Obsah (4)

§ 121§ 65§ 68§ 56

Kriminaalasi nr 1-19-8254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 16. aprill 2020.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-19-8254 (19231601687, 19230200032) Kohtunik

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi Kriminaalasi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Lebed Süüdistatav Sergey Chabanyuk Isikukood: 37203030266, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel-xxx keel, töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Harju Maakohtu 27.02.2017 otsusega

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel, loolikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust.

Vabanes 06.09.2018 karistuse kandmiselt enne tähtaega katseajaga kuni 13.03.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 11.-12.-01.2019, 19.09.2019, tõkendi – vahistamine – kohaldatud alates 20.09.2019 Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,
2. Tunnistada süüdi Sergey Chabanyuk

§ 121lg 2 p 2,3 järgi (11.01.2019 kuriteoepisood kannatanu P K; 17.09.

ja 18.09.2019 kuriteoepisoodid kannatanu J S) ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 2 2. Kuriteoepisoodides: 27.10.2018 kannatanu K Ri ja 21.07.2019 kannatanu J S Sergey Chabanyuk

§ 121lg 2 p 2,3 järgi mõista õigeks.

3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 27.02.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 5 päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 11.-12.01.2019, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 3 (kolm) päeva alates kahtlustatavana kinnipidamisest 11.09.2019.a.

1. Sergey Chabanyuk’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. Asitõendid: 2 CD-plaati helisalvestisega, 1 CD plaat asitõendi vaatlusprotokolli lisana, CD-R plaat koos kõnesalvestiistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; kööginuga (asub hoiul PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
3. Tsiviilhagid ei ole esitatud.
4. Kriminaalmenetluse kulud: Sergey Chabanyuk’ilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud: DNA ekspertiisi tasu summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot; II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) eurot 80 senti; määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1276 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Sergey Chabanyuk võib menetluskulud, kokku 2 859,20 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber:
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud 3 kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 08.05.2020.a. Süüdistus Sergey Chabanyukki süüdistatakse selles, et tema, olles varem 27.02.2017 Harju Maakohtu poolt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, 11.01.2019 kella 21:35 paiku Tallinnas, xxx asuvas trepikojas lõi P Kit noaga vasaku küünarvarre piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustuse – lahtise haava vasaku küünarvarre piirkonnas. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema 27.10.2018 kella 17.30 ajal, viibides Tallinnas, xxx asuva maja trepikojas, lõi tema jaoks võõrast inimest K Rit ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel hakkas K Ril ninast jooksma verd. Oma tegevusega tekitas Sergey Chabanyuk K Rile füüsilist valu ja kehavigastuse, so nina pindmise vigastuse, turse. Samuti tema, 21.07.2019 kella 21.30 ajal, viibides Tallinnas, xxx asuva maja juures tänaval, elukaaslase J Sga tekkinud verbaalse konflikti käigus, lõi J St ühe korra käega näo piirkonda, mille tagajärjel tundis J S füüsilist valu ja tema ninast hakkas jooksma verd. Samuti tema, 17.09.2019 kella 19.30 ajal, viibides Tallinnas, xxx asuvas korteris, elukaaslase J Sga tekkinud verbaalse konflikti käigus, lõi J St mitu korda rusikate ja jalaga keha ja pea piirkonda, mille tagajärjel J S kukkus põrandale. Peale mida Sergey Chabanyuk lõi J St mitu korda jalaga keha piirkonda, tekitades J Sle füüsilist valu ja kehavigastused, so hematoomid parema ja vasaku jala piirkonnas, muhk pea piirkonnas. Samuti tema, 18.09.2019 hommikul, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, viibides Tallinnas, xxx asuvas korteris, elukaaslase J Sga tekkinud verbaalse konflikti käigus, lükkas J S kätega diivanilt põrandale ja hakkas teda jalaga lööma keha ja pea piirkonda, tekitades J Sle füüsilist valu. Seega pani Sergey Chabanyuk oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, so

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavana üle kuulatud ei tunnistanud Sergey Chabanyuk enda süüd mitte üheski kuriteoepisoodis. Ta selgitas, et J S on tema elukaaslane, neil olid lähedased suhted nii enne S. Chabanyuki poolt vanglakaristuse kandmisele asumist kui ka pärast. Nad elasid Jga koos algul viimase ema juures ning seejärel kolisid üürikorterisse aadressil xxx. Ta pidas ülal nii Jt kui ka mõnikord tema last, J ei ole nende tutvumise aja jooksul tööl käinud, J tarvitab tihti alkoholi, kainena on ta hea perenaine. J rääkis S. Chabanyukile, et ajal, mil S. Chabanyuk kandis karistust, elas J mõnda aega K Riga. Ka peale S. Chabanyuki vabanemist jätkas K Ri Jga kooselu nõudmist, helistas pidevalt, kutsus kokkusaamistele. 27.10.2018 tuli J S kella 17.00 paiku koju joobeseisundis ja rääkis, et kohtas Kt, kes pakkus talle alkoholi. Sel õhtul helistas K Ri Jle väga järjekindlalt, kutsus välja rääkima, S. Chabanyuk soovitas telefoni välja lülitada. Tol õhtul S. Chabanyuk ei näinud K Rit, oli terve õhtu kodus ja käis korra kella 21.30 paiku poes Jle õlut ja sigarette ostmas, kuna tal oli halb. P Kist sai S. Chabanyuk teada 2018.aasta septembris, kui nägi teda esimest korda. P K esitles ennast J armukesena ja nõudis, et S. Chabanyuk jätaks J maha ja kui S. Chabanyuk seda ei tee, siis 4 tekivad probleemid. J S tunnistas S. Chabanyukile, et neil olid Piga lähedased suhted, kui S. Chabanyuk kinni istus. Järgmine kord nägi S. Chabanyuk P Kit 11.01.

