2-20-3212/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3212 Kohtuasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.09.2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik Riina Saagi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu YYi 26.10.2020 määruskaebuse vastusele lisatud täiendavad tõendid.
2. Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2020 määrus osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata (s.o maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1). Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
3. Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Saata XXi hagi YYi vastu ühisvara jagamise nõudes kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. 2) Tühistada 08.10.2020 kl 13.00 eelistung.
4. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2-20-3212 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus lõpplahendis. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Hageja esitas 27.02.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi ühisvara jagamiseks. Maakohus võttis hagi 30.03.2020 menetlusse.
6. Vastuses hagile märkis kostja, et tema elukohaks on xxxxxxxxx, kuigi rahvastikuregistris on elukohana registreeritud yyyyyy. Samal aadressil xxxxxxx linnas oli ka poolte ühine elukoht kuni
7. a maini, s.o kuni hageja asus elama yyyyyyyy. Pooled elasid koos xxxxxx ligi 15 aastat. Kostja arvates allub asi Tartu Maakohtule.
8. Hageja ei vaielnud otseselt vastu kostja väitele, et tema elukohaks on yyyyy. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja viidatud aadress xxxxxx pooltele kuuluv kinnisasi, samuti ei ole see olnud nende püsivaks elukohaks. Kostja on ennast teadlikult kirjutanud sisse yyyyysse. Hagejale teadaolevalt resideerub kostja vanema tütre 23.10.2019 soetatud korteris aadressil yyyyyyyy. Menetlusökonoomia põhimõtet arvestades tuleks vaidlus lahendada poolte ühisvara asukoha järgses Harju Maakohtus. Maakohtu määrus ja põhjendused
9. Harju Maakohus jättis 14.09.2020 määrusega hagi läbi vaatamata, kuna Harju Maakohus ei ole pädev asja lahendama ning saatis hagi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
10. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 76 lõikele 1, §-le 77, § 102 lõikele 3 ja lõike 1 punktile 4 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõikele
11. Kostja elukoht on Tartu maakonnas xxxxxx linnas. Hageja on esitanud hagi Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagi valesti menetlusse, kuna hageja avaldas hagiavalduses, et kostja elukoht on yyyyyyyy. Kostja on esitanud kohtule kirjalikud tõendid, millest nähtuvalt talle saadetakse ajakiri „Eesti Arst“ ja ajaleht „Pealinn“ xxxxxx linna. Kohtu arvates kinnitab kostja väidet ka asjaolu, et kostja töökoht on xxxxxx linnas asuv wwwwww.
12. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punkti 13 alusel. Hageja hagi kuulub lahendamisele kostja elukohajärgses Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus viitas ka TsMS § 76 lõikele
13. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud poolte kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja kohtualluvuse küsimuses selgelt kostjale vastu vaielnud. Kohtu seisukoht on arusaamatu ja üllatav, kuivõrd kostja ei ole tõendanud xxxxxx elamist. Perioodiliste väljaannete tellimine xxxxx aadressile ei tõenda, et kostja tegelik elukoht asub Tartu Maakohtu jurisdiktsioonis. Kostja ei ole mh tõendanud, et tema töökoht asub xxxxxxx – esitatud ei ole töölepingut ega palga laekumise väljavõtteid. 2 2-20-3212
15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 14.09.2020 määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata (s.o määruse resolutsiooni punkti 1 osas). Ülejäänud osas on määrus õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust hagi kohtualluvuse osas määruse muutmiseks või tühistamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17. Esmalt otsustab kohus määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise. Kostja on koos vastusega kaebusele esitanud täiendavad tõendid (pangakonto väljavõte, AS Telia arved ja wwwww OÜ veebilehe tõmmis) oma elukoha tõendamiseks. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid, mis on esitatud asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks, TsMS § 667 lõike 3 teise lause alusel tsiviilasja materjalidesse vastu.
18. Praeguses asjas on vaidlustatava määruse näol sisuliselt tegemist TsMS § 76 lõikes 1 nimetatud määrusega, millega kohus annab tsiviilasja peale menetlusse võtmist üle kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Selline otsustus nähtubki määruse resolutsiooni punktist 2, millega kohus on saatnud asja lahendamiseks Tartu Maakohtule. Lisaks eeltoodule on kohus aga määruse resolutsiooni punktiga 1 jätnud hagi läbi vaatamata, milline otsustus on TsMS § 76 lõikes 1 sätestatud olukorras ebaõige ja ebavajalik. Seejuures on kohus tuginenud ka valesti TsMS § 423 lõike 1 punktile 13, mis annab aluse hagi läbi vaatamata jätmiseks õigussuhte iseloomust tuleneva kohtu pädevuse, mitte kohtu alluvuse puudumisel. Kui hagi on esitatud kohtualluvuse järgi valele tsiviilkohtule, siis puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks, vaid sellises olukorras kohaldubki TsMS § 76 ja hagi antakse lahendamiseks kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas. Kolleegium märgib täiendavalt, et vastupidisel juhul tekiks olukord, kus hagi kohta oleks olemas lõpplahend (hagi läbi vaatamata jätmise näol) ja Tartu Maakohus ei saakski hagi lahendada, vaid hageja peaks esitama kohtule uue hagiavalduse.
19. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul oli õige saata asi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Maakohus leidis, et kostja elamist xxxxx tõendavad perioodiliste väljaannete tellimise kohta esitatud tõendid ja asjaolu, et kostja töökoht asub xxxxx. Määruskaebuses leiab hageja, et perioodiliste väljaannete tellimine tegelikku elukohta ei tõenda ning et kostja ei ole tõendanud xxxxxxx töötamist. Ringkonnakohus nõustub, et üksnes ajakirja ja ajalehe tellimisega Xxxxx aadressile ei ole veenvalt tõendatud kostja elamine Xxxxxs. Samas on kostja määruskaebemenetluses esitanud täiendavad tõendid, s.o 1) pangakonto väljavõtted AS-ile xxxxxxxx kanalisatsioonikulude tasumise kohta aadressil xxxxx, Xxxxx; 2) AS-i Telia Eesti arved, millest nähtuvalt on kostja aadressiks xxxxxxx, Xxxxx, ja et kostja kasutab sel aadressil Telia ekodu teenust; 3) wwwwwww OÜ veebilehe tõmmise, kust on näha, et xxxxx asub xxxxxx ja kostja töötab xxxxx xxxxxxxna. Viidatud tõenditega on kolleegiumi hinnangul veenvalt tõendatud, et kostja (peamine) elukoht asub Xxxxxs. TsMS § 102 lõike 1 punkti 4 ja lõike 3 esimese lause alusel esitatakse ühisvara jagamise nõue kostja elukohajärgsele kohtule, kui puudub abikaasade ühine elukoht. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõike 1 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 3 2-20-3212 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4