KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-551 Haldusasi T.T kaebus Tallinna Vangla kohustamise nõudes lubada kaebajale kahel korral nädalas spordisaali kasutamist Tallinna Halduskohtu 03.06.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev T.T apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – T.T Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu
- oktoober 2008 RESOLUTSIOON Jätta T.T apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.06.2008 otsus muutmata. Menetluskulud jätta T.T kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- T.T esitas 12.12.2007 Tallinna Vanglale taotluse, kus avaldas soovi käia kaks korda nädalas spordisaalis spordiga tegelemas seoses oma tervise olulise halvenemisega. Tallinna Vangla 11.01.2008 otsusega jäeti T.Te taotlus rahuldamata. Tallinna Vangla leidis, et kaebajale on tagatud vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-s 5 ettenähtud õigus viibida vähemalt üks tund värskes õhus. Sellel ajal saab vahistatu tegelda nii jalutamisega kui ka minimaalse kehakultuuriga. Vahistatule pakutakse ka kvaliteetset tervishoiuteenust. 22.01.2008 esitas T.T vaide Justiitsministeeriumile, milles vaidlustas Tallinna Vangla 11.01.2008 keeldumise tema spordisaali viimisest. Justiitsministeeriumi 27.02.2008 vaideotsusega nr 11-7/1583 jäeti T.Te vaie rahuldamata. 3-07-2521
- T.T esitas 20.03.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla kohustamist võimaldada kaebajale spordisaali kasutamist kahel korral nädalas. Kaebuse põhjenduste kohaselt viibib T.T Tallinna Vanglas vahi all alates 18.07.
- Kogu vahi all viibimise aja jooksul ei ole kaebajale võimaldatud osaleda ühelgi kultuuri- ega spordiüritusel. Tallinna Vangla jalutusboksidest on eemaldatud kõik võimalused enda füüsiliseks koormamiseks. Boksid on vihmaga märjad, mustad ja porised. Boksid on 15 m2 suurused, milline on ebapiisav, et kuus inimest saaks samaaegselt teha liikumis- või võimlemisharjutusi. Samuti kamber, milles kaebaja koos viie kaasvahistatuga viibib, on ca 15 m 2, sisaldades inventari ja WC-d. Kaebajal on tekkinud seoses liikumisvaeguse ja pideva füüsilise alakoormusega tugevad närvivalud seljas ning lihastes ja tervise üldine halvenemine. Kaebaja on pöördunud oma probleemidega vangla arsti poole, kes soovitas spordiga tegeleda. Kaebaja tervis halveneb pidevalt ning kaebaja on asetatud olukorda, kus puudub võimalus arsti soovitusi täita. Kaebaja leiab, et tema hoidmine sedavõrd pika aja jooksul halbades tingimustes ilma võimaluseta end füüsiliselt koormata, milline on tinginud tema tervise tuntava halvenemise, ei saa teenida muud eesmärki kui Tallinna Vangla poolne sihilik kaebajale kannatuste valmistamine. T.T palub lõpetada tema piinamine ning tagada temale regulaarne osalemine spordiüritusel, et oleks võimalus ennast füüsiliselt koormata. Kaebaja tugineb põhiseaduse (PS) §-le 28, mis sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 alusel kohaldatakse eelvangistuse kandjatele VangS ptkde 1, 2 ja 7 sätteid. VangS
- ptk § 111 lg 2 sätestab, et vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määramisel tuleb arvestada vangla võimalusi korraldada kinnipeetava olmetingimusi, töötamist, õppimist ja vaba aja veetmist. Tallinna Vanglat peab viima vahistatute päevakava vastavusse Tallinna vangla sisekorraeeskirja § 10 sätetega.
- Tallinna Vangla palub jätta T.Te kaebuse rahuldamata. Lähtudes VangS § 90 lg-test 3 ja 5 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 130 ei ole vahistatule osavõtt vanglas korraldatavatest üritustest, sh spordisaali kasutamisest võimalik.
