Obsah (10)

§ 298§ 296§ 4021§ 63§ 73§ 78§ 294§ 121§ 297§ 288

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2020 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10503 (kohtueelses menetluses 14913000039) Kohtukoosseis Kohtu

§ 298

lg 2 p 1 järgi Vello Kunman süüdistuses

§ 298

lg 1 järgi Kalev Kallo süüdistuses

§ 296

lg 1; § 294 lg 1 - § 22 lg 3; § 298 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi A. T süüdistuses

§ 298

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja A. K, isikukood: xxxx: elukoht: xxxx; xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: M AS, xxxx ja xxxx; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaadid A. Pilv ja Marko Pilv Vello Kunman, isikukood: 35205260315, elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: AS S, xxxx; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaadid Kristi Rande ja Paul Keres Kalev Kallo, isikukood: 34812060319, elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: Xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Kristi Rande A. T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: R AS; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Vandeadvokaat Indrek Leppik RESOLUTSIOON 1.1. Kalev Kallo õigeks mõista

§ 4021lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses.

1.2. Kalev Kallo süüdi tunnistada

§ 296

lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

1.3.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta ja 6 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et Kalev Kallo ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 1.4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Kalev Kallole määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.01.2020.a. 1.

1. Kalev Kallolt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. 1.
2. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 tuleb menetluskulud summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.
3. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700001319 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-10503“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.
4. Vello Kunman õigeks mõista

§ 298lg 1 järgi esitatud süüdistuses. 2.2. Kr

MS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Vello Kunmani kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 39 310 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kümme) eurot ja 57 (viiskümmend seitse) senti (sh käibemaks). 3.1. A. T õigeks mõista

§ 298lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses. 3.2. Kr

MS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt A. Ti kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 116 269 (sada kuusteist tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) senti (sh käibemaks). 4.

1. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-16-10503 (kohtueelses menetluses 14913000039) seoses menetluses mõistliku aja möödumisega A. Ki suhtes. 4.
2. KrMS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt A. Ki kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 79 197 (seitsekümmend üheksa tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot (ilma käibemaksuta). 5.
3. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 18.02.2019.a määruse nr 1-16-10503 alusel arestitud kolmandale isikule E. Sele kuuluv sularaha summas 80 000 (kaheksakümmend tuhat) eurot ja tagastada nimetatud sularaha kolmandale isikule E. Sele kohtuotsuse jõustumisel. 5.
4. KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt E. Se kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 3237 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot (sh käibemaks). 2
5. Asitõendid: 1) Kriminaalasjas äravõetud ja vaadeldud elektrooniliste andmekandjate identsete koopiate konteinerfailid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 2) Turvakleebisega pakendis xxxx A5 formaadis kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada P. Zile kohtuotsuse jõustumisel; 3) Turvakleebisega pakendis xxxx 2014.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 4) Turvakleebisega pakendis xxxx kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 5) Turvakleebisega pakendis xxxx kaustik ja kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kalev Kallole kohtuotsuse jõustumisel; 6) Turvakleebisega pakendis xxxx 2015.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 7) Turvakleebisega pakendis xxxx kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 8) Digitaalsed nõudekirjad ja vastused 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna linna asutuste tulemiaruanded 2010-2014) 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (raadioklipid) 1-l CD plaadil, 06.05.2015 vaatlusprotokolli lisa (erakondade valimisreklaamide klipid) 1-l CD plaadil, 14.08.2016 vaatlusprotokolli lisa (MTÜ Eesti Keskerakonna klipp „Töötab“) 1-l CD plaadil, E. Se, P. P, K. Vi arvutite ja P. P telefoni vaatlusprotokollide lisa 1-l CD plaadil, P. P arvutist leitud maratoni teemalised videoklipid (15.08.2016 vaatlusprotokolli lisa) 1-l CD plaadil, 22.03.2016 vaatlusprotokolli lisa (A. S) 1-l CD plaadil, ERJK vastusega nr 31-2/16-3/2 edastatud materjalid 1-l CD plaadil, 14.04.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna maratoni klipp) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (igale lasteaiale uus mänguväljak) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (teavitused eakatele) 1-l CD plaadil, 24.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (Submedia) 1-l CD plaadil, 15.02.2016 OÜ Reklaam ja meedia vastus – 1-l CD plaadil ja 07.10.2016 Eesti Rahvusringhäälingu poolt väljastatud DVD-R plaat („Pealtnägija“ 14.01.2015), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (kokku 14 CD ja DVD-R plaati) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
6. KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda: • ERI Kinnisvara OÜ poolt läbiviidud ekspertiisi kulud: kinnisvara hindamise ekspertiis maksumuses 3000 (kolm tuhat) eurot; • Creative Semiotics Ltd poolt läbiviidud ekspertiisi kulud: semiootikaekspertiis maksumuses 28 840 (kakskümmend kaheksa tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 3 Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 26.03.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 26.03.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
8. SÜÜDISTUSE SISU 1.
