Obsah (6)
§ 53§ 54§ 47§ 7§ 92§ 93KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1
§ 53lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole
§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Vahistatu T.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks toimingud uuesti sooritada ja Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.10, 2.19, 14.2.4, 14.3.5, 14.4.1.3 ja 14.4.4 tühistamiseks või muutmiseks kohustamiseks. 1) Vangla ei võimaldanud kaebajal kasutada vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt telefoni vähemalt kord nädalas. Kuna kaebaja sai telefoni kasutada 24.04.2008 ja järgmine kord alles 08.05.2008, siis ei võimaldatud tal telefoni kasutamist 14 päeva jooksul. Kaebaja ei saa valida jalutusaega, selle määrab vangla. Kaebajale ei pakutud jalutamise asemel helistamise 3-08-1384 võimalust. Kohustus jälgida, et toimingud ajaliselt ei kattuks, lasub vanglal, mitte kaebajal. Kaebaja taotles helistamiseks uut võimalust. 2) Kaebajale mais, juunis ja juulis 2008 posti teel saabunud ajakirja Kippari üleandmisest keeldumine on õigusvastane. Ajakiri on tellitud kaebajale kolmanda isiku poolt kooskõlas varem kehtinud kodukorraga. Tellimuse katkestamine ja taastellimine tekitab kaebajale põhjendamatuid kulutusi, kuna tegemist on jätkuva tellimusega, mis tagab kaebajale paremad tingimused võrreldes tavatellijaga. Kaebaja taotles vangla kohustamist andma kaebajale kätte talle saadetud ajakirjad ning keelata vanglal edaspidi ajakirja kättesaamisele takistusi tegemast. 3) Öörahu ajaks elektrivoolu äravõtmine ja olmeelektroonika kasutamise keelamine kodukorra p-de 2.10 ja 2.19 alusel on õigusvastane. Oletuslik on väide, et elektriseadmete ja olmeelektroonika kasutamine häirib kambrikaaslasi. Sellisel juhul on kambrikaaslastel õigus esitada vastav avaldus. Kaebaja taotles vangla kohustamist enne elektri väljalülitamist välja selgitama, kas kambris viibivad isikud soovivad öörahu saabumisele vaatamata elektroonikaseadmeid edasi kasutada või mitte. 4) Kodukorra p 14.2.4, mille kohaselt hoiab kinni peetav isik isiklikus kasutuses olevaid isiklikke asju oma isiklike asjade hoiukohas, ei ole võimalik täita, sest ei ole võimalik samaaegselt hoida isiklikke esemeid hoiukohas ja neid kasutada, seega muudab antud punkt isiklike asjade kasutamise võimatuks. Osad esemed, nt teler, ei mahu hoiukohta. Hoiukohas ei ole vooluühendust, mis muudab elektriseadmete kasutamise võimatuks. Kaebaja taotles nimetatud punkti muutmist selliselt, et oleks lubatud kasutuses olevaid esemeid hoida hoiukohast väljaspool. 5) Kodukorra p 14.3.5, mis keelab jalutuskäigule joogivett kaasa võtta, on põhjendamatu. Jalutusboksid on suvel väga palavad. Jalutusboksis kehakultuuriga tegelemine suurendab vedelikuvajadust. Joogivee puudumine ei võimalda end kehaliselt koormata ja süvendab kaebajal liikumisvaegusest tekkinud tervisehädasid. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas joogivee kaasavõtmine läbipaistvas pudelis ohustab vangla julgeolekut või raskendab järelevalvet. Kaebaja taotles vangla kohustamist lubama kaebajal võtta joomiseks jalutusboksi kaasa läbipaistvas pudelis külma läbipaistvat vedelikku. 6) Kodukorra p 14.4.1.3, mis keelab eelvangistushoonesse paigutatud isikul igasuguse sidepidamise teistesse kambritesse paigutatud kinni peetavate isikutega, on ebaseaduslik. Vangistusseadustiku (VangS) § 90 lg 5 keelab vaid vahistatute omavahelise suhtlemise, mitte aga vahistatute suhtlemise kinnipeetavatega. VangS § 12 sätestab eraldihoidmise printsiibi, mitte suhtlemiskeelu. 7) Kodukorra p-st 14.4.4 tulenev nõue, et öörahu ajal peab olema oma magamiskohal, on põhjendamatu. Kambrit on võimalik jälgida ühtemoodi nii päeval kui öösel, kamber on ka öösel valgustatud. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et viibides öörahu ajal mujal kui oma magamiskohal ja tehes võimlemisharjutusi, häirib ta teisi kambrikaaslasi. Kui see neid häirib, on neil võimalus esitada vastav avaldus. Kaebaja sundimine viibima tundidepikkuselt voodis on käsitletav piinamisena. Kuna kambri laud on 130 x 51 cm suurune ja seal saab kirjutada korraga kaks inimest, kambris on aga kuus inimest, kes kõik tegelevad oma kohtuasjadega, siis on olnud olukordi, kus tuleb kirjutamiseks kasutada öist aega. Põhjendamatu on keelata tegevusi, mis ei tee müra.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Tulenevalt Tallinna Vangla direktori 07.08.2005 käskkirjast nr 29 saab kaebaja helistada vastavalt graafikule neljapäeviti. 01.05.2008, mil kaebaja ei saanud helistada, oli riigipüha ja paljudele vanglaametnikele vaba päev. Kaebaja taotles helistamise võimalust graafikuväliselt reedel, 02.05.
- Kuna vangla II eelvangistushoones on ainult üks telefon, siis ei olnud võima- 2
(7)3-08-1384 lik rahuldada kõigi
- mail helistada mitte saanud kinni peetavate isikute taotlusi helistada reedel. Vanglaametnik käis 02.05.2008 kaebaja kambri juures, kuid kaebaja oli sel ajal jalutusboksis ja hiljem ei olnud ajaliselt võimalik kaebaja juurde naasta. Vastustaja ei olnud tekkinud olukorras süüdi ja püüdis olukorda lahendada nii hästi kui võimalik. 2) Alates 01.02.2007 on vahistatul tulenevalt VangS § 93 lg-st 3 lubatud tellida ajalehti ja ajakirju vangla vahendusel. Kaebaja ei ole tellinud ajakirja Kippari vangla vahendusel, see saadeti talle kirja sees, mistõttu võeti see kirjast ära (VSkE § 50 lg 3). Kuigi ajakiri on tellitud kaebajale enne, kui hakkas kehtima nõue tellida ajakirju vangla vahendusel, on kaebajal võimalik ajakirja tellimus tühistada. Kui ajakiri on tellitud kolmanda isiku poolt, on kaebajal võimalik teavitada sellest kolmandat isikut. VSkE § 57 lg 4 kohaselt on vahistatul õigus saada pakiga üks kord kahe kuu jooksul kümme kilo asju. Kaebaja on saanud paki viimati 26.05.2008, seega on paki saamisest möödunud vähem kui kaks kuud ja ajakirja ei ole võimalik käsitleda ka pakina. 3) Tallinna Vangla direktori 14.04.2008 käskkirjaga nr 19 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-d 2.10 ja 2.19 on õiguspärased. Olmeelektroonika kasutamine öörahu ajal segab kaaskinnipeetavaid ja arvestama peab kõigi kaaskinnipeetavate huvidega. Selline piirang ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna seadmeid saab kasutada muul ettenähtud ajal. Tegemist on paratamatu ebamugavusega, mis on tingitud kaebaja viibimisest vanglas. 4) Kodukorra p 14.2.4 on õiguspärane. Teler on kambris tavaliselt paigutatud alusele või lauale, et seda oleks võimalik vaadata. Kui ei soovita telerit vaadata, siis on võimalik see paigutada isiklike asjade lattu. Sama kehtib ka teiste asjade kohta, mida ei kasutata. Arusaamatuks jääb kaebus vooluühenduse puudumise kohta hoiukohas. Igas kambris on olemas ühiseks kasutamiseks elektripistikud. Vanglal ei ole tehniliselt võimalik paigutada igale kinni peetavale individuaalset vooluühendust. 5) Kodukorra p 14.3.5 on õiguspärane. Selle eesmärgiks on lihtsustada kinni peetavate järelevalvet jalutusboksis viibimise ajal ja tagada vangla julgeolek. Üks tund ilma veeta ei ole nii pikk aeg, et saaks isikule piinu tekitada. 6) Kodukorra p 14.4.1.3 on õiguspärane ja kooskõlas VangS § 90 lg-tega 3 ja 5 ning § 12 lg-ga
- 7) Kodukorra p 14.4.4 on õiguspärane. Kambrikaaslaste huvides ei ole võimalik lubada öist liikumist kambris. Öörahu on ette nähtud magamiseks, seega on põhjendatud igasuguse häirida võiva tegevuse keelamine ja kõigile kinni peetavatele isikutele kindla ajavahemiku jooksul rahuliku uneaja tagamine. Sirutada on võimalik ennast ka voodis.
