← Eesti

2-20-108920/34

Obsah (5)§ 405§ 187§ 230§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-20-108920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10892

§ 405lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

  1. Pärnamäed OÜ esitas kohtusse hagi Bargest MET OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt Pärnamäed OÜ (hageja) tarnis endise nimega Marite OÜ-le (praegune Bargest MET OÜ, kostja) pagaritooteid. Tellimused saadi enamasti telefoni teel, mõnikord ka otse kohapeal. Alates 01.09.2018 kuni 17.11.2018 esitatud arveid Bargest MET OÜ tasunud ei ole ja seoses sellega on tekkinud kostjal võlg hageja ees summas 748,12 eurot, lisaks viivis summas 81,68 eurot ja sissenõudmiskulud summas 280,00 eurot, kokku 1109,80 eurot. Hageja hilisemate täpsustuste kohaselt on perioodil 14.07.2017-15.07.2018 ja 01.07.2018 01.07.2020 kostja teinud hagejale ülekandeid arvete alusel. Seega ei saa kostja väita, et ta ei ole hagejaga tehinguid teinud. On äärmiselt ebausutav, et hageja esitab kostjale arveid suvaliselt ning deklareerib need ja tasub riigile käibemaksu ilma, et poolte vahel oleks kokkulepe (tellimus) toodete tarnimiseks. Pärnamäed OÜ on kostjaga koostööd teinud mitu aastat. Kostja on esitatud arveid tasunud kaootiliselt, aga arve laekumine enamikel juhtudel on varem või hiljem siiski toimunud. Samuti on kostja ise välja reklaaminud, et ta müüb edasi hageja pagaritooteid. Tellimuse tegemise kohta hagejal otsesed tõendid puuduvad, sest tellimused tegi kostja, kas telefoni teel või otse eelnevaid tellimusi kohale viies. Kostja vastuväited hagile
  2. Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on hagi täiel määral tõendamata. Kostja nõuet ei tunnista, kuna pole hagejaga teinud hagiavalduses märgitud tehinguid. On eluliselt ebausutav, et hageja nõustus pidevalt müüma ja üle andma uusi pagaritooteid, kui kostja oma maksekohustust ei täitnud. Hagiavaldusele lisatud tõendid ei tõenda nõude aluseid. Arved on küll adresseeritud kostjale, kuid ükski arve ei ole kostja poolt kinnitatud ning ei nähtu, et kostja oleks kaubad kätte saanud. Põhinõude põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu puudub kostjal vajadus ka kõrvalnõuete tasumiseks. Kohtuistungid
  3. Asjas toimusid kohtuistungid 26.08.2020 ja 23.09.
  4. 26.08.2020 istungil hageja selgitas, et poolte vahel oli usaldus, saateleht jäeti koos kaubaga üleandmisel kostja juurde. Hageja märkis, et on oma nõuet suurendanud ühe seni väljajäänud arve võrra, maksmata on 25 arvet summas 756,70 eurot. Samuti hageja loobus 240 euro ulatuses sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõudest ning jäi selles osas 40 euro juurde. 2 Tsiviilasi nr 2-20-108920 Kostja leidis, et hageja esitatud tõenditega ei saa tõendada, et kostjal on hageja ees võlgnevus, kuna hageja esitatud tõendid ei puuduta vaidlusalust perioodi.
  5. 23.09.2020 istungil kuulas kohus tunnistajana üle Pärnamäed OÜ müügijuhi G. K. a. Pooled jäid istungil oma seisukohtade juurde. Asjaolud ja kohtu seisukoht
  6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 2 alusel esitab kohus põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõude aluseks on müügileping VÕS § 208 mõistes. Kostjal võiks tekkida arvete tasumise kohustus, kui ta oleks kostjale esitanud tellimuse pagaritoodete saamiseks ning hageja oleks talle nõuetekohase kvaliteediga pagaritooted üle andnud (VÕS § 208 lg 1). 6. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud.