9. KALEV KALLO Kalev Kallot on alust süüdistada altkäemaksu vahendamises H. Tilt E. Sele, samuti E. Se poolt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning H. Ti poolt altkäemaksu andmisele kaasaaitamises. Altkäemaks, mida K. Kallo vahendas ning mille andmisele ning võtmisele kaasa aitas, seisnes selles, et H. T andis E. Sele altkäemaksu, andes MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule muu soodustuse selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu vastu aadressil L. Koidula 34a, Tallinn, järgmistel asjaoludel. Ettevõte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421, juhatuse liige N. T) on kinnistu aadressiga Mäekalda 14, Tallinn (registriosa nr 22408201, pindala 3585 m2) omanik. 15.01.2015 toimus kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär ning Tallinna Linnavolikogu esimees K. Kallo ning H. Ti vaheline kohtumine, mille käigus H. T ja K. Kallo leppisid kokku, et K. Kallo edastab E. Sele H. Ti soovi, et E. S Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 16.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ja K. Kallo vahel. Kohtumise käigus vahendas K. Kallo E. Sele ettevõtja H. Ti soovi, et E. S vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit ülalmärgitud kinnistute vahetamiseks. Eeltooduga pani K. Kallo toime altkäemaksu vahendamise. E. S, H. T ja K. Kallo olid ühel meelel, et lubatud soodustus on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. 19.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se, K. Kallo ning H. Ti vahel. Kohtumise käigus esitas E. S H. Tile soovi, et viimane annaks MTÜ-le Eesti Keskerakond valimiste läbiviimiseks raha. MTÜ-le Eesti Keskerakond valimiste korraldamiseks raha andmine toimuks Midfield OÜ-le (juhatuse liige P. P) laenu andmisena, mille eest kaetaks MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaania 4 kulud. Vastutasuna nõustus E. S Tallinna linnapeana kasutama oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. Kohtumisel osales K. Kallo arutelus altkäemaksu andmise korraldamise kohta, teavitades ühtlasi, et on P. Pga kokku leppinud altkäemaksu andmise viisi osas. Samuti teavitas K. Kallo, et on kinnistute vahetamisest juba kahe Tallinna abilinnapeaga rääkinud, olles seega asunud korraldama ametialase teo toimepanemist. Seega osutas K. Kallo süüteo toimepanemiseks nõu andmise ning selle kavandamisega vaimset kaasabi, eelnevate kokkulepete sõlmimisega eeltingimuste loomisega füüsilist kaasabi altkäemaksu andmisele ning võtmisele. Vastutasuna selle eest, et E. S nõustus kasutama oma ametiseisundit ülalnimetatud kinnistute vahetamise korraldamiseks, korraldas H. T Retail Real Estate OÜ (reg. kood 12210027, juhatuse liige R. T, kes on H. Ti poeg) poolt 275 000 euro ülekandmise Midfield OÜ pangakontole nr xxxx Xxxx A/S Eesti filiaalis. Kõnealune rahasumma kanti üle kahes osas: 30.01.2015 summas 200 000 eurot ning 13.02.2015 summas 75 000 eurot. Kõnealust summat kasutas Midfield OÜ P. P esinduses MTÜ Eesti Keskerakond kampaaniaarvete eest tasumiseks. Eeltooduga andis H. T MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse seeläbi, et tagas olukorras, kus MTÜ-l Eesti Keskerakond ei olnud võimalik sõlmida laenulepingut erakonnaseaduses lubatud tingimustel, eelnevalt kirjeldatud OÜ-ga Midfield laenulepingu sõlmimise võimalus ning raha kasutamise MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaania jätkamiseks. Midfield OÜ P. P esinduses kasutas Retail Real Estate OÜ poolt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks, sh: 01.02.2015 BMR Estonia OÜ arved nr 8549, 8550, 8551, 8552 summas 9910,66 eurot; Kanal 2 arve R14/02477 summas 11 049,01 eurot; Subbmedia OÜ arve nr 3 summas 12 000 eurot; Marimark Invest OÜ arved nr 13/08/1 ja nr 13/08/2 koos viivisega summas 75 332,98 eurot; 05.02.2015 Kanal 2 arve nr R15/00321 summas 30 000 eurot; TV3 AS arve nr 150195 summas 30 000 eurot; 10.02.2015 Clear Channel Estonia OÜ arve nr 15008 summas 3 077,52 eurot; 13.02.2015 AS Mediainvest Holding arve nr 150159 summas 2000 eurot; Trio LSL AS arve nr 150063 summas 7 524,66 eurot; Stereo Meedia OÜ arve summas 8 582,88 eurot; Print24 OÜ arved nr 140045 ja 150106 summas 9321,88 eurot; Kanal2 AS arve nr R15/00494 summas 10 000 eurot; Zaklar OÜ arve nr 215012 summas 25 800 eurot. Dividendidena ning sularahas võttis P. P perioodil 30.01.2015 kuni 16.02.2015 välja raha summas 10 700 eurot. 17.02.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ning H. Ti vahel. H. T kordas palvet, et E. S korraldaks oma ametiseisundit kasutades Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. E. S, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse andmise eest, lubas korraldada kõnealuste kinnistute vahetuse. Eeltooduga pani K. Kallo toime