- Tallinna Halduskohus rahuldas 17.10.2008 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistas Tallinna Vangla tegevuse kaebajale telefonikõne mittevõimaldamisel vastavalt VSkE § 51 lg-le 2 ajavahemikul 24.04.-08.05.2008 õigusvastaseks ja tegi Tallinna Vanglale ettekirjutuse korraldada kaebajale õigusvastaselt keeldutud telefonikõne asemel uus telefonikõne kuu aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja 10 krooni kantud menetluskulusid. 1) Kaebajal on õigus õigusaktides sätestatud korras telefonikõnede pidamiseks (VangS § 96 lg 1). Kui organisatsioonilised põhjused ei võimalda vastustajal tagada õigusaktidega ettenähtud telefonikõnede võimaldamist vahistatutele, tuleb vastustajal vastava avalduse olemasolul korraldada esimesel võimalusel asenduskõne. Olukorras, kus vahistatu vanglasisese liikumise korraldamine on vastustaja kontrolli all, ei saa hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks pidada vanglaametniku minekut telefonikõne võimaldamiseks vahistatu kambrisse viimase jalutuskäigu ajal. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei pakutud kaebajale välja uut võimalust telefonikõne pi- 3
(7)3-08-1384 damiseks. Vastustaja viidatud administratiivne suutlikkus ei saa vastavalt seadusele olla vahistatute õigusaktidega ettenähtud õiguste tagamata jätmise põhjuseks. 2) Ajakirja Kippari tellis kaebajale vanglasse R.L ajal, mil selline ajakirjanduse tellimine oli seadusega lubatud. 01.02.2007 jõustus VangS § 93 lg 3 muudatus, mis kohustab ajakirju tellima vangla vahendusel. Kaebaja ei ole ajakirja tellimust pärast nimetatud sätte jõustumist ümber vormistanud, kuigi vastustaja on juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu muutunud korrale. Vastustaja tegevus ajakirja Kippari tellimuse ümbervormistamise nõudes ning 2008. a mai, juuni ja juuli väljaannete kaebajale edastamata jätmisel on õiguspärane. Kaebajale on võimaldatud piisavalt pikk aeg tellimuse seadusega kooskõlla viimiseks. Väited soodustuse kaotamisest on paljasõnalised. Asjakohatu on väide, et alates 01.02.2007 jõustunud kord ei saa kehtida varem tellitud ajakirjanduse kohta. Saadetud ajakirja ei saa käsitleda kirjana. Vahistatul on VSkE § 57 lg 4 järgi õigus saada asju üks kord kahe kuu jooksul. Viimase paki sai kaebaja 26.05.2008, seega ei olnud seadusest lähtuvalt võimalik ajakirja edasitoimetamine kaebajale ka pakina. Ajakirja tellijaks oli R. Lillemägi, kel on õigus hoiustatud ajakirja numbrid vanglalt tagasi nõuda, et need soovi korral järgmisse kaebajale edastatavasse pakki lisada. 3) Vastustaja väited kodukorra p-de 2.10 ja 2.19 osas on veenvad. Lähtudes vajadusest tagada vanglas öörahu ja 8-tunnine uneaeg ning asjaolust, et olmeelektroonikaseadmete kasutamine sel ajal, arvestades ruumide suurust ja neis kinni peetavate isikute arvu, rikuks paratamatult teiste isikute unerahu, on paratamatu ebamugavus, mis tuleneb režiimi tagamise vajadusest ja seostub paratamatult vahistatuna vanglas viibimisega. Ükski seadus ei kohusta vanglat varustama kambreid elektrivooluga elektroonikaseadmete kasutamiseks. 4) Kodukorra p 14.2.4 kohaselt hoiab kinni peetav isik isiklikuks kasutamiseks olevaid isiklikke asju oma isiklike asjade hoiukohas. Kaebaja on tõlgendanud vaidlustatud sätet ilmselgelt ebaõigesti ja lahus õigusakti üldisest kontekstist ning tegelikust olukorrast vanglas. Seda näitab kasvõi asjaolu, et ta ei suutnud tuua ühtegi konkreetset näidet tema õiguste rikkumisest selle sätte alusel. Halduskohus ei lahenda reeglina tõenäoliste tulevikus toimuvate õigusrikkumistega seotud kaebusi. Sellest tulenevalt tuleb kaebus selle nõude osas jätta rahuldamata. 