2-20-4819/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-4819 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XXi hagi YYi vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXi apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja (apellant) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Peeter Malve Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja (vastustaja) YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Margus Venesaar RESOLUTSIOON
3. Jätta asja juurde võtmata YYi poolt ringkonnakohtule esitatud WW Swedbank AS konto väljavõte.
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. augusti 2020 otsus osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata XXi hagi YYi vastu elatise väljamõistmiseks ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas ja jaotada menetluskulud teisiti.
6. Parandada maakohtu otsuses ilmne ebatäpsus kohtuotsuse resolutsioonis märgitud täitmise korras ja asendada nimi YY nimega XX.
7. Apellatsioonkaebus rahuldada.
8. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis YYilt välja elatise XXi kasuks 250 euro suuruses summas kuni õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
9. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 6.
10. Hagi rahuldada. 6.2.Välja mõista YYilt elatis XXi kasuks 500 euro suuruses summas alates 28.06.2020 kuni õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 6.
11. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda XXi arveldusarvele nr EExxxxxxxxxx iga kuu eest ette hiljemalt iga ülalpidamise kuu
12. kuupäevaks selgitusega „elatis“.
13. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja YYi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
14. XX esitas 28.03.2020 Harju Maakohtule hagi YYi vastu 500 euro suuruse elatise väljamõistmiseks alates 28.03.2020 kuni 28.06.
15. Elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt kuu
16. kuupäevaks hageja arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx selgitusega „elatis“. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
17. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 24.01.2006 tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx poolte vahel kompromissi, mille järgi kohustus kostja tasuma hagejale elatist 1500 krooni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.03.
18. Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy jäeti Harju Maakohtu 29.10.2010 otsusega kostja hagi elatise vähendamiseks rahuldamata ja rahuldati hageja vastuhagi elatise suurendamiseks alates 26.03.2010 193,33 euroni kuus. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsusega. Harju Maakohtu 01.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr w-ww-wwwww kinnitati poolte vaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale perekonnaseaduses (PKS) sätestatud miinimummääras elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni.
19. Kostja ei ole tundnud huvi hageja tegemiste vastu, ei ole osalenud tema kasvatamises ja ülalpidamist on saanud hageja kostjalt vaid kohtulahendite alusel. Hageja elab oma ema ja vanaemaga ning lõpetab Xxxxxxxxxkoolis gümnaasiumi alles
20. aastal. Hagejal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused töötamiseks, mistõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt ennast ülal pidama.
21. Hageja vältimatud igakuised kulud on järgmised: Xxxxxxxxxkoolis õppimise tõttu haridusele 630 eurot, toidule 150 eurot, eluasemele kasutuseelisena 130 eurot ja kommunaalkuludeks 41,60 eurot, elektrile 10,66 eurot, televisioonile ja internetile 10 eurot, 2 mobiiltelefonile 11,90 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalatsitele 30 eurot ning taskurahale 30 eurot - kokku 1064,16 eurot kuus. Kostja vastuväited
22. Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus, mis koosneb ümardatuna pooles ulatuses hagiavalduses märgitud kostja igakuistest vältimatutest kulutustest eluaseme kommunaalkuludele (41,60 eurot), elektrile (10,66 eurot), televisioonile ja internetile (10 eurot), mobiiltelefonile (11,90 eurot), hügieenitarvetele (20 eurot), riietele ja jalanõudele (30 eurot) ning taskurahale (30 eurot).
23. Põhjendamatud on hageja kulutuse haridusele, sest keskharidust on võimalik omandada ka tasuta munitsipaalkoolis.
24. Kasutuseelise nõudmine eluasemekuluna ei ole põhjendatud.
25. Hageja on elujõuline, terve ja aktiivne täisealine mees, kel on võimalik teenida sissetulekut suveperioodil, sest täiskasvanu kohustus on ise endale elatist teenida.
26. Kostja igakuine sissetulek on 630 eurot (bruto) ning nõutavas summas elatise tasumine kahjustaks kostja enda ülalpidamist ja toimetulekut. Kostjal on kulud enda eluasemele ja toidule.
27. Menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud, sest hagejal oli võimalik pöörduda kostja poole ka kohtuväliselt, mida ta aga teinud ei ole. Maakohtu otsus ja põhjendused
28. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 euro suuruses summas alates 28.03.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda YYi arveldusarvele nr EExxxxxxxxxx iga kuu eest ette hiljemalt iga ülalpidamise kuu
29. kuupäevaks selgitusega „elatis“. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
30. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa. Hageja jätkab pärast täiskasvanuks saamist õpinguid Xxxxxxxxxkoolis ja ta on oma ema ülalpidamisel. Kostja ei ole hagejat, kes jätkas täiskasvanuks saades õpinguid keskhariduse omandamiseks, ülal pidanud. Kuni hageja täisealiseks saamiseni tasus kostja hagejale elatist 292 eurot kuus.
31. Hageja täiskasvanuks saamise ajal ja pärast täiskasvanuks saamist jätkas hageja õpinguid Xxxxxxxxkooli
32. klassis, mistõttu on põhjendatud arvata, et ta jätkab nimetatud koolis õpinguid kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Hagejal on õigus saada kostjalt elatist kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
33. Tõendatud on, et Xxxxxxxxxkooli ühe kuu õppemaksu kulu on 630 eurot. Arvestades seda, et hageja alustas varasemalt õpinguid erakoolis ja vanemad on seda talle võimaldanud, siis ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja võiks omandada edaspidi keskharidust tasuta munitsipaalkoolis. Tegemist on vajaliku kuluga.
34. Vaidlus puudub selle üle, et hageja elab koos ema ja vanaemaga emale kuuluvas eluruumis, mistõttu saab hageja eluaseme vajaduse kulu hinnata kasutuseelise väärtuse kaudu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Pooled ei vaidle, et analoogse korteri üürihind on 500 eurot kuus. Kuna korterit kasutab kolm inimest, on selle kasutamisest saadava kasutuseelise väärtuseks 130 eurot kuus. 3
35. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal kulub kuus toidule 150 eurot, eluasemega seotud kommunaalteenustele 41,60 eurot, elektrile 10,66 eurot, televisioonile ja internetile 10 eurot, mobiiltelefonile 11,90 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot ning taskurahale 30 eurot. Hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1064,16 euro suuruses summas (630 + 150 + 130 + 41,60 + 10,66 + 10 + 11,90 + 20 + 30 + 30).
36. Kostja igakuine töötasu on 588,06 eurot (neto). Kostja pangakonto väljavõtted ei luba arvata, et tema töötasu oleks teistsugune. Kuigi kostja pangakontole laekuvad märkimisväärsed summad lähetusrahade näol, s.o. keskmiselt 1840,32 eurot kuus, ei saa lähetusrahasid võrdsustada kostja töötasuga, sest need on seotud vaid tööülesannete täitmisel tekkivate lisakulude katmisega, mis kuuluvad eelduslikult kandmisele. Samas on võimalik kostja lähetusrahasid arvesse võttes järeldada, et kostja lähetuses oleku ajal on tema enda ülalpidamiseks vajalikud kulud siiski kantud suuremas osas lähetuskulude arvel. Kostjal on võimalik oma töötasust tasuda hagejale ülalpidamiseks 250 eurot ilma, et peaks arvama, et kostja enda ülalpidamine oleks kahjustatud (PKS § 102 lg 1). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tulenevalt oma varanduslikust olukorrast võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 500 eurot kuus.
37. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et hageja vajadused on suuremad kui tema vanemate võimalused, siis on põhjendatud eeldada, et ka täisealine hageja teeb endast kõik oleneva, et tagada enda ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu osas, milles hageja vanemad ülalpidamiskohustust täita ei saa.
38. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel on põhjendatud märkida, et hagejal on õigus saada elatist kuni õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb väljamõistetav elatis kanda hageja YYi arveldusarvele nr EExxxxxxxxxx iga kuu eest ette, hiljemalt iga ülalpidamise kuu
39. kuupäevakaks selgitusega „elatis“.
40. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus
41. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda või vähemalt määrata menetluskulude kandmine proportsioonis hagi rahuldatud ulatusega.
42. Maakohus kohaldas kostja taotlusel ebaõigesti PKS § 102 lg-t 1 ja leidis põhjendamatult, et kostja töötasu ei võimalda tal hageja nõutud ulatuses elatist tasuda.
43. Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et suure osa oma sissetulekust saab ta tööandja poolt makstavate päevarahadena, mida ei maksustata nagu töötasu ja mida praktikas laialdaselt kasutatakse. Kostja ei kulutanud välismaal viibides päevarahadest suurt midagi ära. Päevarahad tuleb lugeda kostja sissetulekuks. Maakohus jättis päevarahad kostja varalise seisundi hindamisel suures osas arvesse võtmata, viitamata materiaalõiguslikule alusele, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
44. Kohus ei arvestanud, et töötasu ei pruugi olla vanema ainus sissetulekuallikas. Ülalpidamiskohustuse hindamisel tuleb selgitada välja, milline on vanema üldine varaline olukord ja millest see koosneb – kas selleks on kinnisvara, töötasu, päevarahad või muud sissetuleku liigid. Kohus ei hinnanud kostja varalise seisundi hindamisel peale töötasu midagi ja tegi otsuse ainult nn palgapõhiselt, mis ei ole kooskõlas ülalpidamiskohustuste täitmist reguleerivate põhimõtetega. 4
45. Eluliselt ei ole usutav, et kostja käib xxxxxxxxx välisreisidel miinimumpalga eest. Sellist palka teeniks kostja ka Eestis mistahes lihttöödel. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kostja hoiab kunstlikult oma ametlikku töötasu madalal, et maksta oma pojale elatist nii vähe kui võimalik. Ka varasemates elatise asjades tuvastas kohus, et kostja esitas kohtule ebaõigeid andmeid oma sissetulekute kohta.
46. Lisaks on maakohus ebaõigesti otsusesse märkinud, et elatis tuleb tasuda YYi ehk kostja arveldusarvele. Vastus apellatsioonkaebusele
47. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
48. Samas ei ole kostja nõus maakohtu seisukohaga, et samaväärse korteri üürihinnaks on 500 eurot ja hageja poolt korteri kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus on 130 eurot kuus. Samasuguse korteri saab üürida ka 300 euroga. Lisaks sellele tuleb arvestada asjaolu, et hageja elab oma emale kuuluvas korteris. Üldteada on asjaolu, et ükski ema ei nõua lapselt üüri tasumist. Seetõttu ei ole kasutuseelise määramine põhjendatud, millega kostja palub ringkonnakohtul arvestada.
49. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta õpib ka 2020/2012 õppeaastal Xxxxxxxxkoolis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50. Kostja esitas ringkonnakohtule koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendi - WW Swedbank AS konto väljavõtte. Ringkonnakohus ei võta seda asja juurde ja tagastab selle, kuna see ei ole apellatsioonimenetluses asjakohane. Tõend kajastab elatise maksmist pärast maakohtu otsuse tegemist ja seetõttu otsuse sisu ei mõjuta.
51. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus mõistis hageja kasuks välja igakuise elatise suurusega 250 eurot kuni hagejate õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
52. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lisaks sellele palus hageja parandada maakohtu otsuses ilmse ebatäpsuse ja märkida otsuse resolutsioonis, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda XXi, mitte kostja YYi arveldusarvele.
53. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ka osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Samuti parandab ringkonnakohus ilmse ebatäpsuse kohtuotsuse täitmise korras.
54. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et kostja on hageja isa, hageja jätkas pärast täiskasvanuks saamist õpinguid Xxxxxxxxkoolis, ta on oma ema ülalpidamisel ja kostja ei ole pärast hageja täiskasvanuks saamist teda ülal pidanud. Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et hageja elab koos ema ja vanaemaga emale kuuluvas eluruumis ning hagejal kulub kuus toidule 150 eurot, eluasemega seotud kommunaalteenustele 41,60 eurot, elektrile 10,66 eurot, televisioonile ja internetile 10 eurot, mobiiltelefonile 11,90 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot ning taskurahale 30 eurot. 5
55. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas hageja elatisehagi kuulub rahuldamisele suuremas ulatuses, kui otsustas maakohus. Samuti tuleb anda hinnang kostja vastuses esitatud vastuväitele, et eluruumi kasutuseelise arvestamine hageja kuluna ei ole põhjendatud ja sellele, et hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta jätkab 2020/2021 õppeaastal õppimist Xxxxxxxxkoolis.
56. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja igakuiste põhjendatud ja vajalike kulude suurus on 1064,16 eurot, millest põhilise osa, s.o 630 eurot, moodustab Xxxxxxxxkooli ühe kuu õppemaks. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
57. Vastuseks kostja vastuväitele eluruumi kasutuseelise arvestamise kohta hageja kuluna märgib ringkonnakohus, et lapse, sh täiskasvanuks saanud lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-69-13, p-d 20 ja 21 ning selles viidatud lahendeid).
