← Eesti

3-08-1737/24

Obsah (9)§ 93§ 94§ 24§ 25§ 23§ 90§ 41§ 15§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1737 Haldusas

) § 25 lg 3 nimetab kinnipeetavad, kellele pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata, vahistatuid nimetatud ei ole. Seega juhul, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, on võimalik rakendada vaid selliseid piiranguid, millised on vajalikud julgeoleku kaalutlustel, aga pikaajaliste kohtumiste piiramine vahistuse eesmärke ei teeni ja julgeolekule ohuks ei ole. Kaebuse esitaja vajab pikaajalist kokkusaamist oma perekondlike sidemete säilitamiseks. Vangla keeldumine määratlemast R.L kaebuse esitaja faktilise abikaasana ja tema kaebuse esitaja isiklikku toimikusse kandmisest on võtnud kaebuse esitajalt võimaluse esitada vormikohane taotlus pikaajaliseks kohtumiseks R.Lga. 3. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. MP3-mängijat saab käsitleda andmekandjana, mille kaudu on võimalik infot edastada või vastu võtta ning sellest tulenevalt kuulub see vanglas keelatud esemete hulka. Lähtuda tuleks elektroonikaseadme kasutusotstarbest, mitte nimetusest. Seega ei kohaldu raadio/MP3-mängijale sätted, mis reguleerivad vahistatutele raadio võimaldamist. Kõrvaklapid kui raadio kuulamiseks kasutatav vahend on kinni peetavale isikule lubatud vaid vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul, mida antud juhul kaebajale antud ei ole. Kõrvaklapid, mis olid MP3-mängija küljes, võeti ära põhjusel, et nende kasutamise korral ei ole tagatud, et kinni peetav isik kuuleb talle antud korraldusi, mis raskendab järelevalve teostamist kinni peetavate isikute üle. Ajakiri „Maaja“ on pornograafilise sisuga ajakiri ning seega kinni peetavatele isikutele keelatud. Läbiotsimise käigus võeti kaebuse esitajalt ära musta värvi tint. Tallinna Vangla tagastas musta tindi kaebajale, mis kajastub ka üleandmise aktis. Tindi pakend on püsinud puutumatult, tint ei ole hävitatud. Kaebuse esitajale tindi tagastamisel oli kogus pakendis sama, mis vahetult peale läbiotsimist. Valget värvi tinti kaebajalt ära ei võetud. 2

(7)3-08-1737 Vangistusseaduse mõistes on kaebuse esitaja vahistatu staatuses ja vahistatutele kohalduvad

