KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1759 Kohtuasi REGISTER OÜ

) § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 625 eurot ja sellelt seadusjärgse viivise. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse väite kohaselt on eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täidetud. Eeltõendamismenetluse käigus on võimalik taotleda kohtult meetmete rakendamist ka põhimenetluse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamiseks nii enne põhimenetluse algatamist kui ka sellega paralleelselt. Eeltõendamismenetluse kaudu on võimalik koguda andmeid asjaolude kohta, mis on vajalikud hagi esitamise põhjendatuse üle otsustamiseks. Avaldajal ei ole võimalik nõuet formuleerida ilma, et avaldajal oleks andmeid puudutatud isiku poolt tehtud tööde kohta. Avaldaja ei ole taotlenud tõendi loomist. Puudutatud isikul peaks kõikide tehtud tööde kohta andmed olemas olema, mida saab viia kohasesse vormi. Maakohtu seisukoht hagiavalduse esitamise võimalikkusest on ebaõige. Eeltõendamismenetluse käigus selguvad asjaolud ja kogutud tõendid annavad avaldajale selge indikatsiooni hagiavalduse esitamise üle otsustamiseks. Hagi esitamisel peab avaldaja nimetama konkreetsed tööd ja intellektuaalse omandi, mis on loodud ning mille üleandmist soovitakse. Samuti peab avaldaja põhistama töödega seotud kahju hüvitamise eelduseid. Avaldaja ei saa eeltoodut ilma puudutatud isikute andmeteta teha. Seadusandja selge tahe on olnud luua eeltõendamismenetluse näol vahend, millega vähendada kohtute võimalikku töökoormust. Asjas esineb oht autoriõigustega kaasnevate õiguste rikkumisele. Koostöölepingu kohaselt kuuluvad kõik õigused koostöölepingu täitmise käigus loodud ja veel loodavatele teostele (sh tuletatud teosele), teose osadele, vaheresultaadile või muule töötulemusele, mis kvalifitseeruvad intellektuaalse omandina, sh kasutatav ja tulevikus lisatav andmebaas ja selle osad, arvutiprogramm või selle osa, arvutiprogrammi funktsionaalsused, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal, sh manuaal, ettevalmistustööde tulemid ja dokumendid, lähtekood ja muud arvutiprogrammi koodid koos selgituste ja abistava dokumentatsiooniga avaldajale. Autoriõiguste rikkumine esineb ainuüksi asjaolus, et avaldajal puudub selge teave selle kohta, millised tööd on teostatud ja millised intellektuaalsed omandid loodud, milliste autoriõigused kuuluvad koostöölepingu kohaselt avaldajale. Samuti ei ole sellist omandit avaldajale üle antud ega ligipääsu võimaldatud. Avaldaja on põhistanud autoriõiguste rikkumise ohtu seoses kolmandate isikutega. Puudutatul isikul on koostöölepingu alusel õigus all-litsentsida loodud intellektuaalomandit, kuid mitte peale koostöölepingu lõppemist.
2. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Samuti palub puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda. 3

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2¹ (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastust ja resolutsioonist välja jätta p-d 5 ja 6, mis ei mõjuta vaidlustatud määruse sisu. Maakohus on määruse resolutsiooni p-s 1 ekslikult märkinud, et keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Samas on maakohus avaldust sisuliselt lahendanud ning leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Tegemist ei ole formaalsetel põhjustel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega

§ 371

alusel (koosmõjus

§ 477lg-ga 1).

Seega tuleb resolutsiooni p 1 täpsustada, lugedes see järgmises sõnastuses: „Keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.“ Kohtulahendi resolutsioonis puudub vajadus kajastada selgitusi ja lahendi kättetoimetamise korraldust (

§ 442lg 5).

1. Ringkonnakohus ei nõustu kõigi maakohtu määruse põhjendustega, kuid nõustub lõppjäreldusega, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Praegusel juhul põhistab avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist sellega, et tal on vajadus välja selgitada kohtusse pöördumise üle otsustamiseks või hagi esitamiseks vajalikke asjaolusid. 8.
2. Kolleegiumi hinnangul saab eeltõendamismenetluse käigus nõuda tõendite kogumist samadel alustel ja eelduste olemasolul kui kohtumenetluses (

§ 236lg 2).

Praegusel juhul nõuab avaldaja puudutatud isikult andmete esitamist, mis sisuliselt oleksid puudutatud isiku vastu esitatava hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

§ 363lg 1 p 2 mõttes.

Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist eeltõendamismenetluses tehtavate toimingutega (

§ 244lg-d 2 ja 3).

Tegemist on pelgalt faktiliste asjaolude mitte tõendite kogumise taotlemisega. Sellises olukorras ei ole eeltõendamismenetluse algatamine õiglane ega sobiv lahendus. 8.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega, et praegusel juhul ei esine võimalike tõendite kaotsimineku või kasutamise raskendamise ohtu, avaldaja intellektuaalomandiõiguse rikkumise oht on oletuslik ja ei esine mõjuvat põhjust, mis takistaks hagi esitamist. Neid põhjendusi ringkonnakohus ei korda (

§ 654

lg 6 koosmõjus

§-ga 659). 8.

1. Ringkonnakohus ei nõustu avalduse p 2 osas maakohtu seisukohaga ja asendab vaidlustatud määruse p-s 9 toodud põhjenduse käesoleva määruse p 8.1 põhjendusega.
2. Kuna määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, puudub vajadus maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise muutmiseks. Kuigi maakohus on ekslikult viidanud menetluskulude jaotuse alusena

§ 168

lg 1, siis ka avalduse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud avaldaja kanda

§ 172lg 1 järgi.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

10.1.

§ 174

lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja määruskaebuse menetlemisega seotud ajakulu 2,5 tundi tunnitasuga 250 eurot (käibemaksuta), s.o 625 eurot. 10.2.

§ 175

lg 1 alusel tuleb ringkonnakohtul hinnata puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab määruskaebuse menetlemisel pidada puudutatud 4

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud.

See ületab oluliselt hagita asja määruskaebuse menetlemisel keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu tuleb hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Määruskaebemenetluse mahtu ja keerukust arvestades on

§ 175

lg 1 järgne avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu kolleegiumi hinnangul 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodut arvestades tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 300 eurot (= 2,5 tundi x 120 eurot). Puudutatud isik taotleb kulu hüvitamist käibemaksuta. Puudutatud isik on taotlenud, et avaldaja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi (

§ 177lg 4).

11. Määrus on osaliselt vaidlustatav.

§ 247

lg 4 järgi ei saa eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

§ 178lg 2 alusel saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5