Obsah (8)

§ 122§ 124§ 133§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

2-19-127147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Siiri Malmber

§ 122

lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 124

lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

§ 133lg 1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Hageja on taotlenud kostjatelt kokku 3626,45 euro väljamõistmist, mis on antud juhul ka tsiviilasja hinnaks. Menetluskulud 2 Samas lahendis on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et VÕS § 7 mõttes ei saa pidada mõistlikuks seda, et osaühingu juhatuse liige peab osaühingu nimel heas usus kliendikaardi lepingut sõlmides arvestama, et lepingu tüüptingimustest tuleneb ka tema isiklik vastutus võlausaldaja ees. Seda ei muuda ka asjaolu, et kliendikaardi lepingus on juhatuse liige kinnitanud, et osaühingu esindajana on ta kliendikaardi lepingu tingimustega tutvunud ja kohustub neid järgima. 5 2-19-127147 23. 24. 25. 26. 27. 28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi kostja 1 vastu, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja 1 kanda. Kuna kohus jätab rahuldamata hagi kostja 2 vastu, siis jätab kohus kostja 2 menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 325 eurot kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagiavalduse esitamisel.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Vastavalt hageja 19.03.2020 menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja menetluskulud lisaks tasutud riigilõivule ka kulutustest lepingulisele esindajale kokku 735 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on juriidiline isik, kes on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu menetluskuludes välja ei mõisteta. Hageja on kandnud kulusid lepingulisele esindajale 7 töötunni eest, tunnitasu on 105 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele 1 tund, hagiavalduse koostamisele 3,5 tundi; menetlusse võtmise määruse ja muude kohtudokumentidega tutvumisele 0,5 tundi ning kostjate vastusele seisukoha koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele ei saanud hageja esindajal kuluda enam kui 0,5 tundi, kuivõrd tegemist on blanketse avalduse vormiga ja avalduses ei ole vaja õiguslikult põhjendada oma nõuet ega lisada nõude aluseks olevaid tõendeid. Eeltoodu alusel kohus vähendab hageja lepingulise esindaja tööle kulunud aega maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel 0,5 tunni võrra. Kohtule ei ole selge hageja lepingulise esindaja poolt 0,5 tunni ulatuses menetlusse võtmise määruse ja muude kohtudokumentidega tutvumisele kulunud aeg. Menetlusse võtmise määrusega antakse kostjale teada kohustused ja selgitused hagi menetlemise kohta, ka ei ole kohtule arusaadav, milliste muude dokumentidega hageja esindaja tutvus, kuivõrd tsiviilasja materjalide kohaselt ei olnud menetlusse esitatud muid dokumente ega tõendeid peale hageja enda poolt hagiga esitatud tõendite. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja kulu lepingulisele esindajale 0,5 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud tegevused ja nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalikud, arvestades vaidluse sisu ja menetluslikku käiku. Kohus leiab, et kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses summas 630 eurot. 6 2-19-127147

6. Kokku koos riigilõivuga määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 955 eurot. Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Vastavalt kostjate 11.03.2020 menetluskulude nimekirjale koosnevad kostjate menetluskulud kulutustest lepingulisele esindajale 6 töötunni eest kokku 1080 eurot koos käibemaksuga. Kostjad selgitavad, et kumbki kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi, mistõttu palutakse hüvitada kulud käibemaksuga. Kostjate lepingulise esindaja tunnihinnaks on 150, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud kostjate menetluskulude nimekirjale vastuväite, mille kohaselt arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ei ole kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot + käibemaks põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta (180 eurot käibemaksuga) on mõistlik, Riigikohus on lahendis 3-2-1-11514 pidanud mõistlikuks nii tasu suurusega 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta ja lahendis 3-2-1-131-16 165 eurot tunnis. Kostja 2 on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kostja 2 kulud lepingulisele esindajale kindlaksmäärata koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja 2 lepingulisel esindajal kulunud tsiviilasja materjalidega tutvumisele, hagivastuse koostamisele, esindatava ärakuulamisele ja täiendava vastuse koostamisele kokku 6 tundi. Kohus leiab, et selline ajamaht ei ole hagiavaldust ja menetluse käiku silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Vastavalt tsiviilasja materjalidele koostas kostjate esindaja menetluse käigus kaks menetlusdokumenti: 04.02.2020 esitatud 2-leheküljeline vastus hagile ja 11.03.2020 esitatud täiendavad seisukohad, milles täiendavad seisukohad moodustasid 0,5-leheküljelise osaga kostjate vastuväiteid ja 0,5-leheküljelise osaga menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hagile 2-leheküljelise vastuse koostamiseks on mõistlik ja põhjendatud ajakulu mitte enam kui 3 tundi, arvestades vastuse sisu ja mahtu. 11.03.2020 esitatud menetlusdokumendi puhul loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 0,5-leheküljelise hageja taotluste osa koostamiseks kulunud aja 0,5 tundi. Kohus on seisukohal, et kostjate lepingulise esindaja kulu ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele osas, mis puudutab ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele kokku. Kuna menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Selline on ka kohtupraktika - RKL 3-2-1-4-15 p 13. Kohus leiab, et kokku on kostjate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik 3,5 tunni ulatuses, arvestades vaidluse sisu ja menetluslikku käiku. Vastavalt menetluskulude jaotusele on kohus jätnud kostja 2 J.K. menetluskulud hageja kanda. Kostjatel 1 ja 2 on menetluses sama lepinguline esindaja, kes on esitanud kostjate seisukohad ühes ja samas dokumendis. Kostjate lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide kohaselt on kostjate esindaja pidanud suuremas osas esitama argumente kostja 2 käenduse suhtes menetluses esinenud vaidluse osas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja 2 osa lepingulisele esindaja töö ajakulust moodustab kokku 3 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik, kaitsmaks menetluses kostja 2 õigusi. Kokku määrab kohus kostja 2 põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 540 eurot. Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust 7 2-19-127147 35. kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostjad on vastavad avaldused esitanud ja seega tuleb hagejal ja kostjal 1 tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 8