- Tallinna Halduskohtu 03.06.2008 otsusega jäeti T.Te kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis: VangS § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. VangS § 12 lg 1 p 3 kohaselt hoitakse vanglas eraldi ka kinnipeetavaid ja vahistatuid. Tallinna Vangla poolt kohtule antud selgituste kohaselt saavad tulenevalt eraldihoidmise printsiibist vangla spordisaali kasutada kinnipeetavad, kuid mitte vahistatud. Seadus ei näe ette otsest keeldu spordisaali kasutamiseks vahistatute poolt kambrite kaupa, kuid selleks puudub ajaline ressurss. Tallinna Vangla kinnitusel on hetkel vanglas 681 vahistatut ning üldse kinni peetavaid isikuid üle 1000 inimese, mistõttu kohus leiab, et on ilmselge, et kõigile neile ei saa võimaldada spordisaali kasutamist. Kaebaja meditsiinilisest kaardist nähtuvalt ei ole teda läbi vaadanud arstid leidnud, et kaebaja seljavalud oleksid sedavõrd tõsised, et vajaksid meditsiinilist sekkumist. Dokumentaalsed tõendid näitavad, et kaebaja suhtes läbiviidud uuringud ei ole andnud leidu, mis tingimata saaks leevendust vaid spordisaali kasutades. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja seljavalu raviks on vältimatult vajalik spordisaali kasutamine. Tallinna Vangla spetsialist-perearst dr Annist on kinnitanud, et ta on soovitanud T.Tel tegeleda ravivõimlemisega, kuid sellega saaks tegeleda ka vangla eelvangistushoones (kambris ja 2
(4)3-07-2521 jalutusboksis), vaatamata sellele, et peab seda tegema kitsamates oludes kui vabaduses viibides. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et kaebaja seljavalud oleksid alguse saanud või ägenenud vangistuses viibides. Kohus leiab, et Tallinna Vangla on õigesti tuvastanud, et puudub alus ja vajadus teha T.Tele erand VangS § 12 lg 5 alusel. Tallinna Vangla on õiguspäraselt keeldunud kaebajale loa andmisest spordisaali kasutamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- T.Te apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2008 kohtuotsus. Nii halduskohtule esitatud kaebuses kui ka kohtuistungi protokollist nähtub, et spordisaali kasutamise soov on tingitud liikumisvaegusest, mis on omakorda tingitud ebamõistlikest vangistusoludest. Kohus on vaid kaalunud erandi tegemise põhjendatust VangS § 12 lg 5 alusel, kuid kaalumata on jäetud kõik muud alternatiivsed võimalused kaebaja olukorra parandamiseks. Kohus on muuhulgas omaalgatuslikult lähtunud tingimusest, et spordisaalis viibivad igal ajahetkel kinnipeetavad ning olukorda, kus spordisaal on vaba või kasutavad seda isikud, kellega suhtlemisel VangS kaebajale piiranguid ei sea, ei eksisteeri. Kaebajale jäävad arusaamatuks ka kohtu järeldused, et tõenditest ei selgu, et kaebaja seljavalud oleksid saanud alguse või ägenenud vangistuses viibides. Kohtule esitatud tervisekaardist on näha, et vastuvõtmisel Tallinna Vanglasse 18.07.2006 kaebaja luustiku, lihaste või liigeste probleeme kurtnud ei ole. Esimest seljavalu kurtis kaebaja 22.05.