58. Hageja tõendas kinnisvaraportaali City24.ee väljavõttega, et samas piirkonnas on võrreldava eluruumi keskmine üürihind vähemalt 500 eurot kuus (tlk 22). Kuna eluruumi kasutab kolm inimest, on põhjendatud hageja tuginemine sellele, et antud juhul on temale langevas osas kasutuseelise väärtus 130 eurot kuus. Kostja ei esitanud maakohtus konkreetseid vastuväiteid kasutuseelise suuruse kohta. Paljasõnaline on apellatsioonimenetluses esitatud kostja väide, et samaväärse korteri saab üürida ka 300 euro eest kuus. Kasutuseelise väärtuse määramisel ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja ema nõuab hagejalt üüri maksmist või mitte.
59. Vastuseks kostja vastuväitele selle kohta, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta jätkab 2020/2021 õppeaastal õppimist Xxxxxxxxkoolis, märgib ringkonnakohus, et maakohus tegi otsuse enne uue õppeaasta algust. Maakohus tuvastas, et pärast täiskasvanuks saamist jätkas hageja õpinguid Xxxxxxxxkooli
60. klassis ja leidis, et on põhjendatud arvata, et ta jätkab nimetatud koolis õpinguid kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kuigi kostja tugineb tõendi puudumisele, ei väida ta samas, et hageja õpinguid 2020.a sügisest ei jätkanud. Seega on tõendi puudumisele tuginemine sisutühi.
61. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostjal on võimalik tasuda hagejale elatist 250 eurot kuus ilma, et kostja enda ülalpidamine oleks kahjustatud. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel PKS § 102 lg-t 1 ebaõigesti, kui arvestas otsuse tegemisel üksnes kostja netotöötasu suurust (588,06 eurot kuus).
62. Maakohus tuvastas, et kostja pangakontole laekuvad märkimisväärsed summad lähetusrahadena, s.o keskmiselt 1840,32 eurot kuus. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et lähetusraha ei ole käsitletav töötasuna. Lähetuskulu on töölepingu seaduse (TLS) § 40 lg 2 tähenduses hüvitis, mille sisuks on töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine ja välislähetuse korral lisaks päevaraha maksmine. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema tööandja Trans.TG OÜ on lähetuskulude ülekandmisel teinud kirje komandeering/majandus ning toonud eraldi välja hüvitatavad parkla- ja kütusekulud. Parklakulud on väga väikesed summad (kõige suurem summa on olnud 20 eurot), ühel korral on hüvitatud laevapileti kulu 50 eurot ja ühel 6 korral kütusekulu 30 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud lisaks pangaülekannetel märgitud töölähetusega kaasnevatele kuludele muid selliseid kulusid. Samuti nähtub kostja pangakontolt, et välislähetuses olles on tema tegelikud kulud olnud väga väikesed.
63. Kuna pangaülekannetel on konkreetsed töölähetusega kaasnevad kulud eraldi välja toodud, on ülejäänud osas ringkonnakohtu hinnangul tegemist kostjale makstud päevarahaga. Ringkonnakohus leiab, et päevaraha tuleb lugeda kostja sissetulekuks, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Seda seisukohta toetab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 1¹, mille kohaselt loetakse täitemenetluses sissetulekuks muu hulgas võlgniku päevaraha. TMS § 131 lg 1 järgi ei ole tegemist sissetulekuga, millele ei saa sissenõuet pöörata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus käsitleda päevaraha kui sissetulekut täitemenetluses ja elatisehagi lahendamisel erinevalt.
64. Arvestades maakohtu tuvastatut, et kostja on saanud lähetuskulude hüvitist keskmiselt 1840,32 eurot kuus, millest TLS § 2 lause 1 järgi hüvitatud kulud ei ületa üheski kuus 100 eurot, on lisaks palgale suurusega 588,06 eurot kuus kostja sissetulekuks päevarahad vähemalt 1740,32 euro suuruses summas kuus, s.o kokku 2328,38 eurot kuus (neto). Kostja sissetulek on piisavalt suur selleks, et maksta hagejale elatist nõutud suuruses kuni õpingute lõpetamiseni. Eeltoodud asjaoludel tuleb hagi rahuldada ka osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
65. Ringkonnakohus parandab maakohtu otsuse resolutsioonis ilmse ebatäpsuse kohtuotsuse täitmise korra osas selliselt, et asendab nime YY nimega XX, kelle arveldusarvele tuleb elatis tegelikult tasuda.
66. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 7