Obsah (4)

§ 223§ 236§ 169§ 16

4-20-3040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3040 (2302,20,004365) Kohtunik Marina

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusalune isik Albert Molozev – isikukood: 33807210272, elukoht: x, e-post: telefon x, e-mail: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi 2. juuli 2020. a otsus, millega Albert Molozevit karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses ehk 280 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses ehk 300 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas.

1. Rahatrahvid tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (igakuiselt vähemalt 96,60 eurot ja viimasel kuul 97 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. 1 4-20-3040
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
5. Rahuldada menetlusaluse isiku Albert Molozevi kaebus osaliselt.
6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
8. juunil 2020 väärteoasjas nr 2302,20,004365 väärteoprotokolli AB1605254, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Albert Molozev
9. märtsil 2020 kella 9.10–10 vahel Harju Maakonnas Tallinnas Ehitajate tee maja nr 107 juures mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga xxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning riivas pargitud sõiduautot Kia Picanto registreerimismärgiga xX. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju X Xle. A. Molozev lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 16 lg-s 1 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti rikkus ta

§ 169

lg 4 p-des 4, 5 ja § 169 lg-s 5 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi
2. juuli
3. a otsusega karistati A. Molozevit

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusaluse isiku kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse A. Molozev. Menetlusalune isik tunnistab rikkumist, kuid palub vähendada talle karistuseks määratud rahatrahvi määra nii palju kui võimalik. Nad on abikaasaga pensionärid ja iga sent on arvel. 580 eurot on nende jaoks väga suur summa. A. Molozev tunnistab siiralt oma süüd ja kahetseb, et nii juhtus. Ta on nõus vastutama selle eest, mida tegi, kuid palub kergendada karistust ning trahvi vähendada. Samuti palub ta anda võimalus trahvisumma ositi tasumiseks 6 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja vastus
2. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas nr 2302,20,004365 kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et A. Molozevile etteheidetavad rikkumised 2 4-20-3040 on tõendamist leidnud, on õigesti kvalfitseeritud, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. 4.
3. Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 4.
4. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvid 70 trahviühikut (s.o 280 eurot) ja 75 trahviühikut (s.o 300 eurot) ning ei ole pidanud vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Otsuse tegija on hinnanud A. Molozevi süü suurust, tema tegude ohtlikkust, varasemate karistuste puudumist ja on arvesse võtnud ka karistuse eri- ning üldpreventiivseid eesmärke. Kõigest sellest lähtuvalt on kohtuväline menetleja liikunud karistuse määramisel tugevalt alla sanktsiooni keskmise määra. 4.
5. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et selline rahatrahv on tema jaoks väga koormav, siis leiab kohtuväline menetleja, et karistuse kandmine peabki olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav kanda. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ja ei tee vajalikke järeldusi ning korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seadusekuulekalt liigelda. Rahatrahvid kogusummas 580 eurot vastavad täielikult kaebaja süü suurusele, on põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvides ja on vajalikud, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid. 4.
6. Samas toetab kohtuväline menetleja kaebuses esitatud taotlust määrata rahatrahv tasumisele 6 kuu jooksul. Tegemist on põhjendatud taotlusega ja seetõttu ei vaidle kohtuväline menetleja sellele vastu. Muus osas palub kohtuväline menetleja jätta
7. juuli
8. a otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
10. Menetlusalune isik A. Molozev ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. A. Molozevi teo kvalifitseerimine

§ 223lg 1 järgi 8.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 12. märtsil 2020 kella 9.10–10 vahel Harju Maakonnas Tallinnas Ehitajate tee maja nr 107 3 4-20-3040 juures mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga xX, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning riivas pargitud sõiduautot Kia Picanto registreerimismärgiga xX. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju E. Xle. Väärteoetteheite kohaselt rikkus A. Molozev

§ 16

lg-s 1 sätestatud nõuet, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

8.1.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 8.

1. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate tõendite alusel on tuvastatav, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas juhtis A. Molozev mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga xX, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning riivas pargitud sõiduautot Kia Picanto registreerimismärgiga xX, mille omanik oli E. X. See on tuvastatav nii A. Molozevi enda kui ka tunnistajate Anna Xi ja E. X ütlustega. Samuti tõendavad seda sündmuskoha vaatlusprotokoll (sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse akt) ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vaatlusprotokollid. 8.
2. Menetlusaluse isiku A. Molozevi ülekuulamise protokollist (tl 16) nähtub, et isik tunnistab süüd. Ütluste kohaselt käis ta
3. a märtsikuus (täpset kuupäeva ei mäleta) tema kasutuses oleva autoga Renault Megane r/n xX Tallinnas Nurmenuku keskuse apteegis. Ta hakkas kitsast parkimiskohast välja tagurdama ja talle tundus, et ta võis riivata tema autost vasakul pool olevat autot. Ta ei märganud teisel autol kahjustusi. Tema juurde tuli naisterahvas, kes näitas teise auto poole, aga kuna ta teisel autol vigastusi ei näinud, siis sõitis ta minema. Varsti tuli ta keskuse juurde tagasi, et igaks juhuks oodata teise auto omanikku ning leidis eelnevalt tema autost vasakul parkinud auto kojamehe vahelt kirja tema autonumbriga. A. Molozev läks paanikasse ning võttis kirja ära. Ta ootas veel sõiduki omanikku. Paar päeva peale antud olukorda pesi ta oma autot ja leidis esistange vasakpoolselt osalt õrnad värvikahjustused, mida seal vist varem ei olnud. Arvatavasti tekkisid need siis, kui ta Nurmenuku keskuse juures parkimiskohalt välja tagurdades õrnalt parkivat autot riivas. 8.
4. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas tunnistaja A. Xi ütlustega (tl 5), kes selgitas, et
5. märtsil 2020 ajavahemikul kell 9.45 kuni 10.00 väljus ta Nurmenuku keskusest ja oli keskmise sissepääsu juures. Ta märkas, kuidas keskuse eest parkimiskohalt välja tagurdanud sinine sõiduk r/n x X tagurdas vastu temast vasakule poole pargitud sõidukit r/n xX. Kuulda oli ka avariile iseloomulikku heli-raginat. Kuna ta oli umbes 15 meetri kaugusel, hakkas ta lehvitama avarii põhjustanud autojuhile, et pöörata tema tähelepanu tekitanud kahjustustele. Autost väljus vanem meesterahvas, kes vaatas kahjustatud autot ja ütles „pole hullu“ ning läks ära. Tunnistaja kirjutas paberi peale kahjustused tekitanud sõiduki registreerimismärgi ning pani kahjustatud auto kojamehe vahele. Umbes tunni aja pärast sõitis tunnistaja sündmuskohale tagasi ning märkas seda sama meesterahvast kahjustatud auto lähedal. Paber tema sõnumiga oli auto kojamehe vahelt ära võetud. Sõidukil Kia Picanto registreerimismärgiga xX tekkinud vigastusi kinnitavad ka tunnistaja E. X ütlused (tl 4, tõlge KT, tl 19), mille kohaselt jättis ta
6. märtsil kella 9.00 paiku auto Nurmenuku keskuse sissepääsu ees asuvasse parklasse. Auto 4 4-20-3040 oli ilma kahjustusteta. Kahjustuse kohta sai ta teate e-postile ning kontrollimisel selgus, et see vastab tõele – kahjustus asus paremal pool tagumise ratta kohal. Süüdlane endast infot ei jätnud. 8.
7. Rahumäe tee 6/1 hoone juures on fotografeeritud sõiduauto Kia Picanto registreerimismärgiga xX, mille tagastange parempoolsel osal on värvikahjustused ning sinakas värviladestus (tl 7–10). Samuti on Rahumäe tee 6/1 hoone juures fotografeeritud sõiduauto Renault Megane registreerimismärgiga xX, mis on sinist värvi ning mille esistange vasakpoolsel osal on värvikahjustused (tl 12–14). Eeltoodu kinnitab, et sõiduautol Kia Picanto olevad värvikahjustused ja sinakas värviladestus klapivad menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukiga Renault Megane. Seega on Kia Picanto värvikahjustused tekitatud menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki riivamise tulemusena. 8.
8. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt tuvastatud ka see, et liiklusõnnetuse/kokkupõrke tagajärjel põhjustati varaline kahju E. Xle (vigastused sõiduautol Kia Picanto registreerimismärgiga xX). Varalise kahju tekkimist ja mootorsõidukil tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga, millede kohaselt on sõiduautol Renault Megane registreerimisnumbriga xX vigastada saanud vasak külg ning sõiduautol Kia Picanto registreerimisnumbriga xX tagastange parem pool rattakoopa juures. 8.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik A. Molozev rikkus oma tegevusega

