) § 424 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Silja Seeder Süüdistatav Margus Kitsemets Isikukood 36902130242; xxx kodanik; haridus: xxx; emakeel xxx keel; elukoht xxx töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 07.05.2020 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt
lg 1 järgi karistati vangistusega 7k.
lg 1 alusel 6k 28p vangistust,
MS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 28.09.2020 kell 16:05 Margus Viira Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Margus Kitsemets
2. Vähendada Margus Kitsemets mõistetud karistust 1/3 võrra. Margus Kitsemets peab ära kandma 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse. 3.
lg 1 järgi lugeda poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, so 28.09-30.09.2020. Margus Kitsemetsal tuleb ära kanda 7 (seitsme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 2 järgi suurendada Margus Kitsemetsale käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 7 (seitsme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva 2
Kohaldada Margus Kitsemetsa suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistada Margus Kitsemets kohtusaalis. Kohaldada lisakaristust
MS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Kitsemetsalt riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu 168,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 573.00 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 47,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Margus Kitsemets, 1-20-6941, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend: Mootorsõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, mis on paigutatud 28.09.2020 Rahumäe tee 6/1 Tallinn, parklasse-tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 22.10.2020. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Margus Kitsemets kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Esitatud süüdistus: Margus Kitsemetsa süüdistatakse selles, et tema olles 07.05.2020 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt karistatud
lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 28.09.2020.a kella 16:45 paiku Harju maakonnas Xxx linnas Xxx tn 11 juures mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove 1,38 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,26 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla 3 joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Margus Kitsemets pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et M. Kitsemetsale ette heidetav kuritegu on tõendatud. Prokurör taotles M. Kitsemetsa süüdi tunnistamist
Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ning seega palus prokurör M. Kitsemetsale mõistetavast põhikaristusest maha arvata 1/3. Kandmisele kuuluvast 8 kuu pikkusest vangistusest tuleb prokuröri hinnangul
lg 1 alusel maha arvata 3 päeva, so aeg mil süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud. M. Kitsemetsale mõistetud ja lõplikult kandmisele kuuluvat 7 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust palus prokurör
lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse, 6 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Süüdistatavale mõistetava liitkaristuse, 1 aasta, 2 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse võib prokuröri arvates
M. Kitsemetsa katseaeg kulges hästi, kriminaalhooldajal tema suhtes pretensioone ei olnud. M. Kitsemetsal tuleks seega 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul teha 445 tundi üldkasulikku tööd ja täita kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja –kohustusi. Prokurör taotles M. Kitsemetsale üldkasuliku töö tegemise ajaks täiendavate kohustuste määramist
Prokurör leidis, et M. Kitsemetsa suhtes tuleb
lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristust ja temalt tuleks mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta 6 kuuks. Süüdistatava ja kaitsja seisukoht: M. Kitsemets tunnistas ennast süüdi ja kahetses. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning leidis, et lühimenetlus on sobiv menetlusliik tema kriminaalasja lahendamiseks. M. Kitsemets avaldas viimases sõnas, et on prokuröri karistusettepanekuga rahul, kuid lisakaristuse tähtaeg võiks olla lühem. M. Kitsemetsa kaitsja oli prokuröri karistusettepanekuga päri ning märkis, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kaitsja palus kohtul kaaluda võimalust lühendada lisakaristuse tähtaega 5 kuuni. Kohtu seisukoht: Kriminaalasjas heidetakse M. Kitsemetsale ette seda, et ta juhtis 28.09.2020 kella 16.45 paiku Xxx 11 Xxxs purjuspäi autot. Süüdistuse järgi tuvastati M. Kitsemetsal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,26 mg/l kohta. Kohtus asja arutamisel selles vaidlust ei tekkinud, et M. Kitsemets juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas sõidukit juhile keelatud seisundis, so alkoholijoobes. Kohtu hinnangul on M. Kitsemetsale esitatud süüdistus kohtule esitatud tõenditega tõendatud. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja N. S, kelle sõnul (tlk 15-16) oli ta 28.09.2020 kell 16.45 kodus, Xxx linnas Xxx 11 asuva maja ees õues. N. S märkas ebakindla sõidustiiliga Xxxit r/n xxx xxx, mis kaldus vastassuunavööndisse. Sõiduk keeras Xxx 11 ette, juht üritas autot parkida. Autos oli ainult kollast T-särki kandev juht, keda ta oli varem trepikojas märganud ning siis oli selle inimese juures tunda alkoholilõhna. Kohe, kui sõiduk sai pargitud, pidas ta juhi kinni, helistas häirekeskusesse 4 ja palus politseid. Juht üritas ära joosta. Kinnipidamise hetkest kuni politsei saabumiseni kinnipeetu midagi ei joonud ega söönud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi (tlk 3-5) peeti 28.09.2020 kell 17.00 Xxx 11 Xxxs
Kitsemets, kellel oli kinnipidamise hetkel seljas kollane T-särk. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tlk 7-8) kohaselt kontrolliti 28.09.2020 ajavahemikul kella 17.03 - 17.07 Xxx 11 Xxxs M. Kitsemetsa kainust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK.0033. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 1,26 mg/l kohta. M. Kitsemets selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel (tlk 20) et ta lõpetas 28.09.2020 töö kella 14.00 ja hakkas seejärel koju, Xxx 11 Xxxsse sõitma. Ta sõitis tööautoga Xxx xxx, autos oli ta üksi. Koju jõudis ta kella 15.00 paiku ja jõi autos 0,5l pudelist veerandiku võrra viina. Ta üritas autot maja ette parkida, kuid see eriti ei õnnestunud. Seejärel oli ta õues, mingil hetkel tuli meesterahvas kes ütles, et ta sõitis imelikult ja kutsus politsei. Politseil võttis tulemine aega, kuid siis kui patrull tuli, pidi ta tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Näitu ta täpselt ei mäleta, see oli 1,3 mg/l ringis. Ta kahetseb juhtunut. Kohtu hinnangul ei ole iseenesest kahtluse all tõsiasi, et M. Kitsemets oli sõidukit juhtides purjus. Samas on tunnistaja ja süüdistatava ütlused mõnevõrra erinevad. Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et M. Kitsemets oli Xxx 11 maja juurde sõites juba eelnevalt alkoholi tarvitanud: N. S selgitas, et M. Kitsemetsa juhitud sõiduk pälvis tema tähelepanu seetõttu, et auto liikus ebakindlalt ja kaldus vastassuunavööndisse, seejärel üritas süüdistatav autot kuidagi parkida. M. Kitsemetsa ütlustest nähtub, et ta sõitis esmalt maja juurde, jõi viina ja üritas siis parkida. Järelikult võis M. Kitsemets tunnistaja sõnul Xxx 11 maja juurde sõites purjus olla. kohtule arusaadavalt väidab M. Kitsemets seevastu, et ta tarvitas alkoholi vahetult enne parkimist, so sõitis olematu vahemaa ja liikumine seisnes sisuliselt aeglaste, parkimiseks vajalike manöövrite tegemises kinnisel territooriumil (õues). Tunnistaja ja süüdistatava ütlused lahknevad selleski, mis edasi sai: tunnistaja selgitas, et ta pidas purjus juhi kohe kinni kui viimane sai pargitud, kutsus politsei ja juht üritas selle peale põgeneda. M. Kitsemetsa sõnul oli ta pärast ebaõnnestunud parkimiskatset õues ning tunnistaja N. S jalutas tema juurde ning heitis ette imelikult sõitmist, politsei tuli M. Kitsemetsa arvates kaua. Kohtu hinnangul on M. Kitsemetsa ütlused usaldusväärsed üksnes osaliselt, osas mis see puudutab süü tunnistamist selles, et ta juhtis autot juhile keelatud seisundis. M. Kitsemetsa versioon sellest, et ta jõi viina alles vahetult enne parkimist, kui oli juba jõudnud maja juurde, ei ole õige. Esiteks on tunnistaja N. S ütlustega tõendatud, et ta märkas M. Kitsemetsa juba varem – juht oli talle varem trepikojas vastu tulnud ning juba siis tundis tunnistaja alkoholilõhna. Kohtumine trepikojas toimus tunnistaja ütluste kohaselt varem, kui ta märkas tänaval ebakindla sõidustiiliga Xxxit. Teiseks on M. Kitsemets öelnud, et ta jõi autos veerandi 0,5l viinapudelist ja üritas autot seejärel parkida, kuid see ei õnnestunud. Kahtlemata ei saa kange alkoholi toimet alahinnata, kuid kohtul on raske uskuda, et tarvitatud viin põhjustas M. Kitsemetsal praktiliselt kohe sellised tajuhäired, mille tõttu oli tal kogenud juhina (vt tlk 17) keeruline parkida. Kolmandaks on N. S öelnud, et ta märkas vastassuunavööndisse kalduvat autot kella 16.45 paiku, ta pidas juhi kinni ja helistas politseisse. M. Kitsemetsa sõnul oli ta kella 15.00 paiku kodus, seejärel peale ebaõnnestunud parkimist õues ning siis astus tema juurde mees, kes kutsus politsei. Viimase saabumine võttis aega. Kui vaadata seda, et M. Kitsemets peeti kinni kell 17.00, tuleb nentida, et politsei tuli siiski kiiresti. Kohus leiab, et M. Kitsemets mäletab sündmusi valikuliselt või on asunud ennast õigustama. Kohtu hinnangul pani M. Kitsemets talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega
5 Süüdistuse järgi tuleb M. Kitsemetsa tegu kvalifitseerida
Kriminaalasjas on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga tõendatud (tlk 7-8), et M. Kitsemetsal tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem, kui 1,26 mg/l kohta. Tunnistaja N. S ja M. Kitsemetsa enda ütlustega on tõendatud, et süüdistatav juhtis autot. LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või enam. Kooskõlas KorS § 36 lg 1 on joobeseisund alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tunnistaja N. S ütluste ja M. Kitsemetsa enda ütlustega on tõendatud, et süüdistatav ei suutnud hoida sõidukit oma suunavööndis ning ei saanud auto parkimisega hakkama. M. Kitsemetsa karistati Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 06.05.2020 otsuse (tlk 22-24) alusel
Karistus ei ole mõistetavalt kustunud (tlk 21). Eeltoodu tõttu leiab kohus, et M. Kitsemetsale esitatud süüdistus
Karistus:
Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud kuni 4 aasta pikkune vangistus. Kohtu hinnangul on M. Kitsemetsa süü suur. Süü suurus väljendub antud juhul selles, et süüdistataval tuvastatud joove on märkimisväärne – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,26 mg/l kohta. Süüdistatav ei saanud joobe tõttu hakkama auto suunavööndis hoidmise ja parkimisega. M. Kitsemets tunnistas oma süüd, kuid andis kohtu hinnangul ennastõigustavaid ütlusi – süüdistatav üritas oma süü suurust pisendada selgitades, et oli küll joobnuna roolis, kuid üritas autot pelgalt parkida. Süüdistatava ütlused on tunnistaja sõnadega kummutatud. Vastutusest üritas M. Kitsemets vabaneda: tunnistaja N. S selgitas oma ütlustes, et M. Kitsemets proovis pärast kinnipidamist põgeneda. Kohtu hinnangul võib M. Kitsemetsale mõista sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse. Vaatamata süü suurusele M. Kitsemets kahetses, see väljendus istungil läbivalt tema kahetsevas hoiakus ning oli kohtu hinnangul siiras. Puhtsüdamlik kahetsus on süüdistatava karistust kergendav asjaolu
Kohus leiab, et M. Kitsemets tuleb
Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega tuleb M. Kitsemetsale mõistetud põhikaristusest KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3. Kandmisele kuuluvast 8 kuu pikkusest vangistusest tuleb omakorda
MS § 217 järgi kahtlustatavana kinni peetud, so 28.09.2020-30.09.2020. M. Kitsemetsal tuleb seega kanda 7 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. Süüdistatav mõisteti süüdi 07.05.2020 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsuse alusel
Mõistetud karistusest arvati
Kandmisele kuuluv 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus jäeti M. Kitsemetsa suhtes
M. Kitsemets allutati
sätestatud kontrollnõuetele ja –kohustustele, talle määrati
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja pikkuseks määrati 1 6 aasta ja 6 kuud, katseaeg hakkas kulgema otsuse kuulutamisest ja selle lõpp on 06.11.2021. M. Kitsemets pani uue kuriteo toime seega katseajal. Sel põhjusel tuleb M. Kitsemetsale käesolevas asjas mõistetud ja kandmisele kuuluvat karistust 7 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust suurendada eelmise otsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata karistuse 6 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. M. Kitsemetsale tuleb liitkaristuseks mõista 1 aasta, 2 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. Prokurör ja kaitsja leidsid, et M. Kitsemetsale mõistetava liitkaristuse võib
alusel asendada üldkasuliku tööga.
