4-20-4221/10

MÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebaja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus 16.11.2020 Tallinnas Tallinna kohtumajas 4-20-4221 (2315,20,004901) Janika Kallin O Ti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.09.2020 otsusele väärteoasjas nr 2315,20,004901 O T, isikukood xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht xxx, e-posti aadress xxx Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Resolutsioon: Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 127 lg 1-2, 4-5 kohus määras:

1. Rahuldada kaebaja O Ti taotlus ja võtta kaebusest loobumine vastu.
2. Jätta läbi vaatamata O Ti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.09.2020 otsusele väärteoasjas nr 2315,20,
4. Avalikustada määrus e-toimikus. Edasikaebamise kord: Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht: Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskond koostas 29.08.2020 väärteoprotokolli nr AB1562549 selle kohta, et O T juhtis 29.08.2020 kell 21.02 Harjumaal xxx juures B-kategooria mootorsõidukit xxx r/n xxx omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Protokolli järgi rikkus O T LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp tegi 17.09.2020 otsuse väärteoasjas nr 2315,20,
5. Otsuse alusel mõisteti O T süüdi LS § 201 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 trahviühikut, mis on 400,00 eurot. O T esitas 09.10.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt menetluse lõpetamist VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja soovis kohtuistungist osa võtta. Kohus määras 27.10.2020 kaebuse arutamisele 16.11.2020 kohtuistungil. Kaebaja esitas 11.11.2020 kohtule avalduse, milles teatas, et loobub kaebusest. Kaebaja deklareeris, et ta on kaebusest loobumise tagajärgedest teadlik. Kooskõlas VtMS § 127 lg 1 ja 2 on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni, kaebusest loobumise avaldus esitatakse maakohtule kirjalikult või suuliselt kohtuistungil. Kaebaja esitas taotluse kaebusest loobumiseks enne asja kohtulikku arutamist. Loobumine on seega esitatud õigeaegselt ja see on nõuetekohane. VtMS § 127 lg 4 järgi ei võta maakohus kaebusest loobumist vastu, kui kohus tuvastab, et asjas on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust, millega raskendatakse menetlusaluse isiku olukorda. Kohus tutvus kaebuse ja väärteoasja toimikuga. Kaebaja viitab oma kaebuses arvukatele minetustele, mis tema hinnangul toovad kaasa väärteomenetluse lõpetamise VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole ükski neist sellise kaaluga, mida saaks käsitleda olulise rikkumisena seaduse ja kohtupraktika mõttes. Väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus on kohtu hinnangul lihtne ja arusaadav: kaebaja juhtis mootorsõidukit. Viimase juhtimiseks peab olema vastava kategooria juhiluba, mis O Til väärteoprotokollis oleva etteheite järgi ei olnud. Kohus leiab, et oluliselt lihtsamalt kirjutada ei saa ning mis täpselt jääb kaebajale arusaamatuks, seda kohus ei mõista. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et väärtegu on tõendatud tunnistaja ütlustega ja Maanteeameti registriandmete väljatrükiga. Jah, kohtuväline menetleja ei ole avanud tõendite sisu, kuid vaatamata sellele on võimalik aru saada, et sõiduki juhtimise faktist ning juhilubade puudumisest kõnelevad nii tunnistaja kui registriandmed. Kaebaja viide kohtupraktikale on ainetu, viidatud riigikohtu lahend räägib kohtuotsuses mitte kohtuvälise menetleja otsuses sisalduvatest puudustest. Väärteoasjas on kohtul kohustus vaadata asi läbi kaebuse piiridest olenemata ning seega ei ole tõendite süvaanalüüsi puudumine minetus, mida saaks käsitleda olulise rikkumisena. Sama puudutab kaebaja kriitikat vastulause osas. Kaebaja mõisteti süüdi LS § 201 lg 1 järgi, teda karistati rahatrahviga 100 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja valesti kohaldanud materiaalõigust. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul asjaolusid, mis takistaksid kohtul kaebusest loobumist vastu võtta. VtMS § 127 lg 5 järgi jäetakse kaebus määruse alusel läbi vaatamata, kui sellest on loobutud enne kohtuliku arutamise algust. Kohus rahuldab kaebaja O Ti taotluse ja võtab kaebusest loobumine vastu. O Ti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.09.2020 otsusele väärteoasjas nr 2315,20,004901 tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)