1. Sel päeval tuli S. Chabanyuk töölt koju ja heitis magama. Mingil hetkel helistas talle korteriomanik, et trepikoda on suitsu täis. Selgus, et S. Chabanyuki korteriukse ette pandi suur paberihunnik ja süüdati see põlema. S. Chabanyuk kustutas tule ja hakkas koristama tuhka. Tuhka koristades, sattus tema kätte nuga, mis oli paberihunniku sees. Ta viskas selle lauale. Seejärel tulid trepikotta politseinikud, otsisid korteri läbi ja viisid S. Chabanyuki politseijaoskonda. J S oli kogu selle sündmuse ajal naabrinaise juures. 21.07.2019 tuli S.Chabanyuki juurde külla tema endine abikaasa M S. Ilm oli ilus ja nad istusid väljas. J S tuli taksoga, S. Chabanyuk tuli taksole vastu trepikoja ukse juurde, et takso eest maksta. J tuli taksost välja, oli väga purjus, neil tekkis sõnavahetus, S.Chabanyuk väljendas rahulolematust, et ei taha J.St sellisena näha ja soovitas tal ema juurde sõita. Kuna J.Sle jäid korterivõtmed, palus S.Chabanyuk neid tagasi, kuna J.Sl oli harjumus enda joomakaaslasi korterisse kutsuda, kui S.Chabanyuk tööl oli. J.S ei tahtnud võtmeid tagasi anda, S.Chabanyuk tõmbas need jõuga J.S käest ära, J.S peaaegu kukkus sel hetkel, hakkas ebatsensuurselt karjuma. M S oli sel ajal umbes 5 m kaugusel ja nägi kõike pealt. Kui J.S läks nurga taha, tuli S.Chabanyuk tagasi M S juurde, rääkis, mis juhtus ja mis põhjusel ja kutsus talle takso. Järgmisel hommikul rääkis J, et oli vihane S.Chabanyuki peale toimunu pärast ja kutsus kohale politsei. Olles politseijaoskonnas, kui kaineks sai, ei hakanud J avaldust kirjutama ja tuli tagasi koju. Mingit füüsilist kontakti nende vahel 21.07.2019 ei olnud. 17.09.2019 S.Chabanyuk ja J.S tarvitasid alkoholi A Gi korteris, veel oli seal G nimeline meesterahvas. Kella 20.00 paiku tahtis S.Chabanyuk juba koju minna, pidi järgmisel päeval tööle minema. J aga tahtis veel jääda ja joomist jätkata. S.Chabanyuk püüdis teda ümber veenda, nende vahel tekkis sõnaline konflikt, kuid füüsiliselt ei ole ta Jt puudutanud. Siis nad leppisid kokku, et S.Chabanyuk läheb enda korterisse ja toob alkoholi juurde. Sel ajal kutsus keegi A.Gi korterisse politsei välja. Kui S.Chabanyuk tagasi seltskonda tuli, oli J juba kõvasti purjus. Politsei rääkis kõigiga, Jga eraldi. Seejärel läksid S.Chabanyuk ja J koju. Järgmisel päeval püüdis ta Jga rääkida eilsest sündmusest, kuid viimane ei mäletanud seda hästi ja politsei väljakutsumise põhjuseid ei osanud ka nimetada. Nad olid A.Gi korteris, kui tuli politsei ja pidas S.Chabanyuki kinni. Ta ei näinud J Sl tol ega eelmisel päeval mingeid vigastusi näol või jalgadel. Kohus, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisusukohad, uurinud vahetult esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et Sergey Chabanyuki süü talle inkrimineeritud süüdistuses on tõendamist leidnud osaliselt. Edasi käsitleb kohus süüdistatavale etteheidetud kuriteoepisoode eraldi. 27.10.2018 kannatanu K Ri löömine rusikaga näo piirkonda Nagu eelpool märgitud, ei tunnista S. Chabanyuk, et oleks kannatanut 27.10.2018 vääralt kohelnud, lisaks sellele ei ole ta kohtuistungil antud ütluste kohaselt kannatanut isegi tol päeval näinud trepikojas aadressil xxx. Selle kuriteoepisoodiga seonduvalt uuris kohus järgmisi tõendeid: -kannatanu K Ri ütlused; -sündmuskoha (xxx maja trepikoda) vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 65-68); -asitõendi (häirekeskuse kõnesalvestise) vaatlusprotokoll (tl 26-30); -K Ri läbivaatuse protokoll koos fototabelitega (tl 56-60); -kiirabikaart ja SA PERH poolt edastatud väljavõte haigusloost (tl 50-51, 54); -äratundmiseks esitamise protokoll (tl 61-64); 5 -indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 49). Uurinud vahetult eelpool viidatud tõendeid, on kohtu hinnangul üheselt tuvastatud, et 27.10.2018 tekitati K Rile tervisekahjustused, mida kinnitavad isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, millelt on näha, et K Ri ninal esineb hematoom, paistetus ja veritsus, ka tema näol ja kätel on näha veremäärdumise jälgi, mis võivad tekkida veritseva nina pühkimisel. Kiirabi kaardi nr xxx xxx kohaselt sai K Ri peksa, mille tagajärjel on deformeeritud nina piirkond, esineb lahtine haav (0,5 cm) ja ninast tuleb verd. Haigusloo väljavõtte kohaselt diagnoositi K Ril nina pindmine vigastus. K Ri andis kannatanuna kohtuistungil ütlusi, et 27.10.2018 viibis ta xxx trepikojas, oodates J St, kellega koos nad tulid J isiklikke asju võtma. J Sga olid neil lähedased suhted, kuid J elas tol hetkel koos Sergey Chabanyukiga. J isiklikud asjad asusid ka Chabanyuki korteris. J sisenes korterisse, K.Ri jäi teda ootama trepikotta. J tagasi ei tulnud. K.Ri ootas teda 10 minutit, proovis telefoni teel teda kätte saada, telefonikõnedele J ei vastanud. Seejärel lahkus K. Ri trepikojast. Kui ta läks ümber maja nurga, tulid talle vastu kaks tundmatut meest, küsisid suitsu ning kui K.Ri keeldus suitsu andmast, sai ta löögi vastu nina. Kohtuistungil avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest kaks lauset, mille kohaselt kinnitas K.Ri, et kui ta hakkas alla minema, tuli Sergey trepikotta ja lõi teda kohe üks kord rusikaga näkku. Ninast hakkas verd jooksma ja K.Ri tundis füüsilist valu. Kohtuistungil ristküsitluse käigus ei kinnitanud K Ri avaldatud ütluste osa õigsust. Ta selgitas, et andis ütlusi Sergey Chabanyuki vastu armukadeduse pärast, kuna J elas S. Chabanyukiga. Kannatanu sõnul tahtis ta S.Chabanyukki hirmutada. Samal eesmärgil osutas ta fotode järgi äratundmisel meelega Sergey Chabanyuki peale nagu oleks tema kannatanut 27.10.2018 löönud xxx trepikojas. Kontrollinud kannatanu K Ri ütluste usaldusväärsust, jõuab kohus järeldusele, et kannatanu ütlusi ei saa tõendiallikana usaldada. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb olukorras, kus tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ristküsitluse käigus antud ütlustes, välja selgitada ütluste muutmise põhjus. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus antud ütlused (3-1-1-101-15). Kohtu hinnangul ei ole alust K Ri kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses Sergey Chabanyuki poolt kuriteo toimepanemise osas erinevate ütluste andmise kohta antud põhjendust lugeda mõistlikuks. Süüdistusakti kohaselt leidis K.Ri vastu toimepandud kuritegu aset 27.10.2018.a, kannatanuna kuulati teda üle aga peaaegu aasta pärast 09.09.
2. Kohtule ei ole küll teada, millal ta tegi politseile kuriteoavalduse S.Chabanyuki tegevuse kohta, kuid juhul, kui teda 27.10.2018 peksid kaks tundmatut meesterahvast selliselt, et temale oli vaja arstiabi osutada, siis jääb arusaamatuks, miks ta ei pöördunud aasta jooksul sellega seoses politseisse. Lisaks sellele ei ole usutav, et aasta pärast, mille jooksul J elas pidevalt S.Chabanyukiga, oli K.Ri ikka veel armukade. Samuti ei ole K.Ri arusaadavalt selgitanud, millises suunas ta tahtis S.Chabanyuki hirmutada, millist eesmärki soovis ta siinjuures saavutada, ise ta kohtule seda selgitada ei osanud. Samas aga lükkab tema versiooni nagu oleks teda löönud tundmatud isikud, kohtu hinnangul ümber sündmuskoha vaatlusprotokoll, nimelt 27.10.2018, s.o sündmuse järgselt vaadeldud xxx trepikoda, mille kohaselt tuvastati 2.korruse trepi ja vahekoridori platvormi peal verekahtlasi määrdumisi. Sellest võib oletada, et peksmine toimus ikkagi xxx trepikojas, mitte aga väljas maja nurga taga. Sellest tulenevalt leiab kohus, et erineval ajal kannatanu poolt antud diametraalselt erineva sisuga ütlused ei ole usaldusväärsed, ta ei suutnud usutavalt ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust, mistõttu tuleb tema ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. 6 Kohus leiab, et ülejäänud esitatud tõenditest ei piisa, et lugeda Sergey Chabanyuki süü kannatanu K Ri 27.10.2018 rusikaga näkku löömises tõendatuks. Kõik muud kohtulikul uurimisel uuritud tõendid tõendavad küll K Ril tervisekahjustuste tekkimist, kuid nendest ei saa üheselt järeldada, et need on tekitatud Sergey Chabanyuki poolt. Kuigi verekahtlased jäljed xxx trepikojas, s.o eeldataval sündmuskohal viitavad teatud määral vägivallateo toimepanemisele, ei ole üheselt tuvastatud, et määrdumised sisaldavad kannatanu K Ri bioloogilist materjali, millal need määrdumised on tekkinud ja mille järgselt. Teises kuriteoepisoodis üle kuulatud tunnistaja politseiametniku T V kinnitusel on xxx piirkonnas vägivalla tarvitamine tavapärane, politsei väljakutseid on isegi konkreetses majas olnud sageli. Kohus märgib, et üldteada asjaoluna võib välja tuua, et xxx piirkond Tallinna linnas ei ole kriminogeenses mõttes kõige rahulikum, mistõttu trepikojas leitud verekahtlased määrdumised ei ole enamikule piirkonnas elavatest inimestest üllatuseks ja viitavad pigem järjekordse konflikti jälgedele. Ka kohtistungil uuritud kõnesalvestise alusel, kus juhuslik mööduja kutsus välja politsei ja kiirabi, ei saa järeldada, et K Ri näol esinenud vigastused tekitas talle Sergey Chabanyuk. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Sergey Chabanyuk tuleb kirjeldatud kuriteoepisoodis mõista õigeks. 11.01.2019 P Ki löömine noaga vasaku küünarvarre piirkonda Selles kuriteoepisoodis esitatud süüdistusega seonduvalt uuris kohus: -isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (tl 72-73); -SA PERH patsiendi EMO kaarti (tl 74-75); -digiloo haigusjuhtumit (tl 76-77); -SA PERH teatist (tl 78); -asitõendi (noa) vaatlusprotokoll ja fototabel (tl 83-84); -asitõendi (häirekeskusesse tehtud kõne salvestis) vaatlusprotokoll (tl 70-71); -DNA ekspertiisi akt (tl 79-82). Kohtuistungil kuulati üle ka kannatanu P K, tunnistajad T V, P M, J S ja P O. Kannatanu P K andis kohtuistungil ütlusi, et 11.01.2019 helistas talle J S naaber ja edastas J palve tulla talle järele, aadressil xxx, et aidata asjad ära võtta. Jga olid kannatanul lähedased suhted, kuid nad ei ole koos elanud. Kui P.K jõudis taksoga xxx maja ette, astus trepikotta, nägi ta J St, kes kükitas koridoris, oli joobes. Nad vestlesid mõnda aega, siis tuli korterist välja S.Chabanyuk, oli agressiivne, lükkas või lõi J.St. P.K asus J.St kaitsma, S.Chabanyuk jooksis korraks korterisse, tuli välja nuga käes, hakkas P.Kit välja lükkama, vehkis noaga. Kannatanu hakkas ennast kätega kaitsma, pani käe ette ja löök noaga tabas kätt. Seejärel jooksis kannatanu trepikojast välja takso juurde, palus taksojuhil kiirabi kutsuda. Kohale tuli ka politseipatrull. Süüdistatava versiooni kohaselt soovis P.K alustada kooselu J Sga ja sellest tingituna korraldas ta korteriukse ette, kus J.S koos S.Chabanyukiga elas, tulekahju. Enne seda lõi P.K ennast noaga kätte ja viskas noa paberihunnikusse selleks, et nuga satuks S.Chabanyuki kätte siis, kui ta hakkab tuhka koristama. Kohus leiab, et S.Chabanyuki süü kannatanu P.Ki vastu kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastamist leidnud, et 21.01.2019 tekitati kannatanule P Kile torkehaav vasaku küünarvarre piirkonda. Seda kinnitavad: isiku läbivaatuse 7 protokoll koos fototabelitega, kust on näha kannatanu kinniseotud vasak küünarvars, patsiendikaart, digiloo haigusjuhtum nr xxx ja SA PERH teatis, mis kõik kinnitavad, et P Kil tuvastati vasaku küünarliigese piirkonnas torkehaav 4 cm, mille tekitas talle trepikojas lühikest kasvu meesterahvas. Kannatanu P.Ki ütlusi selle kohta, miks ta tuli tol päeval xxx trepikoja ette, kuidas talle tervisekahjustused tekitati, kinnitab tunnistaja S M – taksojuht, kes sõidutas P.Ki aadressile xxx. Tunnistaja S.M ütluste kohaselt viis ta kliendi xxx. Klient palus teda oodata kuni ta toob oma neiu ja nad sõidavad tagasi xxx. 5-7 minuti pärast jooksis klient trepikojast välja, hoidis vasakut kätt ja ütles, et veri jookseb. Tunnistaja helistas hädaabinumbrile 112, 2-3 minuti pärast tuli kohale nii kiirabi kui politsei. Sarnaselt kirjeldas tunnistaja S M P Kiga juhtunut ka oma kõnes häirekeskusesse. Kannatanu P.Ki ütlusi selles osas, miks ta 21.01.2019 tuli J S elukohta, kinnitab J S ise, kes tunnistajana kinnitas kohtuistungil, et S.Chabanyuk ei lasknud teda korterisse, kuna S oli jälle joobeseisundis, ta vihastas, läks naabrinaise juurde ja sealt kutsus telefoni teel P.Kit abiks S.Chabanyuki juurest ära kolimiseks. Oodates P.Kit, jõi ta ennast veelgi rohkem purju ja trepikojas juhtunut hästi ei mäleta. Korterisse ta tuli siis, kui sinna jõudis politsei. Tunnistaja -politseiametnik T V andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et seoses väljakutsega tuli aadressile xxx, hoovis ootas neid mees, kellel oli käsi verine, ütles, et teab, kes teda lõi. Korterist tuli välja meesterahvas, kellele osutas kannatanu kui isikule, kes on teda löönud. Korteri kontrollimisel avastati verine nuga laua peal. Meesterahvas peeti kinni. Asitõendi – noa vaatlusprotokolli kohaselt oli tegemist kööginoaga kogupikkusega 19 cm, tera pikkusega 8 cm, noa teral nähtav veremäärdumine. Noa teralt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, milles on vastavalt DNA ekspertiisi aktile nr 19E-GE0618 eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev P Ki DNA-profiiliga. Kohtule esitatud tõendid koosmõjus annavad kohtule aluse lugeda S.Chabanyuki süü kannatanu P Ki noaga löömises ja tervisekahjustuse tekitamises tõendatuks täies mahus. Riigikohus on lahendis 1-18-1247/58 märkinud, et „isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi“. Kohtul ei ole alust seada kahtluse alla kannatanu P Ki ütluste usutavust. Kuivõrd kohtuistungil ristküsitluse käigus ei tekkinud prokuröril ega kaitsjal alust taotleda kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimist, järeldab kohus, et ta on andnud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus samasisulisi ütlusi, mis oma sisult on loogilised, arusaadavad ja kooskõlas teiste tõenditega. Süüdistatava versioon juhtunust ei ole aga kohtu hinnangul kuidagi usutav ega veenev. Kannatanu P K tuli xxx trepikotta J.S palvel, viimasel oli ilmselt kombeks, analoogselt kannatanu K Ri kuriteoepisoodiga, kaasata konfliktolukorda tuttavaid mehi, kellega tal on olnud kunagi suhted. Seega on tuvastatud, et kannatanu ei tulnud sündmuskohale S.Chabanyuki korteriukse süütamise eesmärgil. Kohtulikul uurimisel ei ole kohus tuvastanud üldse seost ukse kahjustamise ja P Kile tervisekahjustuse tekitamise vahel, kuna tunnistaja P O – xxx korteri omanik, keda kuulati kohtuistungil üle kaitsja taotlusel, ei suutnud tulekahju toimumise aega meenutada. Kohtulikul uurimisel sai selgelt tuvastatud, et kannatanule tekitati noahaav S.Chabanyuki korterist äravõetud noaga. Kannatanu P K on andnud järjekindlad ütlused, et noga lõi teda S.Chabanyuk. Noa teral tuvastati kannatanule kuuluv veri. Kui nuga oleks välja võetud ära põlenud paberihunnikust nagu seda väitis süüdistatav, oleks kas noa teral või käepidemel rohkesti tuhka, seda aga noa vaatlusel tuvastatud ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Sergey Chabanyuki süü käsitletud kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud. 8 Kohus jättis rahuldamata süüdistatava ja tema kaitsja taotluse täiendava tunnistaja kohtuistungil küsitlemise kohta. Nimelt taotles süüdistatav ja tema kaitsja R K tunnistajana küsitlemist kohtuistungil, kes võib-olla teab rohkem P Ki ja S.Chabanyuki vahel toimunud konfliktist ning viibis konflikti ajal naaberkorteris. Kohus jättis taotluse rahuldamata KrMS § 297 lg 2 alusel, kuna süüdistatav ega kaitsja ei ole varem sellist taotlust esitanud ning ei ole välja toonud selle tegemata jätmise kohta veenvaid põhjusi. Esitatud materjalidest nähtuvalt peeti Sergey Chabanyuk kahtlustatavana P Kile noahaava tekitamises kinni 11.01.2019 ning järgmisel päeval 12.01.2019 vabastati. Kuni uute kuritegude toimepanemises 19.09.2019 kinnipidamiseni viibis Sergey Chabanyuk vabaduses ning enda kaitseversiooni kinnitamiseks andmete esitamiseks oli tal piisavalt