Obsah (4)

§68§74§75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Natalia Tselikova Prokurör

) §200 lg.2 p.7, 9 järgi ja karistati

§68

lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva.

§74

lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Katseaja jooksul pidi Aleksandr Sadovski järgima

§75lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 09.12.

1. Viru Maakohtu 02.04.2019 määrusega kriminaalasjas 1-16-10277 pöörati karistuseks mõistetud ja ärakandmata vangistus täitmisele ning karistuse kandmise aega arvestati tema kinnipidamisest 31.03.
2. 23.09.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Sadovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise valve alla. Samuti edastas ta kirjalikult oma istungil esitatud põhjendused. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Sadovski tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksandr Sadovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Sadovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksandr Sadovski kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Sadovski temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral soovib isik minna esmalt elama rehabilitatsioonikeskusesse xxx aadressil xxx. Hoone kuulub kinnistusraamatu andmetel xxx linnale. 25.08.2020 andis xxx linn kirjaliku nõusoleku selleks, et A. Sadovski võib vanglast vabanedes asuda elama ning viibida elektroonilisel järelevalvel aadressil xxx. Nimetatud aadressil teostas ametnik 26.08.2020 elektroonilise järelevalve sobivuse kontrolli. Kohal viibinud I. Š. leidis, et isikule sobiks elamispinnana korter nr
3. Elektroonilise valve kohaldamiseks on eluruumis olemas elektriga varustatus ning tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. xxx juhatuse esimees O. I. on esitanud 14.09.2020 garantiikirja, millega garanteerib kinnipeetavale ajutise elamispinna xxx. Peale keskusest lahkumist ei oska kinnipeetav öelda, kuhu elama asub. Soovib sealt saada abi elukoha leidmiseks, ei soovi minna tagasi xxx, kuna ei soovi vanasse keskkonda ja vanade tuttavate juurde tagasi. Rahvastikuregistri andmetel isikul elukoht puudub. Arvestades, et xxx on valmis kinnipeetavale elukohta pakkuma ning see vastab elektroonilise järelevalve nõuetele, siis saab kohus asuda seisukohale, et kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on Aleksandr Sadovski puhul see tingimus täidetud - isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ning suhtlemisraskused. See näitab, et kinnipeetav on võimeline kontrollitud keskkonnas reegleid ja kohustusi edukalt täitma. Ta on osalenud edukalt riigikeele kursustel ning täitnud töövihiku Viha ja kriitika, kus tunnistab seoseid narkootikumide tarvitamise ja sooritatud kuriteo vahel, sest narkojoobes olles ärritub kergemini. Ka pole isikul probleeme esinenud vangistusasutuse majandustöödel. Toetava asjaoluna saab välja tuua säilinud suhtluse emaga, kuid toetav ema oli kinnipeetaval ka enne vangistust. See ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemal, mistõttu ei ole ka käeoleval hetkel võimalik antud asjaolule suurt kaalu omistada. Süüdlast on elu jooksul mitmel korral karistatud, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi on üks ning ta on kandmas järjekorras teist reaalset vangistust. Käesolevalt kannab karistust röövi eest ning seetõttu ka vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks. Soodusteguriteks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk, kehv probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid, grupi mõju, impulsiivsus. Eelöeldu ei anna alust arvata, et süüdlasest lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. Taoline ohuprognoos lähtub tema isikut, tuleviku väljavaateid ja varasemat elukäiku näitavatest andmetest. Nii nagu eespoolgi viidatud, siis suurim murekoht ja riskitegur uute kuritegude toimepanemise risiki määratlemisel on tema sõltuvus joovastitest – nii alkoholist kui ka narkootikumidest ja seda sageli suisa üheaegselt. Vangistusasutuse iseloomustusest ja süüdimõistvast kohtuotsusest ilmneb, et käesolev vägivaldne kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ja isiku sõnul oli ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. A.Sadovski sõnul tarvitas varem lahjat alkoholi, kuid enne vangistust hakkas tarvitama pigem kanget alkoholi. Isiku sõnul tarvitas alkoholi paar korda nädalas. Isiku sõnul soovib oma probleemiga tegeleda ning alkoholi tarvitamisest vabaneda, kuid motivatsioonipuudus pole teda siiski selles osas tegutsema pannud. Ja seda hoolimata sellest, et A. Sadovski on varasemalt
4. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning Tartu Vanglas on ajavahemikul 01.08.201917.09.2019 läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu. Tundides oli kaasatud, kuulas tähelepanelikult. Huviga tegi ülesandeid, kuid isiku metadoonravil viibimine ei võimalda läbiviijal anda adekvaatset hinnangut programmi mõjust osavõtjale. Vähem pilvitu pole ka tema sõltuvus narkootikumidest. A.Sadovski sõnul proovis 15-aastaselt esimest korda kanepit. Viimane aasta enne vangistust tarvitas igapäevaset amfetamiini, kanepit tarvitas umbes 2-3 korda kuus. Isiku sõnul süstis amfetamiini. On proovinud ka fentanüüli ning seda süstinud. Tunnistab, et tarvitas tihti alkoholi ja narkootikume koos. Isikut on korduvalt karistatud NPALS-i alusel. Käesoleva vangistuse jooksul on läbinud ajavahemikul 01.08.2019-17.09.2019 loengusarja "Keemiline sõltuvus" ning ajavahemikul 01.10.19 - 14.11.19 käis tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Kuid nendegi sotsiaalprogrammide läbiviijad on märkinud, et isiku metadoonravil viibimine ei võimalda anda adekvaatset hinnangut programmi mõjust osavõtjale. Tõsi, tagasilanguse ennetamise tugigrupi kahel viimasel grupikohtumisel oli loobunud metadoonist. Käesolevalt metadoonravil ei ole ning motivatsioon narkosõltuvusest vabanemiseks paranenud. Soovib hoiduda suhtlemisest narkootikume tarvitavate isikutega ning soovib vabanedes minna rehabilitatsioonikeskusesse ning loodab aidata ka enda venda narkootikumidest loobumiseks. Eelöeldust saab järeldada, et kinnipeetavas on märgata kerge nihe sõltuvuse kontrolli all hoidmise ja õiguskuulekama eluviisi suunas, kuid kaugeleulatuvaid järeldusi teha siiski pole võimalik. Aeg, mis on möödunud narkootikumide ja metadooni mittetarvitamisest, on liiga lühike ning ei anna adekvaatset pilt süüdlase tegelikest hoiakutest ja motivatsioonist. Puuduvad ka sotsiaalprogrammide läbiviijate sisulised hinnangud A.Sadovski mõttemaailma ja arusaamade kohta. Teiseks nõustub kohus prokuratuuri poolt avaldatuga, et kuigi A. Sadovski on asunud vangistuses oma sõltuvustega tegelema, puudub hetkel alus uskuda, et ta ka vabaduses suudaks leida motivatsiooni püsida kaine ning sõltuvusainetest eemale hoida. A. Sadovski on olnud pikaaegne sõltuvusainete tarvitaja ning varasemalt ei ole ta vabaduses suutnud võõrutusravi läbida. 16.11.2017 alustas SA Viljandi Haiglas Sillamäe osakonnas narkootikumide vastase võõrutusravi läbimist, kuid jättis selle pooleli pärast esimest kuud, kuna oli vaimselt raske. Viru Maakohtu 02.04.2019 määrusest, millega käesolev karistus täitmisele pöörati, nähtub, et 22.02.2019 läks Aleksandr Sadovski rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse Uus Põlvkond. 04.03.2019 teatati rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusest Uus Põlvkond, et Aleksandr Sadovski lahkus keskusest. Eelöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et Aleksandr Sadovski on isik, kelle jaoks raviprogramm ning tugi vabanemise järel on äärmiselt vajalikud, sest vabaduses endiste eluviisidega jätkates on vägagi tõenäoline, et süüdlane võib pöörduda tagasi kuritegelike eluviiside juurde. Kuid siiski ei ole üksnes võimalus läbida raviprogramm piisav õigustamaks isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist käesoleval hetkel. Senine elukäik on näidanud, et ta pole hoolinud varasematest ravi- ja rehabilitatsioonivõimalustest. Pealegi säilib isikul ka tähtaegselt vabanedes võimalus asuda ravile. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et A.Sadovskil oleks võimalik asuda tööle. Tööd loodab leida töötukassa abiga, kuid arvestades varasemat elukäiku ja nappi haridust ja töökogemust, siis suurt lootust sellele panna ei saa. Isikul on põhiharidus ja nii mõnedki korrad on ta alustanud eriala omandamist, kui jätnud selle pooleli. Töötukassa andmetel oli isik enne vangistust töötuna arvel 18.05.2017-23.03.
5. Isiku sõnul töötas ta enne vangistust mitteametlikult ehitusel ja teetöödel ning oli töötukassas arvel. Ametlikult ei ole kunagi töötanud. Alates 2017 on peamiseks sissetulekuks olnud sotsiaaltoetus, töövõimetuspension. Isiku töövõime oli hinnatud osaliseks kuni 22.01.
6. Hetkel andmed puuduvad töövõime olemasolu või puudumise kohta. 10.09.2020 K-raha andmetel isikul tasumata nõudeid 3 518,84 eurot. Vabanemisfondis 131,62 eurot. Samas Täitise registri andmetel on sissenõutavaid kohustusi kogusummas 11748,76 eurot. Seega on õigusvastase käitumise lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks on ülioluline, et süüdlasel oleks legaalne ja stabiilne sissetulek. Töö olemasolu ühtlasi ka sisustaks süüdlase vaba aega. Eeltoodu näitab selgelt, et isikule on korduvalt võimaldatud ilma teha õigeid järeldusi mõistetud karistustest, kuid isik pole neid kasutanud. Ka viitab süüdlase varasem elukäik isiku nõrgale tahtejõule oma elu seadusekuulekalt toimetamiseks ning suurendab ohuprognoosi, mille kohaselt ei pruugi ka seekord isik suuta vabanemise järel uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine koos elektroonilise järelevalvega oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes ( eelkõige distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega, omandades eriala jne ), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja suutlikkust elada edaspidi uute kuritegudeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik