Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1456 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas

§ 199lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati 3 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Dmitri Vihrinile mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.05.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-793 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Dmitri Vihrinile mõistetud vangistuse algust tema kinnipidamisest s.o 20.02.2020. 24.09.2020 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dmitri Vihrini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Dmitri Vihrinile tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Vihrini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Dmitri Vihrin kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 Dmitri Vihrin temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 8 kuu, so üle 1/3 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes puudub kinnipeetaval enda kinnitusel elukoht või on selleks xxx. Vangla materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval võimalik vabanemisel asuda xxx aadressil xxx majutusteenusele koos nõustamisteenusega. Seal on kinnipeetaval võimalik läbida ennetähtaegsel vabanemisel 10-kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm. Samas ei ole märget antud elukohas elektroonilise valve teostamise võimalikkuse kohta, ilma milleta aga ei saa ei saa isikut käesoleval juhul vabastada. Olenemata aga isikul elektroonilise valve tingimustele vastava elukoha olemasolust või puudumisest, on kohtu hinnangul täitmata teised tema vabastamiseks vajalikud eeldused. Kinnipeetavat on korduvalt minevikus kriminaalkorras karistatud ning ka vangistusasutuses viibib ta
3. korda. Seega ei ole põhjendatud loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik oleks piisav hoidmaks isikut uute kuritegude toimepanemisest eemal. Ka isiku lähivõrgustikus ei ole ilmnenud uusi motivatsiooniallikaid, kes võiks vabaduses pakkuda isikule tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Isiku lähedased on küll seadusekuulekad ega toeta kriminaalset eluviisi, kuid see ei ole kinnipeetavale piisavat mõju avaldanud ning puudub alus arvamaks, et see on piisav käesoleval hetkel. Tutvusringkonda väljaspoole lähedasi kuuluvad narkootikume tarvitavad ning kriminaalkorras karistatud isikud. Murekoht on isiku jaoks selgelt narkootikumid. Dmitri Vihrin alustas narkootikumide tarvitamisega 15-aastasena ning käesolevalt on tal diagnoositud uimastisõltuvus. Viimane tarvitamine toimus isiku ütluste kohaselt tema kinnipidamise päeval, so 20.02.
4. Isik tunnistab sõltuvust, mis on positiivne, kuid kohtu hinnangul on tema motivatsioon sõltuvusest vabanemiseks materjalidest nähtuvalt jätkuvalt vähene. Enda ütluste kohaselt ei ole tal plaane joovastite sõltuvusest vabanemiseks, ta lihtsalt ei tarbi enam. xxx poole pöördus kinnipeetav, kuna varasema elamispinna omanikud ei andnud luba ning muud varianti ei olnud. Eelnevast ei nähtu, et kinnipeetav oleks läbi mõelnud mineviku eksimused ning endale seadnud selged eesmärgid ja sammud nende poole püüdlemiseks. Isik on juba ka minevikus olnud edutult ravil: on selle katkestanud nädala pärast ravile asumisest arvates. Üksnes tema enda soov vabaduses sõltuvusainetest hoiduda ei ole seega minevikus olnud edukas, mistõttu puudub alus lootmaks, et seekord sellest piisab. Seda eriti olukorras, kus isiku viimasest tarbimisest on möödas vaid pisut üle poole aasta. Vangistuse jooksul ei ole ta soovinud rehabilitatsioonis osaleda ning ei ole valmis eneseanalüüsiks, olles sõltuvusprobleemist vesteldes äärmiselt napisõnaline. Arvestades eelnevat on kohtu hinnangul oht, et vabaduses asub isik taas joovasteid tarbima, mis tema puhul viib uute kuritegudeni, äärmiselt suur. Kuivõrd isiku motivatsioon muutusteks on madal, on tema varasemat käitumist silmas pidades vähemalt käesoleval ajal alust karta, et ka vabatahtliku osalusega xxx programmi ei pruugi isik suuta edukalt läbida. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Dmitri Vihrin suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kohus nõustub vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks sellised asjaolud, mis võimaldaks loota, et isiku käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Muutuste tegemiseks seadusekuuleka elu nimel puudub isikul käesoleval ajal piisav motivatsioon. Samuti on läbimata individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole kohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik