Obsah (11)

§ 102§ 1§ 31§ 28§ 22§ 85§ 86§ 108§ 30§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-12294 T

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada endist juhatuse liiget O S’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril
3. a kell 14.
4. Kui O S vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Kohustada O S’i esitama hiljemalt 02.12.
6. a pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning raamatupidamise dokumentatsioon. Kui O S kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või arest kuni 3 kuud.
7. Määrata ja maksta välja Indrek Lepsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 1 296 eurot (lisandub käibemaks 259,20 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 25 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner (reg kood 11008111, a/a xxx).
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Estoril AS (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt esitas Osaühing X Grupp (pankrotis) pankrotihaldur 01.11.
9. a registripidajale taotluse ennistada Estoril AS likvideerimise algatamise avalduse esitamise tähtaeg. Registripidaja on 05.11.
10. a kandemäärusega ennistanud likvideerimise algatamise avalduse esitamise tähtaja. Harju Maakohtu 15.06.
11. a kohtumäärusega algatati Estoril AS likvideerimismenetlus ning likvideerijaks määrati Oliver Ennok. Likvideerija on saatnud raamatupidamisdokumentide, muud dokumentatsiooni ja vara esitamise nõude Estoril AS-ile (likvideerimisel). Seoses sellega, et likvideerijale ei ole üle antud äriühingu raamatupidamisdokumente, kogus likvideerija andmeid likvideeritava äriühingu varaliste õiguste ja kohustuste kohta avalikest registritest, pankadest ja muudest ametiasutustest vastavate päringute alusel. Kogutud andmete kohaselt Estoril AS-il (likvideerimisel) teadaolev vara puudub. Likvideerijale teadaolevalt on võlgnikul kohustus x OÜ (pankrotis) ees - x OÜ (pankrotis) omab vara tagasivõitmisnõuet Estoril AS (likvideerimisel) vastu summas 990 000 eurot, millele lisanduvad viivised ja muud kõrvalnõuded. Avaldaja palub võtta Estoril AS (likvideerimisel) pankrotiavaldus menetlusse ja nimetada Estoril AS (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur. 9.09.
12. a määrusega nimetas kohus Estoril AS (likvideerimisel) ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Estoril AS (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus 2 leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 990 000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus lõppes ja püsiv maksejõuetus tekkis

1. aasta oktoobris, kuna 01.10.
2. a ütles x üles X Grupp OÜ (pankrotis) sõlmitud laenulepingu ja nõudis kogu laenu tagastamist koos intressidega. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg 31 aktsiaseltsi juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui aktsiaselts on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 301 oli aktsiaseltsi tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni aktsiaseltsil on netovara vähemalt pool aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui 25 000 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 25 000 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel kohustus teavitada nõukogu majandusliku seisundi halvenemisest ning esitada pankrotiavaldus. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puudub võimalus anda oma täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, kuna võlgnik on rikkunud

§ 22

lg 3 (majandusaasta aruande esitamine koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga), § 85 (teabe andmise kohustus) ja § 87 (pankrotimenetlusest osavõtu kohustus), mistõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik saada adekvaatset informatsiooni võlgniku majandusseisust. Võlgniku likvideerijal puudub raamatupidamine ja võlgniku viimane juhatuse liige ei ole samuti vastanud ajutise halduri teabenõudele. Ajutine haldur tutvudes võlgniku pangakonto väljavõttega asub seisukohale, et võlgnik on asutatud esmalt seoses AS x (pankrotis) tegevusega ning seejärel peale aktsiate võõrandamist tehtud üks suur tehing X Grupp OÜ (pankrotis) ja x OÜ rahaliste vahenditega. Arvestades võlgniku tehingu eelseid ning järgseid rahavooge on ilmne, et võlgniku juhatusel ei olnud plaanis saadud rahalisi vahendeid tagastada. Saadud rahalised vahendid on kantud edasi x, mis on aasta hiljem registrist kustutatud. Samuti on AS Swedbank 11.04.2018.a. informeerinud võlgnikku konto sulgemisest ning arvelduskonto on suletud juba vähem kui kolm kuud peale raha laekumist, s.o. 12.06.2018.a. Seega on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku juhatus on olukorras, kus võlgnikul olid tekkinud teadaolevad kohustused, jätnud ettevõtte nn. varjusurma lootuses, et äriregister selle kustutab. Samuti ei ole reageeritud panga teatele seoses panga poolse arvelduskonto sulgemisega. Ajutine haldur on seega arvamusel, et võlgniku juhatuse liige x ei ole selliselt tegutsedes täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1) ning tema tegevuses esinevad juhtimisvea tunnused. Ajutine haldur leiab, et võlgnikul puudus rahavoog ja kavatsus saadud rahalisi vahendeid tagastada, mistõttu leiab ajutine haldur, et olemasoleva informatsiooni valguses tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda nii juhatuse rasked juhtimisvead kui ka võimalikud kuriteo tunnustega teod, mis vajavad selgitamist edasises pankrotimenetluses. Võlgniku majandustegevus lõppes 2018. aastal. Võlgnik ei ole registripidajale esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Äriseadustik § 306 lg 4 kohaselt juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist Võlgniku juhatuse liikmed V J , A G , I Š –J ja O S on jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 306 lg 4 sätestatut. Vastavalt 3 Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikme O S’i tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 85

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud endine juhatuse liige O S.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Võlgniku arvelduskontol on tehtud tehinguid, mille majanduslikku sisu ja alust saab kontrollida edaspidises pankrotimenetluses. Samuti on võlgniku arvelduskontolt võetud välja sularaha vähemalt summas 49 700,00 eurot, mille osas saab esitada nõude juhatuse liikme vastu. Samuti on võimalik esitada nõue I Š -J vastu seoses arvelduskontolt kantud rahadega x kokku summas 728 800,00 eurot. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 13,5 töötunni eest kokku summas 1 296 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 296 eurot (lisandub käibemaks 259,20 eurot) ja tehtud kulutuste eest 25 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Karin Sonntak Kohtunik 5