KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Kohtujurist Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13155 OÜ

§ 429lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 1

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas taotluse poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks samale arvelduskontole, kust riigilõiv tasuti. Lõivu tasus Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kontolt xxx. Juhindudes

§ 150

lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus käesoleva tsiviilasja menetluses hagi esitamisel riigilõivu summas 650 eurot. Seega kuulub pool riigilõivust summas 325 eurot Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ xxx. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hagejad hagist loobunud, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist nõude täitnud. Kohtule nähtub, et nõude on täitnud kostja osade kaupa kuupäevadel 11.09.2020, 18.09.2020, 14.10.2020 ja 30.10.2020. Hagiavaldus esitati kohtusse 10.09.2020.a. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja on käesolevas tsiviilasjas hageja nõude täitnud peale hagiavalduse kohtusse esitamist. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1072,20 eurot, sh riigilõiv 325 eurot (so pool menetluses tasutud riigilõivust) ning õigusabikulud 280 minutit summas 747,2 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi teenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited, leides, et hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ning tunnihind 160 eurot on ülemäära kõrge (põhjendatud on tunnihind 120 eur/tund koos käibemaksuga). Kostja palub vähendada hageja menetluskulude nimekirjas esitatud hagiavalduse koostamise kulu vähemalt 100 min võrra, tutvumise, suhtlemise ja 05.11.2020 dokumendi koostamise kulu vähemalt 60 min võrra. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144p 1 kohaselt on 2

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kuivõrd kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele, kontrollib kohus hageja menetluskulude vastavust

§ 175lg 1.

Esmalt leiab kohus, et on vajalik kontrollida hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määra, kuivõrd nimetatud kulule on kostja esitanud vastuväite. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinna määraga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
9. detsembri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
11. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Samas on Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-115-14 peetud mõistlikuks ka lepingulise esindaja tunnitasumäära suuruses 153 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohus selgitab, et kohus võtab tunnihinna määra hindamise aluseks Riigikohtu seatud praktika ning käesoleva tsiviilasja materjalid. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestab tunnihinna määramisel käesoleva tsiviilasja kestust, keerukust ning materjalide ja tõendite hulka. See tähendab, et tsiviilasja kestus ei ole olnud pikk ning tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam, samuti ei olnud tõendite hulk mahukas. Samuti hindab kohus asjaolu, et hageja lepinguline esindaja on kogenud ning kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), samuti asjaolu, et õigusteenuse osutamise hinnad on aastatega suurenenud. Ehkki hageja esindajaks on käesoleval juhul vandeadvokaat, siis arvestades tsiviilasja kestust, asja keerukust, tõendite hulka ning asja olemust (tavapärane võlavaidlus), on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hageja õigusabi osutanud esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot/h. Ehkki käesolevas tsiviilasja ei ole tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, hagiavaldus sisaldab viivisearvestusi ning suures osas faktilisi asjaolusid ja mõningaid viiteid seadustele (kokku ca 4,5 lehekülge) võtab ka selliste nõuete ja asjaolude selge ja arusaadav üles tähendamine mingi aja ning nõnda leiab kohus, et hagiavalduse koostamise ajakulu 160 minutit (so 2 tundi 40 min) ei ole ülepaisutatud ajakulu. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on ajakulu hageja poolt märgitud kostja 3

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool riigilõivust hagejale tagastab, siis on põhjendatud hageja kohtukulud kostjalt välja mõista summas 325 eurot (650/2). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas seega summas 780 eurot (455+325), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (780 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4