aega – 8 kuud. Tunnistaja M S – S.Chabanyuki endine abikaasa, kellega ta jätkas suhtlemist vahi all viibimise ajal ja kelle abi ta palus tunnistaja ülesleidmiseks, kinnitas kohtuistungil, et S.Chabanyuki palvel käis ta Sergey töökohas ja võttis kapist märkmiku, kus olid tunnistaja andmed. Seega olid tunnistaja andmed ka Sergey Chabanyukile kättesaadavad 8 kuu jooksul ning tal oli piisavalt aega ja võimalusi teatada sellest menetlejale või vähemalt teatada kaitsjale vajadusest kutsuda tunnistaja kohtusse, mida oli võimalik märkida kaitseaktis. Kaitsja seda teinud ei ole. 21.07.2019 J S löömine näo piirkonda Prokurör on esitanud kohtule järgmised tõendid: - asitõendi (häirekeskusesse tehtud kõne salvestis) vaatlusprotokoll (tl 2-7); -lähisuhtevägivalla infoleht (tl 32); -isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega (tl 33-39). Samuti on selles kuriteoepisoodis ütlusi andnud kannatanu J S ja süüdistatav Sergey Chabanyuk. Kaitsja taotlusel kuulas kohus üle ka tunnistaja M S. Kannatanuna kohtuistungil üle kuulatud J S andis ütlusi, et 21.07.2019 tekkis tal maja kõrval konflikt Sergey Chabanyukiga selle pinnalt, et J.S tuli taksoga koju joobeseisundis, mis ei meeldinud S.Chabanyukile ning viimane tahtis Jlt korterivõtmed ära võtta. Võtmete äravõtmise käigus toimus nende vahel rüselus. Sergey ei ole teda löönud, mingil hetkel hakkas Jl ninast verd jooksma, võimalik, et rüseluse käigus ta ise riivas oma nina. Kuna J oli vihane S.Chabanyuki peale, et too ei lasknud teda koju, helistas ta politseisse ja kohale jõudnud patrullile rääkis, et teda peksis S.Chabanyuk, mida kinnitab häirekeskusesse tehtud kõne ja 21.07.2019 sündmuskohal koostatud lähisuhtevägivalla infoleht. Isiku läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fototabelite kohaselt teostati samal päeval J S läbivaatus poole tunni pärast politseijaoskonnas ning nähtavaid vigastusi temal ei tuvastatud. Kohtuistungil kuulas kohus kaitsja taotlusel üle tunnistajana M S, kes andis ütlusi, et 19.07.2019 oli Sergey Chabanyuki juures külas, istusid väljas, ajasid juttu. Tuli taksoga J S. Ta oli nii purjus, et kukkus, kui taksost välja tuli. Sergey Chabanyuk läks takso juurde ja võttis J.Slt korterivõtmed ära, kuna ei lasknud teda purjuspäi koju. J läks tuigerdades maja nurga taha, ilmselt sõitis bussiga ära. Hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et nende pinnalt ei ole Sergey Chabanyuki süü 21.07.2019 J S kehalises väärkohtlemises tuvastatud. Uuritud tõendid ei anna alust järeldada, et S.Chabanyuk oleks 19.07.2019 kannatanu tervist kahjustanud või valu tekitanud. Üksnes asjaolu, et ta jõuga kiskus temalt korterivõtmed käest ära, ei kinnita süüdistust, mis esitati 9 talle J S kehalises väärkohtlemises, mis seisnes kannatanu löömises näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja tema ninast hakkas verd jooksma. Eeltoodu alusel tuleb Sergey Chabanyuk arutatavas kuriteoepisoodis mõista õigeks. 17.09.2019 ja 18.09.2019 kannatanu J S löömine jalgade ja pea piirkonda Nii süüdistatava kui kannatanu J S ütluste kohaselt tarvitasid nad 17.09.2019-18.09.2019 alkoholi A Gi korteris aadressil xxx. Asitõendi – kõnesalvestise – vaatlusprotokollist nähtub, et A Gi telefoninumbrilt xxx helistas 17.09.2019 kell 19.40 J S häirekeskusesse ja teatas nuttes, et elukaaslane Sergey Chabanyuk peksis teda tunnistajate juuresolekul rusikatega pähe ja näkku. Järgmisest kõnest 17.09.2019 kell 19.53 selgub, et J.S kordab väljakutset ja väidab, et S.Chabanyuk lõhub juba ust. Kell 20.05 helistati A.Gi telefoninumbrile häirekeskusest, kuna patrull ei saanud J.St kätte, ja päris kannatanu asukohta. Kõnele vastanud meesterahvas kinnitas, et J.S kutsus välja politsei ja viibib samas korteris, kuid ei soovi enam, et politsei kohale tuleks. Sama kinnitas ka J.S ise, kui rääkis kell 20.12 häirekeskusega. Järgmistest kõnedest (18.09.2019 kell 16.58; 18.09.2019 kell 17.04) selgub, et J.S viibib endiselt