M. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx) Hageja lepinguline esindaja: Paul Paas (volikirja alusel, xxx) Kostja: e-post M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx, e-post xxx ) RESOLUTSIOON
5. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele
Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 200 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD M. M. esitas lepingulise esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi M. M. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Laps on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja palub välja mõista kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. ASJA KÄIK Maakohus saatis kostjale M. M.le hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 05.10.2020 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2
lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Registreeritud sünni tõendist nähtub, et hageja seaduslik esindaja K. P. on alaealise lapse M. M. ema, seega lapse seaduslik esindaja. M. M. on M. M. isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2020. aastal on 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale M. M.le kätte 05.10.2020 isiklikult. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt M. M.lt hageja M. M. kasuks elatis alates 24.09.2020 summas 292 eurot kuus, kuni M. M. (sündinud xx.xx.2015) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2033, kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). Vastavalt hagis taotletule tuleb elatis kanda iga kuu 1-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja K. P. pangakontole xxxxx COOP Pangas selgitusega „elatis M. M. ülalpidamiseks“. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (
Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus 3
lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hageja lepinguline esindaja palus jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja lepinguline esindaja märkis, et
kohaselt elatise asi ei ole abieluasi ja seetõttu ei kuulu rakendamisele
Menetluskulude nimekirja ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus ei nõustu hageja esindajaga selles, et
lg 1 ei kuulu kohaldamisele, kuna tegemist ei ole
tuleneva abieluasjaga.
lg 1 hõlmab nii abieluasja kui põlvnemisasjaga seotud menetluskulude jaotuse, seega leiab kohus, et
lg 1 kuulub kohaldamisele koosmõjus
§-ga 103 (põlvnemisasi ja ülalpidamisasi). Kohus pöörab hageja esindaja tähelepanu sellele, et
tervikuna hõlmab menetluskulude jaotuse hagilises perekonnaasjas ning ülalpidamisnõude puhul on tegemist hagilise perekonnaasjaga. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud,
lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt
Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.