1-20-8555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8555 (18730000443) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend

§ 385p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas
2. novembril 2018 YY esindaja kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetlust nr 18730000443 karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 2 tunnustel, järgmistel asjaoludel. Keila Terko Laomajanduse OÜ laoruumest asukohaga Linnamäe tee 6, Keila oli kaduma läinud YY-le kuulunud 1 900 000 kg kakaoube (algselt 2 000 000 kg väärtusega 3 000 000 eurot).
3. oktoobril 2018 teostatud läbiotsimise käigus selgus, et renditavatest ruumidest oli suurem osa kaupa välja viidud/ümber töödeldud. Alles oli ube vaid ~ 100 000 kg.
4. Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas
5. septembril 2020 kriminaalmenetluse prokuratuuri loal kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Põhja Ringkonnaprokuratuur kinnitas menetlusotsustuse samal päeval.
6. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustas Riigiprokuratuuris
7. oktoobril 2020 XXX esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
8. Riigiprokuratuur jättis
9. oktoobri 2020 määrusega kaebuse läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu. Oma otsustust põhistas riigiprokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. 4.
10. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine Riigiprokuratuuris toimub

§ 207

alusel.

§ 207

lg 3 järgi võib kannatanu selle peale Riigiprokuratuurile kaebuse esitada 10 päeva jooksul peale põhistatud lõpetamise määruse saamist. See tähtaeg on õigustlõpetava iseloomuga, millest tulenevalt jäävad seda ületavad kaebused läbi vaatamata. Prokuratuuril on 1

§ 207

lg 3 sätestatud tähtaega ületavate kaebuste korral üksnes

§ 172lg-s 2 nimetatud mõjuval põhjusel.

XXX esindaja esitas 2. oktoobril 2020 kaebuse Riigiprokuratuurile

§ 207lg 3 tähtaega ületades ja selleks mõjuvat põhjust omamata.

4.

1. Kriminaalasjas väljastati
2. septembril 2020 menetluse lõpetamise määrus kannatanu esindaja T. Friedenthalile tema poolt kontaktina märgitud e-posti aadressile tarmo@entsik.ee. Saadetud määruse p 9 sisaldas kannatanul põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega mittenõustumisel kaebeõiguse kasutamise juhist. Sellelt e-posti aadressilt ei tulnud veateadet, teadet eemalolekust ega e-posti ümbersuunamisest.
3. septembril 2020 laekus aga uurija e-posti aadressile kannatanu esindaja e-posti aadressilt tarmo.friedenthal@entsik.ee kiri, milles viimane märkis, et „olin 07.-21.
4. büroost väljas, kinnitasin määruse kättesaamist 23.09“. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamise määrus saadeti e-posti aadressile, mida kasutab kannatanu esindaja vandeadvokaat T. Friedenthal oma kutsetegevuse raames (lisatud kuriteokaebusesse kannatanu esindaja kontaktina), siis on põhjust eeldada, et ta kontrollib seda vähemalt kord päevas. Seetõttu saab lugeda kutsetegevuse raames kasutusel oleva e-posti vahendusel saadetud määrus kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Vastav seisukoht tuleneb nii Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-123-07 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
5. oktoobri 2014 määrusest kriminaalasjas nr 1-14-
6. Lisaks on Riigikohus märkinud lahendis nr 1-19-8852, et

§ 207

korras Riigiprokuratuurile kaebuste esitamise tähtaega tuleb hinnata analoogselt elektronposti teel kutse kättetoimetamise korraga. Riigikohus selgitas, et

§ 165

lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt viimati

1. mai 2020 määruse nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. Kannatanu esindaja on esitanud PPA-le ja Riigiprokuratuurile oma kontaktina meiliaadressid tarmo@entsik.ee ja tarmo.friedenthal@entsik.ee, mõlema aadressi kaudu on ta kätte saanud temale saadetud määruse kui ka erinevad pöördumised. Aadressi tarmo@entsik.ee vahendusel tehti talle
2. septembril 2020 nähtavaks vaidlusalune määrus, millisest hetkest tuleb lugeda see ka kättesaaduks. Seega hakkas määruses kajastatud otsustuse peale kaebuse esitamise tähtaeg kulgema
3. septembril 2020 ja kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli
4. september
5. Kannatanu esindaja esitas aga kaebuse elektroonselt Riigiprokuratuurile
6. oktoobril
7. 4.
8. Riigiprokuratuur esitas
9. oktoobril 2020 kannatanu esindajale järelepärimise, selgitamaks, mis tingis kaebuse esitamise hilinenult.
10. oktoobril 2020 laekunud vastuses märkis vandeadvokaat T. Friedenthal, et „kuna viibisin perioodil 07.09-21.09.2020 büroost eemal ja omasin piiratud juurdepääsu oma e-posti postkastile, siis tutvusin eemaloleku perioodil saabunud e-kirjadega tagasi büroosse saabudes 22.09.
11. Vastavate kirjade hulgas oli ka 07.09.2020 Politsei- ja Piirivalveameti e-kiri digiaalselt allkirjastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mille kättesaamise kinnitasin vastuskirjaga 23.09.2020“. Vastuses selgitati, et kasutusel olevale meiliaadressile ei olnud ajavahemiku 7.-
12. september 2020 osas seatud automaatvastust eemaloleku ja meilide ümbersuunamise kohta, niisamuti ei olnud määratud talle ka büroos tööalaselt asendajat. Viimast ei pidanud kannatanu esindaja ka vajalikuks, sest tal puudus eelteadmine, et asjas kavatsetakse menetlus lõpetada. Tema arvates ei oleks ka asendaja määramine kaebuse esitamist kiirendanud, kuna määrus edastati tema e-posti aadressile, mitte info@entsik.ee aadressile, millelt oleks see võimalikule asendajale ümber suunatud. 4.
13. Kannatanu esindaja ei ole esitanud järelepärimise vastuses mõjuvaid põhjuseid lõpetamise määruse vaidlustamisel kaebetähtaja ületamise kohta. Kuivõrd kannatanu esindaja on enda kontaktina edastanud e-posti aadressi tarmo@entsik.ee (näha kuriteokaebuses), siis pidanuks ka sellel aadressil olema seatud kaebaja eemaloleku ja pöördumiste ümbersuunamise kohta automaatvastus, et mistahes tööalasel suhtlemisel saanuks pöörduja adekvaatset tagasisidet ja oskaks suunata oma küsimused edasi. Riigiprokurör ei pidanud asjakohaseks kannatanu esindaja 2

§ 207

lg 3 kohaselt algab menetlustähtaeg kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest. Vaidlus on ainult selles, millal saab lugeda määruse kaebaja poolt kätte saaduks. 5.

1. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otseselt, millal saab lugeda menetlusdokumendi adressaadi poolt kättesaaduks. Analoogia alusel saab lähtuda TsMS §-st 311_1, mille (eelkõige lgd 3, 4 ja 5) kohaselt saab lugeda menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui adressaat on kinnitanud kättesaamist või avanud selle infosüsteemis. Seega tuleks lugeda kaebajale määrus kätte toimetatuks
2. septembril
3. Riigiprokuratuuri seisukoht, mille kohaselt tuleb lugeda menetlusdokument kätte saaduks selle saatmisega, kui adressaat koheselt ei teata (automaatvastusega vms viisil), et ta ei ole menetlusdokumenti kätte saanud, ei põhine seadusel. Riigiprokuratuur on ebaõigesti käsitlenud Riigikohtu tsiviilasjas 3-2-1-123-07 väljendatud seisukohti. Selles asjas ei käsitletud menetlusdokumentide kätte toimetamist, vaid äriühingu ülskoosoleku kutse s.t. tahteavalduse kätte toimetamise korda. Seega ei ole antud lahend sobilik paralleelide tõmbamiseks käesolevas asjas. Samuti on Riigikohus on võtnud viidatud lahendis järgmised seisukohad, mis ei kattu Riigiprokuratuuri omadega: - e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. - e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. /---/ Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. 5.
4. Samuti ei ole Riigiprokuratuur tõendanud, et kaebaja sai kätte määruse varem kui
5. septembril
6. Kaebaja tutvus määrusega
7. septembril
8. See tuleb lugeda kättesaaduks 3

§ 165alusel saab lugeda määruse saadetuks õigel e-posti aadressil.

Oluline on see, et kaebaja esindaja e-posti aadress, mis on AdvS § 44 lg 6 kohaselt ette nähtud seaduse alusel menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, on info@entsik.ee, mitte tarmo@entsik.ee. Juhul, kui sellel puuduks õiguslik tähendus, puudub õiguslik tähendus ka AdvS § 44 lg-l 6. Sealjuures tuleb eeldada menetlejalt hoolsust just menetlusdokumentide kättetoimetamisel ning kui seadusega on ette nähtud advokaadi e-posti aadress, mis on mõeldud menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, siis on põhjendatud eeldada, et sellest ka menetlusdokumendi edastaja poolt lähtutakse. Kui mitte esmase e-kirja saatmisel, siis vähemasti seejärel, kui mõnele muule aadressile saadetud aadressilt ei ole tulnud kinnitust kättesaamise kohta, millekohane nõue on esitatud ka

§ 165lg-s 4.

Menetlusdokumendi edastamine nii, et menetleja ei omista tähtsust sellele, kas menetlusdokument ka kätte saadi, ei ole õige. Seda enam, kui menetlusdokument ei ole adressaadile oodatav. Kaebaja arvates on menetlusdokumendi kätte toimetamine selliselt, et adressaadil on ka reaalne võimalus saadetuga tutvuda, seda olulisem, kui kätte toimetamisega on seotud menetlustähtaja kulgemise algus. Seetõttu leiab kaebaja, et määrus tulnuks saata menetlejal aadressile info@entsik.ee või postiga Advokaadibüroo Entsik & Partnerid aadressile, kui kolme päeva jooksul ei saabunud aadressilt tarmo@entsik.ee teavet määruse kätte saamise kohta. 5.

1. Asjakohane ei ole võrdlus ka sellega, kui mööda lastakse apellatsioonitähtaeg ja see on seotud näiteks e-toimiku infosüsteemis põhjendatud otsuse avamisega mitte vastava otsuse tegemise kohta teate saabumise ajal, vaid hiljem. Nimelt on apellatsioonitähtaja kulgemise algus reeglina alati teada s.t. kohus teeb teatavaks aja, millal avaldatakse kohtuotsus koos põhjendustega. Seetõttu on menetlusosaline alati teadlik sellest, millal algab kaebetähtaja algus. Nii on see ka näiteks halduskohtumenetluses. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse teatavaks tegemise aeg ei ole teada. Kaebajale oli üllatuslik, et vastav määrus tehti. Seega ei saanud ega pidanud kaebaja olema valmis, et kaebetähtaja kulgemine algab tema eemaololeku ajal. Nii ei saa tõmmata paralleele kaasustega, mis käsitlevad kaebetähtaja kulgemise algust olukordades, kus kaebetähtaja algus on varasemalt teatavaks tehtud. See kehtib nii krimnaal- kui halduskohtumenetluse asjades, milles mõlemas teavitatakse kaebetähtaja algus juba varasemalt. Tsiviilkohtumenetluses algab kaebetähtaeg siiski alles seejärel, kui menetlusdokument on adresaadi poolt vastu võetud. Riigiprokuratuuri põhjendused ei ole asjakohased. Asjas puuduvad tõendid, mille kohaselt saaks lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kaebajale kätte toimetatuks enne
2. septembrit
3. Järelduvalt on Riigiprokuratuuri määrus vale, see tuleb tühistada ning kohustada Riigiprokuratuuri kaebuse läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtunik jätab kaebuse rahuldamata.
5. Valdav osa 8-leheküljelisest kaebusest, s.o 6 lk, sisaldab ülevaadet menetluse käigust, kuriteo asjaoludest, ühtlasi argumente, miks kriminaalmenetluse lõpetamine on kaebuse esitaja hinnangul põhjendamatu. Kirjeldatud kaebuse osa jääb ringkonnakohtus sisulise tähelepanuta.

§ 208

lg-st 1 tulenevalt on ringkonnakohtu pädevuses hinnata, kas vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruses väljendatud menetluslik otsustus on seaduslik ja põhjendatud. Riigiprokuratuuri 21. oktoobri 2020 määruses ei ole riigiprokurör hinnanud, kas kriminaalmenetluse lõpetamine on õigustatud. Vaidlustatud määrus sisaldab otsustust vaid sellest, et kannatanu esindaja kaebus Riigiprokuratuurile tuleb jätta läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu. Nii on ringkonnakohtu kaebemenetluses küsimuseks samuti üksnes see, kas Riigiprokuratuur jättis seaduslikult ja põhjendatult XXX esindaja kaebuse läbi vaatamata. 4

§ 207lg 3 kohaselt algas kaebetähtaeg samuti sellest päevast.

Oma seisukohtade kinnituseks viitab kannatanu esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustikule, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile nr 3-2-1-123-07, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele nr 1-19-7121, advokatuuriseadusele, halduskohtumenetluse põhimõtetele. Ringkonnakohtunik leiab, et riigiprokuröri argumendid on üldjoontes asjakohased ja järeldus õige. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi juhistele tuginevalt sarnases olukorras. Võttes aluseks Riigikohtu praktikast tulenevad arusaamad, kummutavad need ringkonnakohtu hinnangul kaebuse väited tervikuna.