koos S.Chabanyukiga A Gi korteris (tl 10-24). Kannatanu J S andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 17.09.2019, kui ta tarvitas alkoholi koos S.Chabanyukiga A.Gi korteris, läksid tema ja S.Chabanyuk omavahel riidu, kuid füüsilist jõudu S.Chabanyuk tema suhtes ei kasutanud. Kohtuistungil avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks osa kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest, millest on näha, et verbaalse konflikti käigus lõi S.Chabanyuk J.St rusikatega ja jalaga keha ja pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale ja S.Chabanyuk lõi teda veel mitu korda jalaga keha piirkonda, tekitades hematoomid parema ja vasaku jala ja pea piirkonnas. Ka väljakutse tühistamise osas esineb kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ebakõla. Kohtuistungil väitis J.S, et tühistas politsei väljakutse, kuna sai aru, et valetas, et S.Chabanyuk oli tema suhtes vägivalda kasutanud, kohtueelses menetluses aga rääkis, et tühistas väljakutse hirmust, et S.Chabanyuk pannakse kinni. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta (3-1-1-63-13). Kohus on veendumusel, et J S ütluste näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiallikaga. Mitte üksnes diametraalselt erineva sisuga ütluste andmine, vaid ka kogu tema vastuoluline käitumine 17.-18.09.2019 kuriteoepisoodis (palub politsei sekkumist vägivallateo tõkestamiseks, väidab, et ootab patrulli naaberkorteris, 10 minuti pärast aga viibib taas korteris, kus teda peksti ja tühistab väljakutse) iseloomustab teda kui ebastabiilse, ilmse alkoholisõltuvusega isikut. Analoogselt 21.07.2019 kuriteoepisoodis tuvastatud käitumisega, kutsub J.S igal võimalusel välja politsei, väljendades seeläbi oma vihavaenu S.Chabanyuki suhtes, kuid ühtlasi teeb kõik võimaliku, et politsei teda ära ei viiks. S.Chabanyuki kinnipidamisel 19.09.2019 palus J.S teda mitte kinni panna. Kohus märgib, et kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Sellest tulenevalt jätab kohus kannatanu J S 17.-18.09.2019 kuriteoepisoodi kohta antud ütlused kõrvale. Samas kinnitab J.S suhtes vägivalla kasutamist tema läbivaatuse protokoll koos fototabelitega (tl 40-44). Vastavalt isiku läbivaatuse protokollile, mis viidi läbi 23.09.2019, s.o 5 päeva möödumisel 10 pärast nende tekitamist, esinesid J Sl hematoomid vasaku jala reie piirkonnas ja parema jala põlve piirkonnas. Vigastused on hästi nähtavad ka fototabelitelt. J Sle tervisekahjustuste tekitamist Sergey Chabanyuki poolt kinnitas ka A G 23.09.2019 kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlustes. Kohus võttis vastu ja avaldas A Gi ütlusi KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt kohtule esitatud rahvastikuregistrist väljavõttele on A G surnud. Riigikohtu praktikas on peetud lubatuks surnud tunnistaja ütluste avaldamist (3-1-1-8008, 1-17-11682/102). Kohtu hinnangul vastas tunnistaja ütluste avaldamine ka KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Tunnistaja on andnud ütlusi menetlejale Kesklinna politseijaoskonnas, oma suhte kohta S.Chabanyukiga avaldas enne ülekuulamist, et ei tunne teda hästi peale selle, et ta on J elukaaslane. Tunnistaja A Gi ütluste kohaselt hakkas S.Chabanyuk alkoholi tarvitamise käigus süüdistama Jt, et ta kohtub teise mehega ja konflikti käigus hakkas lööma Jt nii rusikate kui jalaga keha ja pea piirkonda. Kui J kukkus põrandale, peksis Sergey teda jalaga edasi. Järgmisel päeval nad taas tarvitasid koos alkoholi A.Gi korteris, J ja Sergey vahel tekkinud konflikti käigus peksis Sergey Jt jalaga keha ja pea piirkonda. Vajab rõhutamist, et J S läbivaatusel fikseeritud vigastused paiknesid samades piirkondades, kuhu tunnistaja A.Gi ütluste kohaselt S. Chabanyuk lõi kannatanut 17.-18.09.2019.a. Hinnates seega kõiki tõendeid nende kogumis, jõuab kohus järeldusele, et S.Chabanyuki süü kannatanu J S 17.-18.09.2019 kehalises väärkohtlemises on täielikult tõendamist leidnud.