§ 296

lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu vahendamise,

§ 294

lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu võtmisele kaasaaitamise ning

§ 298lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmisele kaasaaitamise.

Samuti on Kalev Kallot alust süüdistada H. Ti poolt E. Se esinduses MTÜ-le Eesti Keskerakond suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamises järgnevalt. E. S on alates 26.10.1998 MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liige ning oli erakonna esimees. Eesti Keskerakonna põhikirja (vastu võetud 21.08.2005, muudetud ja täiendatud 27.08.2011 Eesti Keskerakonna XIII kongressil) p 9.7.

1. kohaselt erakonna juhatus juhib erakonna tegevust, lähtudes erakonna programmist ning kongressil ja volikogus kinnitatud tegevussuundadest, p 9.7.
2. kohaselt otsustab erakonna esindamisega seotud asju ja annab 5 esindamisvolitused, p 9.7.
3. kohaselt korraldab erakonna rahastamist ja erakonna majandustegevust. Põhikirja p 8.
4. kohaselt erakonna esimees juhib ja esindab erakonda, esineb tema nimel, juhib juhatuse tööd ning annab aru erakonna kongressile. Ettevõte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421, juhatuse liige N. T) on kinnistu aadressiga Mäekalda 14, Tallinn (registriosa nr 22408201, pindala 3585 m2) omanik. 15.01.2015 toimus kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär ning Tallinna Linnavolikogu esimees K. Kallo ning H. Ti vaheline kohtumine, mille käigus H. T ja K. Kallo leppisid kokku, et K. Kallo edastab E. Sele H. Ti soovi, et E. S Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 16.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ja MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretäri K. Kallo vahel. Kohtumise käigus vahendas K. Kallo E. Sele ettevõtja H. Ti soovi, et E. S Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 19.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se, K. Kallo ning H. Ti vahel. Kohtumise käigus esitas E. S H. Tile soovi, et viimane annaks MTÜ-le Eesti Keskerakond vara. MTÜ-le Eesti Keskerakond vara andmine toimuks Midfield OÜ-le (juhatuse liige P. P) laenu andmisena, mille eest kaetaks MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaania kulud. Vastutasuna nõustus E. S Tallinna linnapeana kasutama oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. Kohtumisel osales K. Kallo arutelus vara üleandmise korraldamise kohta, teavitades ühtlasi, et on P. Pga kokku leppinud raha üleandmise viisi osas. Samuti teavitas K. Kallo, et on kinnistute vahetamisest juba kahe Tallinna abilinnapeaga rääkinud, olles seega asunud korraldama ametialase teo toimepanemist. Seega osutas K. Kallo süüteo toimepanemiseks nõu andmise ning selle kavandamisega vaimset kaasabi, samuti kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 15.01.2015 kuni 19.01.2015 eelnevate kokkulepete sõlmimisega eeltingimuste loomisega füüsilist kaasabi E. Se ning MTÜ Eesti Keskerakond poolt keelatud annetuse vastuvõtmisele ning H. Ti poolt keelatud annetuse tegemisele MTÜ-le Eesti Keskerakond. H. T Retail Real Estate OÜ esindajana ning P. P Midfield OÜ esindajana sõlmisid näilise laenulepingu, mille kohaselt annab Retail Real Estate OÜ laenu Midfield OÜ-le, kuid tegelikkuses andis H. T laenu MTÜ-le Eesti Keskerakond. Vastav laenuleping, mille kohaselt Retail Real Estate OÜ annab Midfield OÜ-le laenu summas 200 000 eurot, allkirjastati H. Ti ja P. P poolt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas 30.01.
5. Nimetatud laenulepingu lisa, millega Retail Real Estate OÜ annab Midfield OÜ-le täiendavalt laenu summas 75 000 eurot, sõlmiti kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas 12.02.
6. Erakonnaseaduse § 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Erakonnaseaduse § 122 lg 3 kohaselt loetakse §-s 122 sätestatud tingimusi rikkuv tehing keelatud annetuseks. Vastavalt E. Se ning H. Ti ja P. P vahelisele kokkuleppele tegi H. T MTÜ-le Eesti Keskerakond erakonnaseaduse § 122 lg 3 mõttes keelatud annetuse, varjates asjaolu, et laenulepingu 6 sõlmimine MTÜ-ga Eesti Keskerakond ei vasta § 122 lg 1 sätestatud tingimustele ning et laenuandja ei ole krediidiasutus. E. S MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liikme ning esimehena nõustus keelatud annetuse vastuvõtmisega. Laenulepingu ning selle lisa alusel teostas Retail Real Estate OÜ raamatupidaja J. S äriühingu pangakontolt nr xxxx H. Ti korraldusel 30.01.2015 ülekande summas 200 000 eurot ning 13.02.2015 ülekande summas 75 000 eurot Midfield OÜ arvelduskontole nr xxxx Xxxx A/S Eesti filiaali. E. S, nõustudes nimetatud laenusumma vastuvõtmisega H. Tilt MTÜ-le Eesti Keskerakond, võttis seega 30.01.2015 ning 13.02.2015 MTÜ Eesti Keskerakond esindajana erakonna huvides vastu keelatud annetuse kokku summas 275 000 eurot, s.o suures ulatuses, kuna Retail Real Estate OÜ ning H. Ti näol ei ole tegemist erakonnaseaduse § 122 lg 1 tingimustele vastava krediidiasutusega. Midfield OÜ P. P esinduses kasutas Retail Real Estate OÜ poolt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks, sh: 01.02.2015 BMR Estonia OÜ arved nr 8549, 8550, 8551, 8552 summas 9910,66 eurot; Kanal 2 arve R14/02477 summas 11 049,01 eurot; Subbmedia OÜ arve nr 3 summas 12 000 eurot; Marimark Invest OÜ arved nr 13/08/1 ja nr 13/08/2 koos viivisega summas 75 332,98 eurot; 05.02.2015 Kanal 2 arve nr R15/00321 summas 30 000 eurot; TV3 AS arve nr 150195 summas 30 000 eurot; 10.02.2015 Clear Channel Estonia OÜ arve nr 15008 summas 3 077,52 eurot; 13.02.2015 AS Mediainvest Holding arve nr 150159 summas 2000 eurot; Trio LSL AS arve nr 150063 summas 7 524,66 eurot; Stereo Meedia OÜ arve summas 8 582,88 eurot; Print24 OÜ arved nr 140045 ja 150106 summas 9321,88 eurot; Kanal2 AS arve nr R15/00494 summas 10 000 eurot; Zaklar OÜ arve nr 215012 summas 25 800 eurot. Dividendidena ning sularahas võttis P. P perioodil 30.01.2015 kuni 16.02.2015 välja raha summas 10 700 eurot. Seega pani K. Kallo toime suures ulatuses (