§ 230

lg 1 kohaselt on tõendamiskoormis hagejal kui lepingu sõlmimisele ja tasumiskohustuse tekkimisele tugineval poolel. Samuti oleks kostjal eluliselt äärmiselt raske tõendada negatiivset asjaolu (tehingu mittesõlmimist, kauba mittesaamist). Kohus leiab, et praegusel juhul on hagi tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud konkreetsete tellimuste tegemist kostja poolt ega ka kauba üleandmist kostjale ei dokumentaalsete tõenditega (e-kirjavahetus, allkirjastatud saatelehed, üleandmis-vastuvõtmisakt vms) ega tunnistajate ütlustega. Ka hageja ise on kinnitanud, et asjas konkreetsete tellimuste tegemise või kauba üleandmise osas tal otseseid tõendeid esitada ei ole (hageja 05.08.2020 seisukoha p 9). Praegusel juhul ei ole võimalik lugeda hageja väiteid tõendatuks ka asjas esitatud kaudsemate tõendite koosmõjus. 05.08.2020 on hageja esitatud väljavõtted arvete tasumise kohta ei tõenda konkreetsete vaidlusaluste tellimuste tegemist. Tõendatud on üksnes see, et hageja ja kostja vahel mingisugused ärisuhted olid, et hageja on ka varasemalt kostjale arveid väljastanud ning kostja on need tasunud. 05.08.2020 esitatud raamatupidamise väljavõte tõendab arvete esitamist ning osade arvete laekumist, mitte aga konkreetsete tellimuste esitamist või kauba üleandmist. Üksnes arve esitamine ei tekita kohustust selle eest tasuda. Kohtuistungil üle kuulatud G. K. a ütlused ei tõenda hageja väiteid, kuna ütlustest ei nähtu just vaidlusaluste tellimuste tegemine ning samuti ei ole G. K. ise vahetult tajunud toodete üleandmist kostjale. Väidetavalt tegeles toodete üleandmisega autojuht, kelle tunnistajana üle kuulamist asjas taotletud ei ole. Kohtul ei tekkinud asjas esitatud tõendeid hinnates siseveendumust selles, et kostja on hagejalt hagis märgitud kauba tellinud ning kaup on kostjale üle antud. Nende asjaolude puudumisel ei saa aga kostjal olla ka tekkinud kohustust arvete eest tasuda. Menetluskulud 7.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks.

Kostja on oma menetluskulude suurusena märkinud kokku 1830 eurot (summa ilma käibemaksuta, käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle), õigusbai hind 120 eurot/tund. Praegusel juhul toimus asjas aga kaks kohtuistungit, millel osalemise kulu on ilmselgelt põhjendatud ja vajalik (nimekirja kohaselt kokku 1,5 h). 3 Tsiviilasi nr 2-20-108920 Praegusel juhul ületavad taotletavad õigusabikulud oluliselt hagi hinda. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et hagi hinda ületavate õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud üksnes erandlike asjaoludel. Tegemist oli lihtmenetluses lahendatava asjaga, asjas ei toimunud vaidlust keerukate õiguslike küsimuste üle, vaid peamise küsimusena oli vaidluse all tehingute toimumise fakti tõendamine. Sealjuures oli tõendamiskoormis hagejal, kostjal puudus vajadus omalt poolt tõendeid koguda ja esitada. Seetõttu on kohtu hinnangul kostja esindaja ajakulu kohtuistungiteks ettevalmistumisele ja hageja dokumentide analüüsile mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kummalegi istungile ettevalmistumiseks 1 tund (kokku 2 h). Muude menetlusdokumentide koostamisele, aruteludele kliendiga ja analüüsimisele 6,5 h. Kokku hindab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 tundi ning tunnitasu suurust arvesse võttes leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena tuleb kindlaks määrata 1200 eurot. 8. Tunnistaja G. K. a 24.09.2020 esitatud kulude ja tunnistajatasu taotluse osas võtab kohus seisukoha eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.