- Samuti ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks dr Annist soovitanud kaebajal tegeleda ravivõimlemisega. See on vastustaja paljasõnaline väide, mida tõendina kasutada ei saa. Pealegi on dr Annist perearst, mitte spetsialist. Arusaamatu on ka see, miks halduskohus on eelistanud perearsti arvamust spetsialisti kirjalikule ravidiagnoosile. Kaebajale on piinasid valmistanud Tallinna Vangla tegevusetus. Piinamise või ebainimliku ja alandava kohtlemisena on käsitletav inimese pikaajaline hoidmine Tallinna Vangla eelvangistusosakonnas. PS §-dega 22, 11 ja 18 on vastuolus halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kaebaja enda teod on põhjustanud tema vangistuses viibimise ning vangistuses viibimine tähendabki piiratud vabadusi ja võimalusi, mida isikul taluda tuleb. Selline kohtu seisukoht seab kahtluse alla kohtu erapooletuse ja pädevuse.
- Tallinna Vangla kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta T.Te kaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus oleks pidanud kaaluma kõiki alternatiivseid võimalusi kaebaja olukorra parandamiseks. Kohus ei saa väljuda kaebuse piiridest. Kohtumenetluse esemeks on käesoleval juhul Tallinna Vangla otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus võimaldada viimasel külastada kaks korda nädalas spordisaali. Samas ulatuses vaadati kaebaja nõue läbi ka vaidemenetluses. Seega kontrollib kohus üksnes, kas kaebaja eelnimetatud taotlus jäeti õiguspäraselt rahuldamata. 3
(4)3-07-2521
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu analüüsiga, mille kohaselt puudub VangS-s ja vangla sisekorraeeskirjades õigusnorm, millest tuleneks kaebaja subjektiivne õigus nõuda spordisaali kasutamist. Ringkonnakohus ei hakka vastavaid põhjendusi kordama. Samuti leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtule, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest tulenevalt on kaebajal terviseprobleemid, mida on võimalik leevendada vaid spordisaali kasutamisega. Toimikusse lisatud tõendite kohaselt on kaebajal seljavalud diagnoositud alates 21.05.
- Närviarst on 08.04.2008 õpetanud kaebajale seoses seljavaluga lihtsamaid harjutusi valu leevendamiseks ning soovitanud kaebajal võimelda ja liikuda. Antud soovitus on liiga üldsõnaline selleks, et tuletada sellest kaebaja õigus nõuda spordisaali kasutamist.
- Spordisaali või muude võimaluste kasutamine füüsilise koormuse tagamiseks ei ole VangS ja vangla sisekorraeeskirjade kohaselt vahistatutele keelatud. Isiku vanglas vahi all hoidmine ei saa toimuda viisil, mis kahjustab isiku tervist. Eelväidetu tuleneb muuhulgas põhiseaduse § 28 lg-st
- Isiku õigus tervise kaitsele ei hõlma endast üksnes vangla kohustust tagada kvaliteetne arstiabi, vaid esmajärjekorras kohustust vältida isiku tervise halvenemist vanglas viibimise tõttu. Euroopa vanglareeglistiku p 39 kohaselt peavad vanglaasutused kaitsma nende hoole all olevate vangide tervist. Kaebaja on viibinud vahi all alates 18.07.2006, so käesolevaks ajaks üle kahe aasta. Arvestades vahistatutele kehtivat režiimi ning viibimist väga kitsastes oludes, on vähesest liikumisest tulenevate terviseprobleemide tekkimine tõenäoline. Kaebajale on antud 12.09.2008 saatekiri taastusraviarstile RKK (ravikehakultuuri) suhtes. Kui pärast vastava eriarsti juures käimist selgub, et kaebaja haiguse (osteokondroos nimme- ja kaelaosas) raviks on vajalik ravikehakultuuri järjepidev harrastamine, peab vangla kaebajale vastavad tingimused looma.
- Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et käimasoleva kohtuvaidluse kontekstis oli asjassepuutumatu halduskohtu märkus, et kaebaja enda teod on põhjustanud tema vangistuses viibimise ja seega peab kaebaja taluma sellest tulenevaid piiranguid. Samas puudub alus kahelda asja lahendanud kohtuniku erapooletuses ja pädevuses. Otsusest nähtub, et eeltoodud kohtu seisukoht ei ole olnud asja lahendamisel määravaks.
- Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 4
(4)