§ 121

p 2) keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamise ning keelatud annetuse vastuvõtmisele kaasaaitamise, s.o

§ 4021lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo.

1.2. VELLO KUNMAN Vello Kunmani süüdistatatakse altkäemaksu lubamises E. Sele, kes nõustus MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule vara lubamisega selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab eramu aadressil Sihi 108, Tallinn, ehitustegevuse jätkamise lubamise. 25.07.2013 kinnistamisavalduse alusel on elamumaa, aadressil Sihi 108, Tallinn, omanikuna kinnistusraamatusse kantud K. K. Nimetatud elamumaa osas on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud 11.08.2014 ehitusloa nr xxxx. 10.12.2014 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet K. Kile ettekirjutuse nr 1412899/00088, mille kohaselt tuvastati 09.12.2014 toimunud välise paikvaatluse teostamise käigus, et aadressil Sihi tn 108 toimuv ehitustegevus ei vasta kinnitatud ehitusprojektile ning kohustati adressaati koheselt peatama ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd. 22.12.2014 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet K. Kile ettekirjutuse nr 1412899/00098 elamu aadressil Sihi tn 18, Tallinn, vastavusse viimiseks 11.08.2014 kinnitatud ehitusprojektiga (ehitusluba nr xxxx). Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas perioodil detsember 2014 kuni 15.12.2014 leppisid V. R ja V. Kunman kokku, et V. R vahendab V. Kunmani poolt E. Sele altkäemaksu lubamise. Kokkuleppe kohaselt pidi V. R vahendama E. Sele V. Kunmani 7 lubamise toetada MTÜ-d Eesti Keskerakond 20 000 euroga selle eest, et E. S, kasutades oma ametiseisundit, korraldab ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Sihi 108, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. E. S, V. R ja V. Kunman olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. 15.12.2014 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ja V. Ri vahel. Kohtumise käigus vahendas V. R E. Sele oma tööandja esindaja, AS Silikaat Grupp juhatuse liikme Vello Kunmani soovi, et E. S Tallinna linnavalitsuse juhina korraldaks ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Sihi 108, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. Samuti vahendas V. R E. Sele V. Kunmani lubamist toetada vastutasuna E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest MTÜ-d Eesti Keskerakond 20 000 euroga. E. S nõustus V. Kunmani poolt V. Ri vahendusel esitatud vara lubamisega MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule oma ametiseisundi kasutamise eest ülalkirjeldatud eesmärgil ning andma selleks talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. V. Ri vahendusel E. Sele altkäemaksu lubamisega pani V. Kunman toime

§ 298lg 1 sätestatud kuriteo.

Kuni 31.12.2014.a kehtinud

redaktsiooni järgi oli kirjeldatud tegu karistatav

§ 297lg 1 järgi pistise lubamisena.

