Obsah (4)

§ 224§ 69§ 242§ 227

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2020, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3245 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Väärteoasi

) § 69 lg 3 rikkumise eest

§ 224lg 2 järgi Maiko Aimile karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 600 eurot ja

§ 224lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Väärteootsuse kohaselt juhtis Maiko Aim mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35+-0,05 mg/l. Mõõtmist teostati mõõteseadmega ARAF-0020 Dräger Alcotest, taatlustunnistuse nr TTRC-20-00073. Maiko Aim rikkus sellega

§ 69

lg 3 nõudeid, millega pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

1. Menetlusalune isik on esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb väärteoasjas nr 2610,20,002798 määratud lisakaristuse tühistamist. Juhtimisõigusest ilmajäämine põhjustab väga suuri raskusi elatise teenimisel ja trahvi maksmisel. Juhtimisõigust on tarvis tööl käimiseks x x. Isik on märkinud, et ei soovi kohtuistungil osaleda. 09.10.2020 esitatud e-kirjas avaldas Marko Aim, et sooviks tasuda talle määratud rahatrahv osadena. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsus väärteoasjas 2610,20,002798 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning 2 määratud karistus vastab teo raskusastmele. Seetõttu palub kohtuväline menetleja kohtul kaebust mitte rahuldada ja jätta tehtud lahend jõusse. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga pädeva ametniku poolt. Materjalidest nähutvalt juhtis Maiko Aim 14.06.2020 kell 10.32 ajal mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg/l.

§ 69lg 3 kohaselt ei tohi see olla rohkem kui 0,1 mg/l väljahingatavas õhus.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega. Maiko Aimi näol on tegemist isikuga, kes omab esmast juhiluba, olles selle saanud 2020 jaanuaris. Tema iseloomustamiseks toob kohtuväline menetleja välja ka asjaolu, et peale 14.06.2020 toimepandud rikkumist, on teda 28.06.2020 karistatud

§ 242

lg 1 järgi, NPALS § 151 lg 1 järgi ning 10.09.2020

§ 227lg 2 järgi rahatrahvidega.

Isiku käitumine näitab üheselt tema ükskõikset hoiakut kehtestatud reeglitesse ja vastutustundetut suhtumist kaaskodanikese. Määratud karistused ei oma piisavat distsiplineerivat mõju ning isik jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtuvälise menetleja hinnangul määratud karistus proportsionaalne. Kohtuväline menetleja taotleb jätta tehtud lahend muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 120 lg. 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik Maiko Aim on kohtule teatanud, et ta ei soovi istungil osaleda. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebuse lahendada kirjalikus menetluses ning VTMS § 120 lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. 6.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 7. 14.06.2020 koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis Maiko Aim 14.06.2020 kell 10.32 Valga – Suurekõrtsi maantee 4 km, liikudes Suurekõrtsi suunas mootorsõidukit BMW 320I registreerimisnumbriga xxxxxx isikuna, kelle ühes liitris 3 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg/l +/- 0,05 mg /l. Sellega rikkus Maiko Aim