1. Vaidlustatud määruses ja kaebuses on viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai 2020 määrusele asjas nr 1-19-
3. Ringkonnakohtunik märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast leiab värskema, asjakohasema ja kaalukama lahendi. Nii juhib ringkonnakohtunik tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni 2020 määrusele asjas nr 1-19-
5. Ühtlasi märgib ringkonnakohtunik, et erinevalt lahendist nr 1-19-7121, milles on esitatud kõrgeima kohtu kolmeliikmelise kohtukoosseisu seisukohad, on määruses nr 1-19-8852 väljendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu, s.o kriminaalkolleegiumi viie riigikohtuniku, arusaamu.

§ 354

lg 1 kohaselt määratakse kriminaalasi läbivaatamisele kogu koosseisule, kui kolmeliikmelisel kohtukoosseisul tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused. Väärib märkimist, et

1. juuni 2020 määruses väljendatud seisukohad peegeldavad tervenisti kõrgeima kohtu kriminaalkolleegiumi kohtunike arusaamu, kuivõrd ühtegi eriarvamust sellele ei kirjutatud. Nii on tegu kaebuses märgitud kohtupraktika hulgast kõige värskema ja kaalukama kohtulahendiga. Arvestada tuleb seejuures, et määruse nr 1-19-8852 aluseks olevad asjaolud on olemuselt sarnased XXX esindaja kaebuse aluseks oleva olukorraga.
2. Kriminaalasjas 1-19-8852 oli Riigikohtus vaidlus selle üle, mis kuupäevast lugeda süüdistuskohustusmenetluses kaebaja kaebetähtaja algust: kas kuupäevast, mil kaebajale saadeti menetlusdokument (kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrus) e-postile või kuupäevast, mil kaebaja kinnitas selle dokumendi kättesaamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis võttis arvesse seejuures, et menetleja oli saatnud määruse e-posti aadressile, mida esindaja oli eelneva menetluse kestel kontaktaadressina avaldanud (p 26). Teisisõnu: menetleja ei selgitanud aadressi ise välja. Riigikohus märkis sealsamas advokatuuriseaduse § 44 lg-le 6 viitavalt, millele on tuginetud ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et kehtib eeldus, et advokaadi avaldatud aadressil on temaga võimalik põhjendamatu viivituseta ühendust saada ja talle vajalikke dokumente edastada. Seejärel jõudis Riigikohtu kriminaalkolleegium järeldusele, et kaebetähtaja algust ei tule arvestada alates päevast, mil esindaja määruse kättesaamist kinnitas – vastupidiselt seisukohale, mida väljendab kaebuses ringkonnakohtule XXX esindaja (p 27). Viidatud asjas saatis Riigiprokuratuur esindajale määruse e-posti aadressile
3. oktoobril
4. Riigikohus selgitas, et ehkki esindaja dokumendi kättesaamist ei kinnitanud, oli määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning tal oli võimalik selle sisuga tutvuda juba sellel kuupäeval (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 3-1-1-8-17, 5

§ 207lg 3 kohaselt oli kaebuse esitamiseks 10 päeva.

See tähendab, et kaebuse esitamise viimane kuupäev oli

1. september
2. Kaebaja esitas kaebuse alles
3. oktoobril
4. Kaebetähtaja ennistamist kannatanu esindaja Riigiprokuratuurilt ei taotlenud. Seda arvestades jättis Riigiprokuratuur õigesti kaebuse läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus märgib, et olukord olnuks teistsugune ehk kaebuses märgitud argumentatsioonil olnuks ainest, kui uurimisasutus saatnuks määruse esindaja sellisele e-posti aadressile, mida esindaja polnud menetlejale avaldanud ega millelt suhelnud, vaid mille uurimisasutus selgitas ise välja. Niisuguse olukorraga tegemist ei ole. Seda ei väideta ka kaebuses ringkonnakohtule. Nii on kaebuse argumentatsioon tervikuna kummutatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu hiljuti väljendatud juhistega. Selliselt jääb kaebus rahuldamata ja vaidlustatud Riigiprokuratuuri määrus muutmata.
5. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 208

lg-st 5 jätab ringkonnakohus XXX lepingulise esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthali kaebuse rahuldamata ja Riigiprokuratuuri 21. oktoobri 2020. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6