-s toodud erisusi arvestades

  1. peatüki sätted. Vahistatule lubatakse lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute. Kuna kaebuse esitaja viibib Tallinna Vanglas vahistatuna, siis ei ole võimalik temale võrdsetel alustel kinnipeetavatega pikaajalist kokkusaamist võimaldada. Kuna kaebajale ja R.Lle ei ole võimalik tulenevalt seadusandlusest võimaldada pikaajalist kokkusaamist, siis ei saa ka R.L tulla vanglasse esmakordsele kokkusaamisele ning seega tema kandmine kaebaja isiklikku toimikusse faktilise abikaasana oleks ennatlik.
  2. Tallinna Halduskohtu 13.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut; sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vangla võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad inimese julgeolekut ohustavatele tingimustele. Seega kehtib põhimõte, et kinnipeetavale on kas eriloa alusel või üldkorras lubatud asjad, mis ei kuulu keelatud esemete kategooriasse. Asjaolu, et raadio/MP3-mängijaga saab taasesitada vaid heli andmefaile, kusjuures seadme lisafunktsiooniks on raadio, ei anna alust raadio/MP3-mängija suhtes vahistatutele raadio võimaldamist reguleerivate sätete kohaldamiseks. Lähtekohaks ei saa esemete/seadmete liigitamisel võtta nende ühte kasutusvõimalust, vaid lähtuda tuleb elektroonikaseadme põhifunktsioonist. MP3-mängija nn mälupulgana kasutamise võimalust võib pidada üldteadaolevaks faktiks. Põhjendatud on Tallinna Vangla seisukoht MP3-mängija käsitlemisest andmekandjana, mille kaudu on võimalik infot edastada või vastu võtta ning sellest tulenevalt raadio/MP3-mängija vanglas keelatud esemete hulka kuuluvaks lugemiseks. Raadio kuulamiseks ei ole vältimatult vajalik kõrvaklappide olemasolu, ka ei eelda raadio tavapärane kasutamine kõrvaklappide olemasolu. Seega on kõrvaklapid kui raadio kuulamiseks kasutatav vahend kinnipeetavale lubatud vaid vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul. Sellist nõusolekut antud juhul kaebajale antud ei ole. Kõrvaklappidega raadio kuulamisel ei pruugi olla tagatud, et vahistatu kuuleks vanglaametnike seaduslikke korraldusi ja seega kõrvaklappide lubamisega loodaks eeldused vanglaametnike poolt antud seaduslike korralduste mittetäitmiseks. Järelevalve teostamise tõhususe sõltuvusse seadmine kaasvahistatute reageeringutest ei oleks põhjendatud. Ajakirja „Maaja“ äravõtmine oli õiguspärane tulenevalt VSkE § 641 punktist 15, mille sisustamisel ei saa lähtuda pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (edaspidi PorTS) § 1 lg 2 punktis 3 sätestatud definitsioonist, kuna selles sättes toodud definitsioonid ei laiene automaatselt teistele õigusaktidele, samuti tuleb arvestada, et PorTS eesmärgiks ei ole reguleerida pornograafiliste ja erootiliste teoste lubatavust seotult vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud läbiotsimise ajal valge tindi olemasolu ning kaebus on selles osas paljasõnaline. Kokkusaamiste osas on seadusega sätestatud vahistatutele piirangud, mis erinevad seadusega kinnipeetavatele sätestatud piirangutest. Selliste kinnipeetavatest erinevate piirangute kehtestamist vahistatutele õigustab tõkendina vahistamise kohaldamise eesmärk. Kuivõrd vahistatu puhul on eesmärgiks tagada kriminaalmenetluse läbiviimine, siis ei ühti vanglavälise suhtlemise soodustamine tõkendi kohaldamise ajal vanglavälise suhtlemise soodustamisega karistuse kandmise ajal. Sätestatud regulatsioon on proportsionaalne ning ei riku kaebuse esitaja põhiseaduse §-st 26 tulenevat õigust perekonnaelule. Lisaks lühiajalistele 3

(7)3-08-1737 kokkusaamistele toimub vahistatu kokkusaamine vanglaametniku juuresolekul, kes võib kokkusaamisse sekkuda või selle kohe katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Tallinna Vangla on põhjendatult ja kooskõlas seadusega keeldunud kaebuse esitajale pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamisest. Faktilise abikaasa staatuse väljaselgitamine ja tema kandmine kinni peetava isiku isiklikku toimikusse omab tähendust vaid juhul, kui isikule on õigusaktidest tulenevalt võimalik võimaldada pikaajalisi kokkusaamisi. Kuna kaebuse esitaja on vahistatu ning vahistatutele pikaajalise kokkusaamise võimaldamist seadus ette ei näe, puudub kontaktisikul ka kohustus vestelda vahistatu ja tema väidetava faktilise abikaasaga nende kooselu väljaselgitamiseks ning kandmiseks kaebaja isiklikku toimikusse faktilise abikaasana. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. T.T apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 31.11.2008 otsus tühistada. Kohtuotsust ei vaidlustata ajakirja „Maaja“ äravõtmise osas. Raadio-MP3 mängija omandas kaebaja Pärnu arestimajas legaalsel teel. Seadme hindamisel tuleb lähtuda selle põhifunktsioonist ja vaadelda seadet kui MP3-mängijat. Nimetatud ese ei ole tulenevalt VskE § 641 punkti 10 alusel keelatud, sest MP3-mängija ei ole tavaarusaama kohaselt sidepidamisvahend. Kui MP3-mängija liigitada sidepidamisvahendiks VSkE § 641 punkti 10 mõistes, tuleks vanglas keelata kõik esemed. Tulenevalt

§ 93lõikele 3 on vahistatutel eriloaga esemeteks raadio ja teler.

