisega, seda lähemalt põhjendamata ja ära näitama, millise karistust kergendava asjaoluga kaitsja hinnangul tegemist on. Ringkonnakohus nendib, et maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks M. Šarikovi süüdimõistmisel tuginenud olulises osas tema ütlustele. Vastupidi: kohus on tuginenud eelkõige turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollidele ja neile lisatud fototabelitele ning tunnistajate ütlustele. Olukorras, kus tema tegevus oli jäänud turvakaamera salvestisele, on vaevalt põhjust rääkida sellest, et M. Šarikov oleks aidanud aktiivselt süüteo avastamisele kaasa. Oma tegude tunnistamine on oluline ka puhtsüdamliku kahetsuse kontekstis – ilmselgelt saab siiralt kahetseda vaid sellist tegu, mille toimepanemist isik ise tunnistab. Puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus karistust kergendava asjaoluna arvestanud. Kuigi kaitsja leiab, et kohus ei ole kergendavat asjaolu arvestanud „piisavalt“, ei ole apellatsioonis põhjendatud, miks ta nii leiab. Ringkonnakohus nendib, et vaidlus selle üle, kas kohus on ühte või teist asjaolu karistuse mõistmisel piisavalt arvestanud, saabki olla viljakas vaid juhul, kui kohtu valitud karistuse määra puhul tekib kõrvaltvaataja jaoks küsimus, kuidas küll kohus selliste argumentide puhul sellisele järeldusele jõudis. Mõistetav karistus ei ole midagi sellist, mille õiget suurust saaks päeva täpsusega mõõta, vaid kohtul on karistuse mõistmisel otsustusruum. Niisiis on kohtul seaduses sätestatud raamide piires õigus tugineda oma siseveendumusele ehk oma arusaamale sellest, milline karistus on toimepandud tegu ja selle toime pannud isikut arvestades põhjendatud. Kõrgema astme kohtul on põhjust sekkuda siis, kui mõistetud karistus selgelt ei lähe kokku nende asjaoludega, mida kohus pidi arvesse võtma. Praegusel juhul ei ole apellatsioonis toodud välja midagi, mis selliseks järelduseks alust annaks.
2. Taotledes vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga või A. Šarikovi vangistusest tingimisi vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega, tugineb kaitsja vaid argumendile, et sellised valikud on

§ 74lg 5 järgi võimalikud.

Maakohus on neid võimalusi otsuses käsitlenud, kohus asus aga seisukohale, et kummagi alternatiivi kasutamine ei ole põhjendatud. Kaitsja oma apellatsioonis maakohtu argumentidele vastuväiteid esitanud ei ole. M. Šarikov ise on vaielnud vastu maakohtu otsuses märgitule, et ta pole kunagi töötanud. Ta märgib, et vanglas ta töötab. Ringkonnakohus nendib, et maakohus ei ole jätnud vangistust üldkasuliku tööga asendamata ainult põhjusel, et M. Šarikov pole kunagi töötanud, vaid 6 viidanud otsuses teistelegi asjaoludele, miks ta peab vangistuse asendamist üldkasuliku tööga problemaatiliseks. Mitmest maakohtu argumendist vaid ühe vaidlustamine maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. M. Šarikov taotleb, et ta paigutataks reaalse vangistuse asemel esmalt rehabilitatsioonikeskusesse ning pärast rehabilitatsiooniprogrammi läbimist võimaldataks tal teha üldkasulikku tööd. Seda taotlust pole võimalik rahuldada, sest võimalust vangistuse asendamiseks mitme erineva asenduskaristusega või vangistuse osalist täitmisele pööramata jätmist ja osalist asendamist asenduskaristusega karistusseadustik ette ei näe.

1. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust veel M. Šarikovilt L:S kasuks 250 euro väljamõistmise osas. Kaitsja leiab, et tegemist ei ole kahjuga, mille oleks M. Šarikov põhjustanud L:Sle vargusega. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on tuginenud tsiviilhagi rahuldamisel sellele, et M. Šarikov võttis tsiviilhagid õigeks. Kohus viitas sellele, et TsMS § 440 lg 1 kohaselt peab kohus õigeksvõtu korral hagi rahuldama. Kuna kohus tugines hagi rahuldamisel õigeksvõtule, on kaitsja seisukoht, et kannatanu nõue ei olnud seotud vargusega, asjakohatu. Maakohtu seisukohtadele, et M. Šarikov võttis tsiviilhagid õigeks ning et sellisel juhul tuleb vastavalt KrMS § 440 lg-le 1 tsiviilhagid rahuldada, kaitsja mingeid vastuväiteid esitanud pole. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu poleks L:S kahju tekkinud vahetult varguse tõttu. Tegemist on varastatu tagasi saamiseks tehtud kulutusega, st selle kulutuse tegemiseks sundis L:S just M. Šarikovi toime pandud vargus. See, et tänu sellele kulutusele sai L:S varastatud asjad tagasi, päästis M. Šarikov varastatud asjade väärtuse hüvitamise nõudest.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
3. Kaitsja taotleb, et AB-le Mahlapuu & Partnerid määrataks M. Šarikovi huvides esitatud apellatsiooni koostamise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 81,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtukolleegium ei pea esitatud apellatsiooni mahtu ja sisu arvestades põhjendatuks taotluses märgitud ajakulu, milleks oli 75 minutit. Esitatud apellatsiooni pikkus on 3 lk. Selle sisu koosneb deklaratiivsetest väidetest. Apellatsioonis puudub ka õiguslik argumentatsioon: selles on küll viidatud karistusseadustiku normidele, kuid seda, millised asjaolud nende normide valguses tähtsust omavad ja mis sellest tuleneb, ära näidatud ei ole. Sisuliselt koosneb apellatsioon karistusseadustikust kopeeritud normitekstidest, mille puhul pole vaevutud muutma sõnastust isegi osas, kus normis on räägitud „käesolevast seadustikust“. Pealegi on tsiteeritud

§ 56lg-t 2 olukorras, kus põhikaristuse liiki pole üldse vaidlustatud.

7 Maakohtu otsuse vaidlustamisel L:S tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas ei ole üldse esitatud vastuväiteid maakohtu põhjendusele ning esitatud seisukoha puhul puudub õiguslik argumentatsioon täielikult. Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et põhjendatuks tuleb lugeda tasu miinimummäära, st poolele tunnile vastavat tasu. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus AB-le Mahlapuu & Partnerid makstavaks riigi õigusabi tasuks 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 8