§ 69

lg 3 ning pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Tunnistaja Eelika Viidik-Kuimeti ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli ta koos patrullpolitseinik Erik Kortšinskiga 14.06.3030 patrullis ning teostati Valga vallas, Valga-Suurekõrtsi maantee
2. kilomeetril liiklusjärelevalvet. Erik Kortšinski peatas sõiduki BMW registreerimisnumbriga xxxxxx. Indikaatorvahendisse puhus juht 0,42 mg/l. Kontrolliti ka isiku juhtimisõigust, mille tõenduseks esitati isikut tõendav dokument. Isikuks osutus Maiko Aim, sündinud xx.xx.xxxx. Koheselt peale seda kontrolliti isiku joovet tõendusliku alkomeetriga ja lõplik näit oli 0,30 mg/l (kt lk 20).
3. 14.06.2020 kell 10.32 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt saadi AlcoQuant 6020 plus indikaatorvahendi kasutamisel isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,42 mg/l, millele järgnes kontroll tõendusliku alkomeetriga. Joobeseisundile vastavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt ei esinenud isiku välimuses joobetunnuseid. Tema reaktsioonikiirus oli normaalne, kõne selge, aja-, isiku-, ja kohataju selge, ta oli teadvusel, mäletas viimase 24-tunni sündmusi ning koordinatsioon ja käitumine normaalne (kt lk 21).
4. Teistkordset mõõtmist teostati tõendusliku mõõteseadmega ARAF-0020 Dräger Alcotest, taatlustunnistuse nr TTRC-20-00073 14.06.2020 kell 10.40-10.
5. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et isiku väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 0,30 mg/l (kt lk 18 pöördel). Tõenduslik alkomeeter ARAF-0020 Dräger Alcotest on taadeldud ja omab taatlustunnistust nr TTRC-20-
6. Seoses joobe tuvastamisega, kõrvaldati Maiko Aim mootorsõiduki juhtimiselt.
7. Menetlusalune isik tunnistab, et tarbis kontrollimisele eelneva õhtul kanget alkoholi – viina umbes alla 0,5 liitri ning lõpetas joomise umbes kell 02-03 ajal. Hommikul kella 10 paiku ärgates oli enesetunne hea ning arvas, et võib autot juhtida (kt lk 19).
8. Eelkirjeldatud tõenditest nähtub üheselt, et menetlusalune isik tarvitas eelneval ööl alkoholi. Seejuures kanget alkoholi alla poole liitri, lõpetades alkoholi tarvitamise orienteeruvalt kell 02 või 03 ajal. Juba kella 10-11 vahel asus ta enda ütluste kohaselt autorooli, kust ta tabatigi kell 10.
10. Kohtul puudub alus kahelda mõõtmistulemuse jälgitavuses ning sellekohast kahtlust ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17- 5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. mai
12. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses. 4
13. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja Eelika ViidikKuimeti ja menetlusaluse isiku ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
14. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Maiko Aim juhtis 14.06.2020 kell 10.32 Valga – Suurekõrtsi maantee 4 km, Valga vallas, Valga maakonnas, liikudes Suurekõrtsi suunas, mootorsõidukit BMW320i registreerimisnumbriga xxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l +/- 0,05 mg /l. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 224lg 2 järgi.

1. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Isiku joobeks mõõdeti 0,30 mg/l. Tegemist ei ole küll kriminaalsele joobele lähedase astmega, kuid siiski on see arvestatavalt üle lubatava piiri. Menetlusalune isik kinnitas omapoolsetes ütlustes peale sündmust, et oli eelneval õhtul tarvitanud alkoholi umbes kella kahe või kolmeni. Ometi asus ta juba kell 10, see on kõigest 7-8 tundi peale peaaegu poole liitri viina tarvitamist, autorooli. Kuigi politseiametnike poolt ei täheldatud tema käitumises väliselt tajutavaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid, ei saa järeldada, et isik ise ei saanud mõista, et ta ei tohi veel autorooli asuda ning ta oleks mootorsõiduki juhtimist edukalt võimaldavas seisundis. 0,30 mg/l joobeastmes isik pidanuks sisemiselt vähemalt võimaikuks pidama, eriti teades tema poolt tarvitatud alkoholikogust ning sellest möödunud lühikest aega, et tal võib veel joove olla, mistõttu ta ei tohi autorooli asuda. Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta hindas enda enesetunnet heaks, ei ole eluliselt usutavad. Tegemist ei olnud sedavõrd väikese joobega, mille puhul väita taolist ekslikku arvamust. Asudes sellises olukorras autorooli möönis isik ka võimalust, et paneb toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise süüteo. Seega pani isik talle etteheidetava väärteo toime KarS § 16 lg 4 mõttes kaudse tahtlusega.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Karistuse kohaldamisest 18.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 võimaldab kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem antud paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud või kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

1. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta 5 lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-5213, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
2. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Maiko Aimi toime pandud rikkumise iseloomu - süüdlane asus 0,30 mg/l joobes autorooli. Ta teadis, et ta oli eelneval ööl alkoholi tarvitanud ning pikalt üleval olnud ja maganud seega ka ebapiisavalt, kuivõrd enda ütluste kohaselt lõpetas alkoholi tarvitamisel umbes kella 2 või 3 ajal ja orienteeruvalt 10 ajal asus ta juba autorooli. Joove tuvastati politseiametnike poolt kell 10.32, so umbes 7-8 tundi peale kange alkoholi tarvitamise lõpetamist. Siiski otsustas isik teadlikult seadust rikkuda ning asus autorooli. Maiko Aim on täisealine isik, kes omas juhtimisõigust ja on läbinud juhtimisõiguse saamiseks ka autokooli. Seejuures seda võrdlemisi hiljuti kuivõrd juhtimisõiguse omandas ta alles 2020 aasta jaanuarikuus. Seega peaks juhtimisõigust omav isik enesele teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides ning mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades ei ole aktsepteeritav tegevus. Alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust oluliselt, kuivõrd alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ning väheneb oluliselt reaktsioonikiirus. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust. Kohtu hinnangul on isiku süü suurus keskmine.
3. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub üldreeglina õigustus. Menetlusalune isik pani toime raske liiklusalase väärteo näidates oma suhtumist kehtivasse Liiklusseadusesse ning liiklusturvalisusesse. Kõigest 5 kuud enne kõnealust liiklusrikkumist esmase juhtimisõiguse saanud Maiko Aimi ei ole enne käesoleva väärteo toimepanemist väärteokorras karistatud. Samas on teda karistusregistri andmetel kahel korral karistatud väärtegude eest pärast kõnealust rikkumist, sh ühel korral asulas kiiruse ületamise eest. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtuvalt on teda 28.06.2020 karistatud ka

