2-20-8068/11

2-20-8068 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.

1. a, xxxx kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-20-8068 Tsiviilasi V. S. hagi K. S. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja: K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 22.09.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada V. S. ja K. S. abielu, mis registreeriti 23.08.
5. a xxxx Linnavalitsuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. V. S. esitas 03.06.
8. a kohtule hagiavalduse K. S. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 23.08.
9. a. Peale abielu sõlmimist ilmnes, et kostja varjas hageja eest olulisi fakte ja asjaolusid, sh ravimisõltuvust ja alkoholilembust. Joobes olles käitub kostja väljakutsuvalt, norib tüli nii kodus kui teistega, on vägivaldne ja oma käitumist ohjata ei suuda. Kostja oma probleeme ei tunnista. Kostja kallutas hagejat kiirustades abielu sõlmima ja enne abielu registreerimist ostma poolte kaasomandisse korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuigi ise sellesse rahaliselt ei panustanud. Lisaks võttis kostja väikelaenu, mille käendajaks hageja heauskselt oli. Paraku on sunnitud hageja laenu tagasi maksma, kuna kostja seda ise ei tee. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Praeguseks on poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei ole nõus kooselu ühelgi tingimusel taastama ja soovib abielu lahutamist. Kuna kostja ei ole nõustunud abielu lahutama perekonnaseisuasutuses, siis oli sunnitud hageja vastava nõudega pöörduma kohtu poole.
10. Kohus võttis hagi 05.06.
11. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
12. Kostja K. S. esitas 27.06.
13. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei soovi abielu lahutamist, kuna poolte probleemid on lahenenud. Kostja ei nõustunud hageja väidetega tema alkoholi ja ravimite sõltuvuse kohta. Kuna kostja elas üle raske trauma, siis olevat varem vahetevahel selliseid probleeme esinenud, aga nüüd on kostja sellest üle saanud. Kostja avaldas, et soovib oma abikaasa ees vabandada, et leinas olles sattus aegajalt alkoholi küüsi. Kostja lubab, et seda enam ei juhtu.
14. Hageja V. S. esitas 17.07.
15. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja teatas, et jääb hagis esitatud nõude juurde. Hageja arvates ei ole kostja suuteline ühtegi enda antud lubadust pidama ning elab illusioonides.
16. 22.09.
17. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja leidis, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ta teatas, et ei soovi kostjaga suhete taastamist ega aega leppimiseks. Kostja võttis istungil hagi õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja avaldas, et on abielu lahutamisega nõus ega soovi aega hagejaga leppimiseks. Kostja teatas, et soovib pärast abielu lahutust säilitada praeguse perekonnanime Sommer. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul vaidles kostja kirjalikus vastuses hagile vastu, kuid kohtuistungil võttis tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks ega esitanud sellele enam vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. 2 Kohus tegi kindlaks, et hageja V. S. ja kostja K. S. abielu registreeriti 23.08.
19. a xxxx Linnavalitsuses. Hageja väitel on käesolevaks ajaks poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja hageja vastavat väidet ei vaidlustanud, võttis hagi õigeks ega vaidle abielu lahutamisele vastu. Kohtus ei avaldanud kumbki pool soovi ega võimalust kooselu ja suhteid taastada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jäta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3