Seega ei ole kõrvaklapid eriloaga esemeteks. Väide, et kõrvaklapid on ohtlikud julgeolekule, on lükatud ümber kirjalike tõenditega. Kõrvaklapid ei ole olnud takistuseks korralduste täitmiseks enam kui aasta vältel. Haldusasjas nr 3-08-294 on ringkonnakohus asunud seisukohale, et kõrvaklapid on julgeolekut ohustavaks esemeks. Nimetatud asjas oli tegu kõrvaklappidega „Sennheiser HD 202“, kuid käesolevas asjas on vaidlusaluseks objektiks nööpkõrvaklapid. Kohus on asunud seisukohale, et kaebaja ei ole suutnud tõendada valge tindi olemasolu. Tõendamiskohustus, et asjade äravõtmine toimus, lasub vanglal. Sellest tulenevalt on välja töötatud VSkE kinnitatud vorm, mille allkirjastavad nii esemete likvideerija kui ka kinnipeetav, kellelt esemed võetakse. Kaebaja läbiotsimise juures ei viibinud ning esitas taotluse saamaks selgitusi läbiotsimise kohta. Vastustaja nimetatud toimingust keeldus.

§ 94

lõike 1 vastab erinormina

§ 24lõikes 1 toodud sätetele, reguleerides vaid lühiajalisi kokkusaamisi.

Põhjust, miks

§ 25sätteid vahistatute suhtes rakendama ei peaks, ei ole.

Kohus on asunud seisukohale, et pikaajaliste kokkusaamiste mittelubamist õigustab tõkendina vahistamise kohaldamise eesmärk. On ebausutav, et Euroopa Nõukogu oleks oma soovitusi andes püüdnud takistada kriminaalmenetluse läbiviimist. Samuti on arusaamatu kohtu seisukoht, et

§ 23

sätted vahistatule ei laiene, kuigi

§ 90lõikest 1 nii tuleneb. Isikute ring, kellele pikaajalisi kohtumisi lubatakse, on kindlaks määratud. Samuti võib VSk

E § 451 lõike 1 alusel vangla kokkusaamise loa andmisest keelduda ning KrMS § 1431 alusel saab menetleja kehtestada lisapiiranguid, tagades sellega tõrgeteta menetluse. Antud piirangut ei saa pidada proportsionaalseks põhiseaduse (PS) § 26 suhtes, arvestades, et kaebaja on olnud kinnipidamisasutuses alates 27.06.2006 ning omab alaealist last, kellega kirjavahetus on võimatu. 4

(7)3-08-1737 Taotlus kaebaja faktilise abikaasa kandmiseks kaebaja toimikusse on taotlus HMS § 14 mõistes. Seejuures ei ole oluline vastustaja arvamus, kas ta peab taotluse esitamise aega kohaseks. See ei saa olla menetlemata jätmise aluseks.
  1. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu seisukohtadega ning jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus hindab esmalt pikaajalise kokkusaamisega ning faktilise abikaasa kaebaja toimikusse kandmisega seonduvat (I), seejärel kontrollib, kas vangla on õiguspäraselt ära võtnud MP3-mängija (II), nööpkõrvaklapid (III) ja valge tindi (IV). Lõpuks jagatakse menetluskulud (V). I
  3. Kaebaja on vahistatu.

§ 90

lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele

1., 2., ja

  1. peatüki sätteid
  2. peatükis sätestatud erisustega.
  3. peatükis „Eelvangistuse täideviimine“ reguleerib vahistatu kokkusaamisi üksnes § 94, mille lõike 1 kohaselt on vahistatutele lubatud lühiajalised kokkusaamised ning vastavalt lõikele 3 toimuvad need vanglaametniku juuresolekul, kes võib kokkusaamisesse sekkuda või selle kohe katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas vahistatutel on õigus pikaajalisele kokkusaamisele, nagu see õigus on

2. peatüki §-s 25 ette nähtud kinnipeetavatele. Ringkonnakohus leiab, et vaadeldes isoleeritult

§ 94regulatsiooni, võib vastustaja tõlgendusega nõustuda.

