Obsah (5)

§ 152§ 108§ 104§ 155§ 154

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2235 Haldusasi Aktsiaseltsi Merko Infra kaebus riigihangete v

) § 154 lg 1 alusel kinnitamiseks kompromissi järgnevatel tingimustel: „2.1. Menetlusosalised paluvad kohtul tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.11.2020 otsuse nr 207-20/223606 (

§ 152

lg 1 p 3) ja jätta jõusse vaidlustusmenetluses vaidlustatud 01.10.2020 tehtud hankija otsused. 2.

1. Menetlusosalised on teadlikud ja nõus, et seoses riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.11.2020 otsuse nr 207-20/223606 tühistamisega jäävad vaidlustusmenetluses kantud kulud iga kulu teinud menetlusosalise enda kanda. 2.
2. Menetlusosalised paluvad kohtul lõpetada käesoleva haldusasja nr 3-20-2235 menetluse ilma kohtuistungit pidamata. 2.
3. Menetlusosalised

§ 108

lg 7 alusel on kokku leppinud, et iga menetlusosalise poolt käesoleva haldusasja menetluses kantud kulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. 2.5. Aktsiaselts Merko Infra palub halduskohtul

§ 104

lg 6 p-i 1 alusel määrata, et aktsiaseltsile Merko Infra tagastatakse 50% kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 640 eurot (tasutud riigilõivu summa 1280 eurot). Aktsiaselts Merko Infra palub riigilõivu tagastada kontole nr EE

1. 2.
2. Menetlusosalised on kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühele) tööpäevale arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 2 2.
3. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi tagajärgedest ega pea vajalikuks tagajärgede täiendavat selgitamist kohtu poolt (

§ 155lg 4).

2.8. Kolmas isik kinnitab, et on haldusasja nr 3-20-2235 eelnevalt nimetatud tingimustel kompromissiga lõpetamisega nõus (

§ 154lg 1).

2.

1. Juhul kui kohus kompromissi ei kinnita, on menetlusosalistel õigus kompromissist taganeda. Ühelgi kompromissis väljendatud seisukohal ei ole sellisel juhul mõju ega tagajärgi.“.
2. Kohus selgitas 16.11.2020 e-kirjas menetlusosalistele, et kompromisskokkuleppe punkt 2.
3. ei ole kooskõlas seadusega.

ei näe ette selgesõnaliselt võimalust poolte kokkuleppel seaduses sätestatud tähtaja, sh kaebetähtaja lühendamist. Samuti ei ole

-s tehtud viidet tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg-le 4, mille kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Sellest lähtuvalt tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku sõnastada kompromisslepingu punkt 2.6 ümber järgmiselt: „Menetlusosalised kohustuvad edasikaebamisest hoiduma.“ 4. Vastusena kohtu 16.11.2020 e-kirjale kinnitasid menetlusosalised 17.11.2020, et on nõus kompromissi kinnitamise määruse edasikaebetähtaja lühendamise taotluse asemel lugema kompormissi tingimuseks, et menetlusosalised kohustuvad hoiduma kompromissi kinnitamise määruse edasikaebamisest alates teisest päevast arvates vastava määruse kättetoimetamisest menetlusosalistele. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 154

lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Kuna hankeasjades on kohtumenetlus jätkumenetluseks VAKO-s toimunud vaidlustusmenetlusele ning

28. peatükk ei kehtesta hankeasjades erisätteid kompromissi kinnitamisele, siis lähtub kohus kompromissi kinnitamisel mh apellatsioonimenetluse põhimõtetest (vt ka Tallinna Halduskohtu 03.04.2019 määrus nr 3-19-496; Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2015 määrus nr 3-15-1924, punkt 13).

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi. 6. Kohus leiab, et pärast kompromisskokkuleppe punkti 2.6 muutmist ei ole kompromissi kinnitamata jätmiseks alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Menetlusosalised on kompromissi sõlmimisega nõustunud ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (vt kompromisskokkuleppe punktid 2.7 ja 2.8). Menetlusosalised on leppinud kompromissi sõlmides kokku, et nii vaidlustusmenetluse kui ka kohtumenetluse menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (vt kompromisskokkuleppe punktid 2.2 ja 2.4).

§ 155

lg 3 alusel tühistab halduskohus VAKO otsuse ning lõpetab

§ 152lg 1 punkti 3 alusel haldusasja menetluse.

7.

§ 104

lg 6 punkt 1 kohaselt, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus mõistab kompromisskokkuleppe punkti 2.5 mh riigilõivu tagastamise taotlusena. Kaebaja taotleb poole 3 riigilõivust, s.o 640 euro tagastamist

§ 104lg 6 punkti 1 alusel.

Kuna kaebaja on riigilõivu kohtusse pöördumisel tasunud (kaebuse lisa 6), siis esineb alus selle tagastamiseks kaebaja kontole pärast määruse jõustumist. Kuna menetlusosalised leppisid kokku, et muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub kohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4