5) Kodukorra p 14.3.5 järgi tohib kinni peetav isik jalutuskäigule minnes kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Vastustaja leidis õigesti, et jalutuskäigu ajal on oluline tagada kinni peetavate isikute julgeolek ning erinevate esemete lubamine jalutusboksi raskendaks kinni peetavate jälgimist. Veenvad ei ole kaebaja väited, et tal tuleb jalutuskäigule minekuks end paksult riidesse panna. Kui kaebaja tõesti soovib tegeleda kehakultuuriga, on tal võimalik valida oma riietus vastavalt kavandatava tegevuse intensiivsusele. Õiged ei ole kaebaja väited, et tal ei ole võimalik riideid kuskile panna. Üleliigsed riided saab nagide puudumisel asetada ka maapinnale, nt boksi nurka. Samuti ei ole üks tund nii pikk aeg, mille jooksul vee tarbimata jätmine saab põhjustada kinnipeetavatele piinu. Kinnipeetavatel on võimalik vett juua nii vahetult enne jalutuskäigule minekut kui ka pärast sellelt naasmist. Kaebaja ei ole pöördunud vanglaarsti poole meditsiinilise vajaduse kindlakstegemiseks ja viimase poolt ettekirjutuse tegemiseks talle vee võimaldamiseks jalutuskäigu ajal. 6) Kodukorra p 14.4.1.3 järgi on kinni peetaval isikul eelvangistushoones või kartserihoones keelatud luua kontakte, pidada sidet ning vahendada infot ükskõik mil viisil teistesse kambritesse paigutatud kinni peetavate isikutega kogu vangla territooriumil. Lisaks VangS § 90 lg-tele 3 ja 5 kehtib vanglas ka VangS §-s 12 toodud eraldihoidmise printsiip, mis näeb ette vahistatute ja kinnipeetavate eraldi hoidmise. Eraldihoidmise printsiibil puuduks mõistlik sisu, kui vahistatutel lubataks piiranguteta suhelda kinnipeetavatega. Arvestades nende kinni peetavate isikute kategooriate kinnipidamise eesmärke ja režiimi, oleks kinnipeetavate ja vahistatute piiramatu suhtlemine selgeks ohuks õigusemõistmisele ja rikuks eraldihoidmise printsiibi eesmärki. Vaidlus4
(7)3-08-1384 alune piirang on õiguspärane ja suunatud ühelt poolt vangla julgeoleku tagamisele ning teiselt poolt ka vahistatu kinnipidamise põhjuseks oleva kriminaalmenetluse tagamisele ehk õigusemõistmise huvides. Põhjendamatu on kaebaja viide põhiseaduse §-le 45, sest sama paragrahv annab võimaluse seal toodud õigusi piirata mh õigusemõistmise huvides. 7) Kodukorra p 14.4.4 järgi peavad kinni peetavad isikud kambri visuaalseks kontrollimiseks viibima öörahu ajal oma magamiskohal, välja arvatud WC kasutamise ajal. Alusetu on kaebaja väide, nagu keelaks vaidlustatud säte tal WC-s käimise järel käsi pesta või juua. Selline väide on vastuolus nii sätte mõtte kui ka selle kohaldamise praktikaga. Kaebajat ei ole kordagi karistatud öise liikumise keelu rikkumise eest. Alusetud on väited põhiseaduse §-s 19 toodud vaba eneseteostuse õiguse rikkumisest. Kaebaja on paigutatud vanglasse seadusest tulenevatel alustel ja juba sellega on tema vaba eneseteostamise õigust piiratud. Vanglas kinni peetav isik peab alluma nii seaduses kui selle alusel kehtestatud VSkE-s ja kodukorras sisalduvatele normidele ja nendes sätestatud korrale. Kaebaja väited tema piinamisest voodis lebamise kohustusega on paljasõnalised. Kaebaja ei ole pöördunud selles küsimuses vangla arsti poole ja talle ei ole tehtud meditsiinilist ettekirjutust öiseks võimlemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- T.T palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema kaebus kodukorra p-de 2.10, 2.19, 14.3.5, 14.4.1.3 ja 14.4.4 tühistamise või muutmise nõuetes. 1) Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et olmeelektroonika seadmete kasutamine öörahu ajal häirib teisi kambrikaaslasi. Teised kambrikaaslased on avaldanud, et see neid ei häiri. 2) Tegelikke asjaolusid mittearvestav on kohtu seisukoht, et üleriided saab jätta jalutusboksi nurka maha. Just nurgad on jalutusboksi kõige mustemad kohad, sest suitsetamistarbeid on lubatud jalutusboksi kaasa võtta, kuid selleks vajalikud prügikastid puuduvad. 3) Kaebaja ei ole taotlenud piiranguteta suhtlemist teiste kinni peetavate isikutega, vaid leidnud, et VangS §-s 12 toodud eraldihoidmise printsiibist ei saa tuletada keeldu igasuguseks sidepidamiseks ja infovahetuseks. 4) Ekslik on kohtu seisukoht, et kambri visuaalseks kontrollimiseks on vajalik isikute pidev viibimine magamiskohtadel. Kambrisse on võimalik näha terve kambri ulatuses. Samuti märkis kohus ebaõigesti, et kaebaja väited tema voodisse sundimisega seotud piinadega on paljasõnalised. Kaebaja taotles õigeaegselt oma tervisekaardi lisamist haldusaja materjalidele, kuid kohus keeldus sellest. Kaebaja taotleb endiselt oma tervisekaardi lisamist haldusasja materjalide hulka.
- Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Olmeelektroonikaseadmete kasutamine öörahu ajal ei ole lubatav. Lähtuda ei saa ainult konkreetsetest kaebaja kambrikaaslastest, vaid peab arvestama üldiselt kodukorra vastava sätte eesmärgiga. 2) Jalutusbokse koristatakse vastavalt vajadusele, seega ei saa jalutusboksid olla nii mustad, et kaebaja ei saaks oma riideid maha panna. 3) Juhul, kui kinni peetavad isikud öörahu ajal kambris ringi jalutavad, raskendab see kambri visuaalset kontrollimist.
- T.T teatas ringkonnakohtule 04.06.2009 avalduses, et seoses tema ümberpaigutamisega Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ei ole tal enam huvi Tallinna Vangla kohustamiseks muutma oma 5
(7)3-08-1384 kodukorda, seepärast muudab kaebaja tühistamistaotlused õigusvastasuse tuvastamise taotlusteks. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks on soov esitada hiljem vangla vastu kahjuhüvitamise nõue. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid avaldusi ja seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Kaebaja poolt ringkonnakohtule 04.06.2009 esitatud avaldusest nähtub, et kaebaja on alates 02.06.2009 paigutatud ümber Tallinna Vanglast Viru Vanglasse. Sellest tulenevalt puudub tal huvi Tallinna Vangla vastu tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks ning ta soovib muuta kaebuse nõuded õigusvastasuse tuvastamise nõueteks. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 7 lg 1 teise lause järgi võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on selgitanud tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi sooviga esitada tulevikus Tallinna Vangla vastu kahjuhüvitamise nõue. Kohtupraktikas on aktsepteeritud tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina soovi esitada tulevikus vastustaja vastu kahjuhüvitamise nõue. 8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
§ 47lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6).
- Öörahu ajaks elektrivoolu äravõtmise ja olmeelektroonika kasutamise keelu osas märgib ringkonnakohus, et vanglas viibides on kinni peetavad isikud allutatud vanglas kehtivale režiimile, mis määrab kindlaks nende päevakava ning tagab vanglas korra ja julgeoleku. Paratamatult piirab see ka kinni peetavate isikute liikumis- ja tegevusvabadust, samas pole vahistatutel õigust ega alust eeldada, et nad saavad kinnipidamiskohas viibides jätkata oma tavapärast elurežiimi. Seega pole antud juhul oluline, kas teised kaebajaga ühes kambris viibivad isikud toetasid kaebaja soovi kasutada öörahu ajal olmeelektroonikat või vaidlesid sellele vastu. Kui vangla kodukord näeb ette teatud kellaajast kehtima hakkava öörahu, siis tähendab see, et sellest ajast alates tuleb kinni peetavatel lõpetada teised tegevused ja heita magama. Kinni peetavatel puudub õigus valida, kas, millal ja millistele kodukorra reeglitele alluda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kodukorra p-d 2.10 ja 2.19 ei olnud õigusvastased ning kaebuse rahuldamata jätmine nende punktide osas oli põhjendatud.
- Halduskohus on põhjendanud, miks ei ole kinni peetavatel isikutel lubatud võtta jalutuskäigule kaasa muid asju peale suitsetamistarvete ja tubakatoodete (kodukorra p 14.3.5). Kaebaja ei ole halduskohtu põhjendustele vastuväiteid esitanud, vaid on selgitanud apellatsioonkaebuses, miks ei ole võimalik jalutusboksis üleriideid maha panna. Kuna nimetatud asjaolu ei ole menetluses oleva kaebuse seisukohalt asjakohane, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaebaja neid väiteid käsitleda.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kodukorra p 14.4.1.3 tugines VangS § 12 lg 1 pst 3 tulenevale eraldihoidmise printsiibile, see oli kehtestatud kriminaalmenetluse, seega õigusemõistmise huvides, ning oli põhjendatud. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et halduskohtumenetluse eesmärgiks on kontrollida konkreetseid isikute õiguste riive juhtumeid, mitte hüpoteetilisi olukordi (
§ 7lg 1).
Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei pidanud kaebaja kodukorra p 14.4.1.3 vaidlustamisel silmas ühtki konkreetset tema õiguste riivamise juhtumit, vaid soovis lihtsalt kontrollida nimetatud kodukorra punkti õiguspärasust, seega jättis halduskohus õigesti kaebuse ka selle taotluse osas rahuldamata. 6
(7)3-08-1384
- Kodukorra p 14.4.4 osas viitab ringkonnakohus oma eelnevale põhjendusele vanglas kehtivast päevakorrast. Halduskohus on lisanud haldusasja materjalidele kaebaja tervisekaardi ja muud tema tervisliku seisundiga seotud dokumendid (tl 65-98), millest nähtuvalt on kaebaja kurtnud arstidele seljavalu, kuid talle ei nähtud ette öist võimlemist. Kaebajal on võimalik võimelda ka päevasel ajal. Samuti on kaebaja halduskohtus toimunud istungil kinnitanud, et teda ei ole karistatud öise liikumise eest (tl 102), seega on kaebus ka selle nõude osas hüpoteetiline, mistõttu jättis halduskohus kaebuse ka selle nõude osas õigesti rahuldamata.
- Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 14.
§ 92
lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 93
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Virgo Saarmets Lauri Madise Ruth Virkus 7
(7)