lg 4 kohaselt ei jäeta
lg 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Kohus nendib, et iseenesest on
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo korral karistusest vabastamine üldkasuliku töö kohaldamise läbi võimalik: seaduse järgi ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Karistusest tingimuslik vabastamine
§-de 73 ja 74 mõttes ning karistuse asendamine
mõttes on erinevad instituudid ning
lg 4 grammatiliselt tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et üldkasuliku töö kohaldamine välistatud ei ole. Käesolevas asjas kohus prokuröri ja kaitsjaga ei nõustu. Kohus ei pea M. Kitsemetsa karistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks. Kohtule esitati kriminaalhooldaja ettekanne (tlk 26-27) millele tuginedes väitsid nii prokurör kui kaitsja, et M. Kitsemetsale 07.05.2020 kohtu otsuse alusel määratud katseaeg on kulgenud probleemideta. Kohtu arvates ei ole väide õige: esiteks rikkus M. Kitsemets kohustust mitte tarvitada alkoholi ja teiseks pani süüdistatav katseajal toime uue kuriteo. Tingimuslik vangistus ning kontrollkohustuste ja –nõuetega katseaeg ei ole seega sobiv meede, mille abil M. Kitsemetsa käitumist mõjutada. Keeld mitte tarvitada alkoholi jäi paberile, sisuliselt süüdistatav seda kohustust ei täitnud. M. Kitsemetsal on olemas küll stabiilne töökoht ja ülalpidamist vajavad pereliikmed, samas on kohtu arvates asjas piisavalt palju argumente, mis annavad alust väita, et süüdistataval on alkoholiprobleem, mida ta ei teadvusta. Esmalt nendib kohus, et 07.05.2020 langetas kohus otsuse M. Kitsemetsa süüdistuses
lg 1 järgi, süüdistatavale heideti ette seda, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobes olles. Tol korral tuvastati M. Kitsemetsal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,40 mg/l kohta. Süüdistatav oli roolis kell 13.
Kitsemetsa puhul ära uusi samaliigilisi kuritegusid. Üldkasuliku töö kohaldamine karistuse eesmärke kohtu hinnangul ei saavuta. Tunnetamaks seda, et teol on tagajärg ning mõjutamaks edaspidist käitumist on reaalne vangistus M. Kitsemetsa puhul kahetsusväärselt ainuke mõjus meede. KrMS § 306 lg 1 p 9 järgi lahendab kohus otsuse tegemisel mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral 7 tuleb süüdimõistetu suhtes uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. M. Kitsemets oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud. Tõkendit M. Kitsemetsa suhtes kohaldatud ei ole. Kohus leiab, et M. Kitsemetsa suhtes tuleb kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus märgib, et M. Kitsemetsa puhul on äärmiselt kõrge risk, et ta jätkab kuritegude toime panemist. Süüdistataval on kalduvus tarvitada alkoholi, joobnuna ei kontrolli ta oma käitumist ning läheb autorooli. M. Kitsemets on seeläbi ohtlik iseendale ja kaasliiklejatele. Riske saab maandada üksnes M. Kitsemetsa vahistamisega. Eeltoodu tõttu tuleb M. Kitsemetsa suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ning kinnipidamisasutusel tuleb tema karistusaja algust arvestada alates kahtlustatavana kinni pidamisest.
lg 4 kohaselt kohaldatakse
lg 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 1 p 1 alusel võib sõiduki juhtimise õiguse kuriteo korral ära võtta kuni 3 aastaks. M. Kitsemetsale on juhtimisõigus omistatud ja tal on see olemas (tlk 17). Kohus leiab, et M. Kitsemetsalt tuleb mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta 8 kuuks: eelmisel korral kohaldatud lisakaristus ei olnud piisavalt mõjus ning on selge, et 4 kuust minimaalselt suurema lisakaristuse kohaldamine olukorras kus süüdistatav paneb sedavõrd kiiresti pärast juhtimisõiguse taastumist toime uue samaliigilise kuriteo, võimalik ei ole. Kooskõlas LS § 127 on M. Kitsemets kohustatud 5 tööpäeva jooksul arvates lahendi jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud ja asitõend: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. M. Kitsemetsale oli kaitsja määratud riigi õigusabi korras. Menetlejad on lugenud põhjendatuks kaitsja tasu kokku 168,00 eurot. M. Kitsemets mõisteti süüdi II astme kuriteo toime panemises, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi kehtestati alates 1. jaanuarist 2020.a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Sundraha II astme kuriteo korral on seega 876,00 eurot. M. Kitsemetsa kriminaalasi lahendati kiirmenetluses. KrMS § 2562 lg 2 järgi vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Kitsemetsalt riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu 168,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 573,00 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 47,75 eurot. Sõiduki teisaldamise akti järgi (tlk 13) viidi mootorsõiduk Xxx Xxx r/n xxx Rahumäe tee 6/1 Tallinnas asuvasse parklasse. Sõiduki omanik on xxx (tlk 17). Kohtu hinnangul tuleb sõiduk kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule või viimase poolt volitatud esindajale. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.