§ 242lg 1 järgi liiklusnõuete muu rikkumise eest.

Isiku käitumine näitab üheselt tema ükskõikset hoiakut liiklusreeglitesse ning vastutustundetut suhtumist kaasliiklejatesse. Isikule määratud hilisemad rahatrahvid on küll tasutud, kuid mõju need ega vaidlusaluse rikkumise eest määratud karistus, tema hoiakutele ja käitumisele avaldanud ei ole. On kõnekas, et ka peale sedavõrd rasket rikkumist ning karistuse määramist, jätkas isik väärtegude, sh liiklusalaste, toimepanemisega. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras summas 600 eurot eelkirjeldatud teo puhul põhjendatud.

1. Samuti nõustumisväärne on kohtuvälise menetleja poolt otsustus kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks. Isikuna, keda ei ole varasemalt karistatud 6 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on talle võimalik määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-6-17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning Kars § 50 lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja x x tööle sõitmiseks, ei välista see isikult juhtimisõiguse äravõtmist. Nagu kohtuväline menetleja on õigustatult märkinud, saab Maiko Aim seda teha ühistransporti kasutades. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Maiko Aim on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et süüdlasel oli sel korral õnne ning tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei enda ega kaasliiklejate ja reisijate jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki Liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Asudes sõiduki rooli alkoholi tarvitanuna, peab iga juhtimisõigust omav isik arvestama võimalusega, et ta võib kaotada juhtimisõiguse seaduses ettenähtud ajaks.
2. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust.1 Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-18-17 p-s 16 märkinud, et olukorras, kus

§ 224

lg 2 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv (800 eurot) ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületas ka 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise määramisel põhi- ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. Käesolevas asjas ei ületa kohtu hinnangul määratud põhi- ja lisakaristus kogumis isiku süü suurust. Isikule määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõiguse äravõtmis on kohaldatud sanktsiooni alammääras. Maiko Aimi puhul viitavad eripreventiivsed argumendid selgelt vajadusele kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol ning põhjendatud on seda teha 3 kuuks. Nagu eelpool käsitletud on Maiko Aimi näol tegemist liikluskorda jätkuvalt eirava isikuga, kes ei ole teinud korrektuure oma liikluskäitumise seonduvate hoiakute osas. Maiko Aim ei teadvusta liiklusreeglite järgimise vajadust ning kujutab sellise käitumise ja suhtumisega reaalset ohtu kaasliiklejatele, mistõttu on põhjendatud tema mootorsõiduki juhina liikluses osalemisest eemaldamine.

1. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Maiko Aimi süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määratud põhikaristus 150 trahviühiku ulatuses summas 600 eurot ning lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Karistuse vähendamisel ei oleks täidetud karistuse määramise eesmärgid. Karistamise eesmärgiks on, et ei korrataks enam samalaadseid rikkumisi ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi. Kohus on seisukohal, et isiku olukorra karistusõiguslik kergendamine käesoleval juhul seda teha ei suuda. 1 Vt. RKKKo 1-17-9941 p 16, RKKKo 3-1-1-18-17 p
2. 7
3. Kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja Maiko Aimi karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses Kar

S § 56 lg 1 sätestatuga.

1. Küll peab kohus põhjendatuks määrata isikule mõistetud rahatrahvi tasumine ositi, mida Maiko Aim palus omapoolses täiendavas seisukohas. Isiku selgituste kohaselt on ta olnud viimase kuu töötu ning alates 12.10 läheb kaitseväkke, mistõttu ei ole korraga määratud trahvi võimalik tasuda. Seega paluski isik võimaldada määratud trahvi summas 600€ tasumine ositi 12 kuu jooksul.
2. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades isiku poolt avaldatut ja kohtuvälise menetleja seisukohta, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul, so igakuiselt summas 50€.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb isiku kaebus rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 8