Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-20-5360 X.X. hagi X.X. vastu elatise väljamõistmiseks Silvi Maiste Kohtunik

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
3. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2 6. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et temalt on juba üks elatis välja mõistetud tema teise alaealise lapse kasuks ning ta ei ole võimeline maksma elatist teisele lapsele nii suures määras. Kostja soovib elatist tasuma hakata hetkest, mil ta vabaneb kinnipidamisasutusest.
4. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi kohta.
5. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kostjalt väljamõistetud elatis summas 177,50 eurot kuus tema teise alaealise lapse kasuks.
6. Kostja peab kõiki oma alaealisi lapsi kohtlema ühetaoliselt. Kostja ei saa tugineda asjaolule, et kuna ühe lapse jaoks on elatis välja juba mõistetud, siis teisele lapsele ei ole ta võimeline enam sellises määras elatist tasuma.
7. Hageja on soovinud elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära (miinimumelatis käesoleval aastal on 292 eurot kuus). Hageja ei pea tõendama oma kulutusi seadusega sätestatud miinimummäära ulatuses, seega ei saa kostja nõuda ka hageja seaduslikult esindajalt tšekke lapsele tehtud kulutuste kohta.
8. Kohus ei saa arvestada ka asjaoluga, et kostja viibib hetkel kinnipidamisasutuses ja tema sissetuleku teenimise võimalused on piiratud. Hageja näol on tegemist alaealise isikuga, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Ülalpidamine ei saa sõltuda asjaolust, kas kostja viibib vanglas või mitte. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.

1. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2. Hageja on soovinud elatise välja mõistmist ka tagasiulatuvalt alates 01.11.2019 – 08.04.
4. Õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks (p 11). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (p 13).

§ 108

mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (p 12). Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (p 14). (Riigikohtu

1. detsember
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13). 3
3. Hageja seaduslik esindaja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole esitanud hagiavaldust elatise nõudes koheselt kohtusse, kui selgus, et kostja vabatahtlikult elatist ei tasu, vaid tegi seda ligi pool aastat hiljem.
4. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.11.2019 – 08.04.2020 tuleb jätta rahuldamata eelkõige selle tõttu, et elatise väljamõistmine võib asetada kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
5. Hageja on esitanud hagiavalduses kohtusse 09.04.
7. Ajavahemiku 09.04.2020 – 27.10.2020 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb elatis välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 990,65 eurot (aprill 22 päeva eest (150/30)x22=110 eurot, mai – september 150x5=750 eurot ning oktoober 27 päeva eest (150/31)x27=130,65 eurot, kokku 990,65 eurot). Lisaks tagasiulatuvale elatisele jääb oktoobris veel tasuda elatist summas 19,35 eurot (28.10.2020 – 31.10.2020), ühes kuus kokku 150 eurot. Menetluskulud
8. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
10. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
12. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4