1.3. A. T A. Ti on alust süüdistada selles, et tema AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liikmena andis E. Sele altkäemaksu selle eest, et E. S korraldab oma ametiseisundit kasutades ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ühispakkumuse SA Tallinna Kultuurikatel riigihankele Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / võrkude ehitushange edukaks tunnistamise alljärgmistel asjaoludel. 01.07.2014 avaldati riigihanke viitenumbriga 153723 hanketeade Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / võrkude ehitushange. 21.10.2014 allkirjastas SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige V. S käskkirja nr xxxx, mille p-s 4 tunnistati edukaks pakkumuseks ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202) ning OÜ Tafrix (registrikood 10497964) pakkumus. 03.11.2014 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS vaidlustus. Vaidlustuses ning selle 04.11.2014 esitatud täiendustes taotletakse SA Tallinna Kultuurikatel otsuse, millega kvalifitseeriti ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix ja tunnistati nende pakkumus vastavaks ja edukaks, kehtetuks tunnistamist, ning palutakse kohustada SA-d Tallinna Kultuurikatel kõrvaldama ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest. 04.11.2014 toimus Tallinna linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ning A. Ti vahel. Kohtumise käigus esitas A. T E. Sele palve korraldada ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus hankemenetlusest kõrvaldamine ning ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS võitjaks tunnistamine, andes talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. E. S nõustus oma ametiseisundit kasutades A. Ti palve täitma ning andma vastavasisulised juhised Tallinna Ettevõtlusameti juhataja ning SA Kultuurikatel nõukogu esimees K. Tle (V). E. S ja A. T olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. 8 17.11.2014 esitas SA Tallinna Kultuurikatel Riigihangete Vaidluskomisjonile koopia SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige V. Si 17.11.2014 käskkirjast nr xxxx „Riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / võrkude ehitushange“ pakkuja kõrvaldamise 21.10.2014 nr xxxx osaline kehtetuks tunnistamine ja pakkuja edukaks tunnistamine“, millega SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldas ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest ning tunnistas kehtetuks oma 21.10.2014 otsuse nende pakkujate edukaks tunnistamise osas. 16.12.2014 sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS vahel hankeleping nr xxxx kogumahus 3 146 664,15 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastutasuna E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest nõustus E. S A. Tilt vara lubamisega ning võttis vara vastu järgnevalt. 09.12.2014 kell 15:22 võttis A. T oma Xxxx kontolt nr xxxx sularaha summas 50 000 eurot, mille A. T andis samal päeval Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis toimunud kohtumisel E. Sele üle. 03.03.2015 kell 11.37 võttis A. T oma Xxxx kontolt nr xxxx sularaha summas 30 000 eurot, mille andis samal päeval Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis toimunud kohtumisel E. Sele üle. Eeltooduga pani A. T toime

§ 298

lg 2 p 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmise suures ulatuses (

§ 121p 2).

Kuni 31.12.2014 kehtinud

redaktsiooni järgi olid kirjeldatud teod karistatavad

§ 297lg 2 p 3 järgi pistise andmisena suures ulatuses.

1.4. A. K A. Kit on alust süüdistada

§ 298lg 2 p 1 alusel altkäemaksu lubamises ning andmises E.

Sele vastutasuna selle eest, et E. S oma ametiseisundit kasutades korraldab Estkompexim Toitlustus OÜ-le äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, asuvate äriruumide kümneks aastaks rendile andmise ning ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 INTA