§ 16

lg 1 nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse (riivas pargitud sõiduautot), millega kaasnes varaline kahju. Sellega täitis ta

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et

§ 16lg-s 1 sätestatud rikkumine on A.

Molozevi poolt toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A. Molozev pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, arvates alusetult, et temast vasakul seisval sõidukil ei tekkinud kahjustusi ning seetõttu ei ole ta liiklusnõudeid rikkunud. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud neid vigastusi nägema ning tunnetama. Seda enam, et tunnistaja A. Xi ütluste kohaselt oli kuulda kokkupõrke hetkel iseloomulikku heli-raginat, mida ka menetlusalune isik pidanuks tähelepaneku suhtumise korral kuulma ja aru saama, et sellest võivad tekkida sõidukile kahjustused. Tagajärg on seega põhjustatud hooletusest. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 8.8. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg-s 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

A. Molozevi teo kvalifitseerimine

§ 236lg 1 järgi 9.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 5 4-20-3040 Väärteoetteheite kohaselt rikkus A. Molozev

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

9.1.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 24 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).

§ 169

lg 5

1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 9.

1. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast (menetlusaluse isiku ütlused) ega teavitanud liiklusõnnetusest politseid. Menetlusaluse isiku enda sõnul sai ta aru, et võis kõrval seisvat autot kitsast parkimiskohast väljudes riivata ja tema juurde tuli ka naisterahvas, kes näitas kõrval seisva auto poole, kuid kuna ta vigastusi ei märganud, siis lahkus ta sündmuskohalt. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis tunnistaja A. Xi sõnade kohaselt oli kokkupõrke hetkel kuulda iseloomulikku heli-raginat, mida oleks pidanud märkama ka menetlusalune isik. Seda kinnitab asjaolu, et menetlusalune isik peatas auto ning väljus, et vaadata mis juhtunud oli. Seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. A. Molozev lootis, et kõrval seisvale sõidukile vigastusi ei tekkinud ning seetõttu ei ole vaja politseid teavitada. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 9.
2. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus 10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 11. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik A. Molozev on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb A. Molozevile kohaldada karistust nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

12.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 70 trahviühikut ehk 280 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades A. Molozovile süüks arvatava teo sisu, vastab 6 4-20-3040 kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Samuti asjaolu, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Samuti tuleb arvestada, et A. Molozevil ei ole kehtivaid karistusi. Kõiki neid asjaolusid on arvesse võtnud ka kohtuväline menetleja enda otsuses. A. Molozevile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb karistus muutmata. 13.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot, s.o taaskord sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et A.

Molozevile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, samuti asjaolu, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et A. Molozevil ei ole kehtivaid karistusi. Eeltoodust tulenevalt jääb ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistus muutmata.

1. Kohus peab võimalikuks võtta arvesse kaebuses märgitut A. Molozevi raske majandusliku olukorra kohta – ta on x ja tema ainsaks sissetulekuks on igakuine x. Kohus määrab, et isikule mõistetud rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot ja rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt menetlusalusele isikul mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus määrab, et rahatrahvid tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 96,60 eurot ja viimasel kuul 97 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. A. Molozevi kaebuse rahuldab kohus osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 7