Samas vaadeldes kaebaja olukorda, kus tema vahistatu staatus on kestnud üle kahe aasta, on riive PS §-s 26 sätestatud perekonnaelule muutunud sedavõrd intensiivseks, et on tõsine kahtlus selle riive põhiseaduspärasuses. Õigusnorme tuleb tõlgendada võimalusel põhiseaduspäraselt, kooskõlas konkreetse seaduse eesmärgiga ning koostoimes teiste asjakohaste normidega. Vastavalt

§ 41

lg 1 koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Viidatud norm kannab endas üldist põhimõtet, et isikuõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed. Kaebuse esitaja on viidanud kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui kriminaalmenetlus toimub juba vahistuses või vangistuses viibiva isiku suhtes, võib menetleja määrusega keelata selle isiku lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust. Nimetatud sättest tuleneb, et kriminaalmenetluse seadustik ei keela imperatiivselt kriminaalmenetlusele allutatud isikule pikaajalisi kokkusaamisi, vaid menetleja otsustab igakordselt, kas selline piirang on kriminaalmenetluse huvides vajalik. Kriminaalmenetluse seadustik on selleks õigusaktiks, mis sätestab kriminaalmenetluse läbiviimise tingimused ja korra ning menetlusega kaasnevad piirangud. Olukorras, kus asjakohane seadus näeb ka kriminaalmenetlusele allutatud isikule ette võimaluse pikaajaliseks kokkusaamiseks, ei ole õige tõlgendada

sätteid viisil, mis täielikult välistab pikaajalised kokkusaamised. Küsimuses, kas konkreetsele vahistatule pikaajalise kokkusaamise lubamine konkreetse isikuga kahjustab kriminaalmenetlust, peab seisukoha võtma kriminaalasja menetleja, mitte aga vangla direktor. Vangla direktor saab pikaajalise kokkusaamise üle otsustada pärast menetlejalt positiivse seisukoha saamist. 5

(7)3-08-1737 8. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et

§ 90

lg 1 ja 94 lg 1 on eesmärgipärane tõlgendada nii, et kui menetleja ei tee kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg-s nimetatud keelavat määrust, saab vangla direktor kaaluda vahistatule pikaajalise kokkusaamise lubamist, lähtudes

§-s 25 ning vangla sisekorraeeskirjas sätestatud tingimustest. Kuna kõnealuses kohustamisnõudes kuulub kaebus rahuldamisele, rahuldab kohus ka seoses faktilise abikaasa kaebaja toimikusse kandmisega esitatud kohustamisnõude. II 9. VSkE § 641 sätestab vanglas keelatud asjade loetelu. Vastustaja ja halduskohus leiavad, et MP3-mängija näol on tegemist VSkE § 641 punktis 10 nimetatud sidepidamisvahendiga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Sidepidamisvahend eeldab võimet infot kas edastada ja vastu võtta (kahepoolne sidepidamisvahend) või vähemalt ühte neist funktsioonidest (ühepoolne sidepidamisvahend). MP3-mängijal selline võime puudub. Väide, et MP3mängijat saab kasutada mälupulgana (infokandjana), ei oma tähtsust, sest VSkE § 641 ei sisalda keeldu omada mälupulka. Mälupulka ei ole võimalik kasutada sidepidamisvahendina. Samavääruselt saab infot edastada ka nt kirja teel. Arvestades, et VSkE § 641 p 10 alusel on vanglas keelatud kõik seadmed (sh pihu- ja personaalarvutid), mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta, saab mälupulk vanglas olla üksnes info talletaja, mitte aga edastaja rollis. 10.

§ 15

lg 2 kohaselt on vanglas keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.