§ 121

sätestatud objektiivne koosseis koosneb nii tervise kahjustamises kui ka valu põhjustanud muus kehalises väärkohtlemises. Kohus leiab, et süüdistatava käitumises esinevad 11.01.2019 kannatanu P Ki ja 17.-18.09.2019 kannatanu J S kuriteoepisoodides mõlemad teo alternatiivid. Seega on

§ 121

objektiivne koosseis täidetud.

§ 121

lg 2 sätestab kehalise väärkohtlemise enamohtliku koosseisu, milles heidetakse S.Chabanyukile ette kehalise väärkohtlemise toimepanemist lähi- või sõltuvussuhtes oleva isiku vastu (p 2) ning korduvalt (p 3). Kohtu hinnangul on S.Chabanyuki käitumine kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu J S puhul on tegemist isikuga, kellega S.Chabanyukil olid lähedased suhted, lisaks sellele oli kannatanu ka materiaalselt sõltuv S.Chabanyukist, kes pidas ülal nii J St kui ka mõnikord tema last, J.S ei ole nende kooselu aja jooksul tööl käinud. Sellest tulenevalt on süüdistatava tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Arvestades episoodide rohkust ja S.Chabanyuki varasemat kehtivat karistust samaliigilise teo toimepanemise eest, esinevad tema tegevuses ka korduvuse tunnused. Kohus leiab, et Sergey Chabanyuk on kehalise väärkohtlemise toime pannud kavatsetult. Lüües kannatanut P Kit noaga ning kannatanut J St rusikate ja jalaga vastu keha, samuti pea piirkonda, tekitas ta tervise kahjustused ja valu. Kohtu hinnangul viitavad kogutud tõendid üheselt, et kannatanutele tervisekahjustuse ja valu tekitamine oli Sergey Chabanyuki eesmärk. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistus

§ 56lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus selgitab, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel, arvestades 11 süüdistatava süü suurust ja karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt

§ 121

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Sergey Chabanyuki süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteoepisoodide rohkust, nende toimepanemise intensiivsust, tervisekahjustuse tekitamine, nuga kasutades. Ei saa märkimata jätta ka asjaolu, et Sergey Chabanyukki on varem karistatud samuti J S kehalises väärkohtlemises ning eelmise – Harju Maakohtu 27.02.2017 kohtuotsuse – kohaselt ei olnud samuti tegemist juhuslikel asjaoludel vägivalla kasutamisega, vaid sarnaselt käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusele ka korduvalt. See annab kohtule aluse järeldada, et vägivalla kasutamine on muutunud süüdistatava spetsiifiliseks isikuomaduseks ja S.Chabanyukil on mitme aasta jooksul kujunenud välja kalduvus lahendada tekkivaid olukordi läbi füüsilise jõu kasutamise. Sellest tulenevalt hindab kohus S.Chabanyuki süüd keskmisest suuremaks. S. Chabanyuki näol on tegemist isikuga, keda on varem karistatud, määravaks asjaoluks on tema poolt varem isikuvastaste ja alkoholi liigtarvitamisega seotud kuritegude toimepanemine, mille eest teda on karistatud 2018.a. ja 2016.a. Arutatavas kriminaalasjas pani ta kuriteod toime ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile ja katseaeg oli läbimata. Kohus pidas võimalikuks vabastada S.Chabanyuki karistuse kandmiselt enne tähtaega, mis aga ei ole mõjutanud teda oma õigusvastast käitumist lõpetama. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite pinnalt (seda ei eita ka süüdistatav ise) on tal probleemid alkoholisõltuvusega. Ennetähtaegsel vabastamisel kohustati teda mitte tarvitama alkoholi ja läbima alkoholismivastane ravikuur. Käesoleva kriminaalasja materjalid viitavad aga sellele, et ka selles osas ei ole S.Chabanyuk vajalikke järeldusi teinud, kuivõrd vähemalt osa temale süüks arvatud kuritegusid pani ta toime alkoholijoobes. Kriminaalasjas ei esine karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Arvestades isiku süü suurust, kergendavate asjaolude puudumist ning S.Chabanyuki isikut, peab kohus otstarbekaks karistada teda vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd S.Chabanyuk pani toime kuriteo ajal, mil eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli täielikult ära kandmata, tuleb moodustada liitkaristus

§ 65lg 2 sätete kohaselt. Menetluskulud Tulenevalt Kr

MS §-st 180 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, kaitsjatasu ja DNA-ekspertiisi maksumus. Menetluskulusid määrates, peab kohus arvestama süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus jätta osa neist riigi kanda ja määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades mõistetud karistuse pikkust, menetluskulude suurust ja isikul sissetuleku puudumist, leiab kohus, et menetluskulude tasumine on S.Chabanyukile ebamõistlikult koormav, mistõttu peab kohus võimalikuks jätta menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa pikema perioodi peale. 12 Kohtunik Julia Vernikova /allkirjastatud digitaalselt/