lg 1).
lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine.
lg 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on põhjendatud hagi hinna tõttu. Seepärast on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Selline seisukoht on kujunenud ka Riigikohtu praktikas. Kohtulik hüpoteek pole liigselt koormav. MÄÄRUSKAEBUS 4. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub hagi tagamise alus ja hagi tagamise taotluse rahuldamisega rikuti oluliselt menetlusõigust (
Maakohus ei ole esile toonud ega põhistanud, miks ja millistest asjaoludest lähtuvalt on selles tsiviilasjas alust arvata, et asjas tehtava kohtuotsuse täitmine on kostja I suhtes raskendatud või võimatu. Teiseks, maakohus on järeldanud ebaõigesti, et hagiavalduse tagamine on põhjendatud ainuüksi seetõttu, et hagihind on suur. Maakohus ei ole tuvastanud kostja I tegevust, mis võib raskendada nõude täitmist. Hageja pidanuks hagi tagamise vajadust kohtule põhistama, kuid hageja ei ole toonud esile isegi asjaolusid, mis õigustaksid hagi tagamist. Nõude suurust tuleb hinnata konkreetse menetlusosalise kontekstis. Maakohus ei ole üldse analüüsinud kostja I majanduslikku olukorda. Kostja I on üle 20 aasta tegutsenud, tema käive ületab miljonit eurot ja omakapitali on kostjal I üle kahe miljoni euro. Kostjal I puuduvad ka võlad. Puudub kahtlus, et kostja I ei suudaks tasuda nõuet, mis on u 10% tema omakapitalist. Maakohus on hagi, mis on suunatud kahe kostja vastu, taganud ainult kostja I suhtes. Kostja I koostööpartnerid näevad kinnistusraamatust kostja I kinnisasjadel olevaid kohtulikke hüpoteeke ja see stigmatiseerib kostjat I tema koostööpartnerite ees. 5. Kostja II märkis, et hagi tagamise määrus tuleks tühistada. 6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. 2 Esineb hagi tagamise alus, kuna kostja I võib kohtumentluse ajal enda kinnisasjad võõrandada. 31.12.2019 seisuga oli kostjal I 2019. a majandusaasta aruande kohaselt raha üksnes 170 554 eurot – ainuüksi see summa juba ei tagaks hageja nõuet kostja I vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta
657 lg 1 p 1 ja
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagihinna suurus annab hagi tagamise aluse
Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestab kohus kõigi asjaoludega. Muuhulgas tuleb otsustamisel võtta arvesse ka nõude suurust. Kuigi kostjal I on piisavalt kinnisvara, esineb oht, et sellises suuruses nõude rahuldamine võib osutuda raskeks, ka juhul, kui kostja I ei vähenda oma vara ega tee toiminguid kohtuotsuse sundtäitmise vältmiseks. Nõude täitmine võib olla raskendatud ka siis, kui menetluse ajal peaks kostja I majanduslik olukord halvenema. Ei ole välistatud, et majanduskriisi tingimustes võib see juhtuda. Kuna hagi aluseks on lepingu rikkumine, on lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamine VÕS § 101 alusel õiguslikult võimalik. Hagis esitatud asjaoludel on hagil edulootus. Hagi on esitatud solidaarnõudega kahe kostja vastu, kuid see ei välista hagi tagamist kogu nõude ulatuses ühe kostja suhtes. Kostjad on menetluses pakkunud kompromissi enam kui 60 000 euro suuruses summas, kui kostjad tasuvad hagejale summa, mida nad põhjendatuks peavad, siis on uus õiguslik olukord ning huvitatud poolel on õigus taotleda hagi tagamise abinõu asendamise lõpetamist või asendamist. 9. Ringkonnakohus märgib, et kohtuliku hüpoteegi seadmine on üldjuhul kostja jaoks vähekoormav hagi tagamise abinõu ja see on kooskõlas
§-ga 378 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.