§ 15

lg 4 annab vanglale õiguse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad lõikes 2 toodud tingimustele. Riigikohus on 05.03.2009 otsuses haldusasjas 3-3-1-102-08 leidnud, et täiendavate ainete ja esemete keelamine

§ 15

lg 4 kirjeldatud viisil eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või ad hoc üksikakti andmist. Vanglasiseselt vastava keelu kehtestamine üldkorraldusega või üksikjuhtumil haldusakti andmine

§ 15

lg 4 alusel eeldab põhjalikku motiveerimist, kuna tegemist on kinnipeetava õigusi piirava haldusaktiga. Arvestades, et käesolevas asjas puudub nii üldakt, mille kohaselt kuuluks MP3-mängija keelatud esemete hulka kui ka üksikakt, kus vangla direktor oleks põhjendanud MP3mängijast tulenevat ohtu vangla julgeolekule, ei olnud MP3-mängija puhul tegemist keelatud esemega. 11. Eeltoodu ei tähenda, et MP3-mängija olemasolu kambris oli lubatud. Kinnipeetavate puhul sätestab

§ 32

lg 2, et vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vahistatute suhtes kehtib

§ 93

lg 3, mis sätestab, et vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. MP3-mängija näol on tegemist vaba aja veetmiseks vajaliku esemega. Pole alust eeldada, et asja, mida kinnipeetavad võivad omada vangla direktori loal, võivad vahistatud kasutada piiranguteta. Kaebaja oleks pidanud MP3-mängija kasutamiseks küsima vangla direktori luba. Pealegi pole vaidlust selles, et MP3-mängija sisaldab ka raadiofunktsiooni ning raadio kasutamiseks on

§ 93lg-st 3 tulenevalt igal juhul vajalik vangla direktori luba.

Asjaolust, et vangla direktor on andnud kaebajale loa konkreetse raadio kasutamiseks, ei saa järeldada, et kaebaja võib kambrisse tuua täiendavalt raadioid. Ringkonnakohtu hinnangul ei 6

(7)3-08-1737 tähenda raadio omamiseks vangla direktorilt loa saamine, et direktor on konkreetsel vahistatul lubanud raadiot kuulata, vaid loa andmise eesmärk on siiski reguleerida vastavat funktsiooni omavate seadmete levikut vanglas. Lähtuvalt eeltoodust jääb MP3-mängija kohustamiskaebus rahuldamata. seadme äravõtmisega seoses esitatud III
  1. Seoses kõrvaklappidega on ringkonnakohus haldusasjas 3-08-294 oma seisukoha öelnud, leides, et need võivad ohustada vangla julgeolekut. Arvestades aga käesoleva otsuse punktis 10 välja toodud Riigikohtu lahendiga, puudub nõuetekohane haldusakt, millega vangla oleks tunnistanud kõrvaklapid keelatud esemeteks ning põhjendanud nendest lähtuvat ohtu vangla julgeolekule. Ringkonnakohus ei saa sellele vaatamata kohustada vanglat kõrvaklappe kaebajale tagastama, sest Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.12 kohaselt võetakse kambrikaardile kandmisele kuuluvad asjad, mida ei ole märgitud kambrikaardile, läbiotsimisel ära. Käesolevas asjas ei olnud kõrvaklappe kambrikaardile kantud. Seega oli vastustajal õiguslik alus kõrvaklappide äravõtmiseks. Kaebajal on õigus taotleda kõrvaklappe endale laost kambrisse ning keeldumise korral vaidlustada see halduskohtus. IV
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad tõendid selle kohta, et läbiotsimisel võeti kaebajalt ära ka valge tint. Läbiotsimise aktist nähtub üksnes, et muuhulgas on kambrist ära võetud tint. Koguse ja värvi kohta andmed puuduvad. Olukorras, kus vangla eitab valge tingi äravõtmist ja väidab, et tal seda ei ole, ei saa kohus kohustada vanglat kaebajale valget tinti tagastama. V
  3. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust kokku summas 160 krooni. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 80 krooni. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.