1. kongressi korraldamise Meriton Grand Conference & Spa hotellis Tallinnas. Vastutasuna andis A. K E. Sele vara, milleks oli osaliselt tasutud puhkusereis Hispaaniasse 30.09.2014 kuni 10.10.2014, 17.01.2015 hotellitoa kasutamine Meriton Grand Conference & Spa hotellis ning 16.10.2001 E. Se ning A. Ki vahel sõlmitud laenulepingu pikendamine 02.12.
2. E. S ja A. K olid ühel meelel, et A. Ki poolt lubatud ning üle antud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 1289-k alusel on OÜ Estkompexim (registrikood 10427320, alates 23.02.2011 Estkompexim Toitlustus OÜ, registrikood 12064927) rentinud Tallinna Kesklinna Valitsuselt aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, asuvaid äriruume. 06.06.2007 korraldusega nr 1060-k on Tallinna Linnavalitsus otsustanud otsustuskorras OÜ-le Estkompexim äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 (üldpind 77,4 m2) üürile andmise; 24.03.2010 korraldusega nr 438-k on Tallinna Linnavalitsus otsustanud kõnealuste äriruumide otsustuskorras üürile andmise OÜ-le Estkompexim viieks aastaks. (14.03.2011 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 389-k otsustati lubada OÜ-l Estkompexim anda üle Tallinna linna ja OÜ Estkompexim vahel 12.04.2010 sõlmitud äriruumi üürilepingust nr 3-5/110 tulenevad üürniku õigused ja kohustused Estkompexim Toitlustus OÜ-le). Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 § 3 lg 2 p 1 kohaselt otsustab linnavara kasutusse andmise viieks kuni kümneks aastaks Tallinna Linnavalitsus. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt määratakse linnavara kasutusse saaja kindlaks suulisel või kirjalikul enampakkumisel, 9 läbirääkimistega pakkumisel või elektroonilisel enampakkumisel. Erandjuhtudel antakse linnavara kasutusse ilma eelneva pakkumiseta otsustuskorras. 30.06.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumisel avaldas A. K soovi, et E. S kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra, andes Tallinna Linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisuliste otsuste ettevalmistamiseks suuniseid ning osaledes ise otsustusprotsessis. E. S nõustus kasutama oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamise korraldamiseks. 04.07.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumise käigus kordas A. K oma soovi, et E. S kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldas Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra. E. S nõustus kasutama oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamiseks. 30.07.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumisel kordas A. K oma soovi, et E. S kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra. E. S kinnitas E. V korralduse andmist rendilepingu pikendamise korraldamiseks ning oma valmisolekut kasutada oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamise korraldamiseks ka edaspidi. Oma ametiseisundit kasutades andis E. S Tallinna abilinnapea E. V (V) korralduse valmistada ette 06.08.2014 toimuvaks Tallinna Linnavalitsuse istungiks äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, korralduse eelnõu rendilepingu pikendamise kümneks aastaks OÜ-le Estkompexim Toitlustus. 06.08.2014 toimus Tallinna Linnavalitsuse istung, millel osales linnavalitsuse juhina E. S. Istungil võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 1158-k, mille p 2 ja 3 kohaselt otsustati sõlmida Estkompexim Toitlustus OÜ-ga otsustuskorras Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide rendileping kümneks aastaks. Nimetatud Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1158-k allkirjastas linnapea E. S. 22.08.2014 sõlmiti Tallinna Linnavalitsuse 06.08.2014 korralduse nr 1158-k alusel Tallinna Kesklinna Valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahel äriruumi üürileping, millega anti aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, paiknevad äriruumid üürile Estompexim Toitlustus OÜ-le tähtajaga 10 aastat, kehtivusega alates 01.08.2014 kuni 01.08.
3. Lepingujärgne üüri kogusumma on 3 235,32 eurot kuus, s.o 41,80 eurot/m2, millele lisanduvad kõrvalkulud, maksud ja koormised. Lepingu allkirjastasid üürileandja esindajana Tallinna Kesklinna vanem A. N ning üürniku esindajana juhatuse liige K. K. Ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 toimus Tallinnas Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsatsiooni (INTA)
4. ülemaailmne kongress, mille korraldamine oli Tallinna linna ülesandeks. 22.10.2014 E. Se töökabinetis aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, andis E. S abilinnapea T. A (A) juhise korraldada INTA kongress Meriton Grand Conference & Spa hotellis. 10 22.10.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumise käigus avaldas A. K soovi, et INTA
5. kongress toimuks Meriton Conference & Spa hotellis, mis kuulub äriühingule Meriton Hotels AS, registrikoodiga 10048350, ning mille ainus aktsionär on A. K. Kohtumisel teavitas E. S, et on kasutanud oma ametiseisundit Tallinna linnapeana selleks, et INTA konverentsi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid INTA
6. konverentsi Meriton Grand Conference & Spa hotellis. E. S ja A. K leppisid kokku, et E. S kasutab ka edaspidi oma ametiseisundit selleks, et INTA konverentsi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid INTA
7. konverentsi Meriton Grand Conference & Spa hotellis. Seoses INTA konverentsi toimumisega esitas Meriton Hotels AS Tallinna Linnakantseleile 28.01.2015 arve, mille kohaselt kuulusid tasumisele kulutused majutusele, konverentsiteenusele ning toitlustusele koos käibemaksuga kokku summas 10 894,15 eurot. INTA konverentsi raames hotellis Park Inn by Radisson Meriton Tallinn ööbinud külaliste hotellitubade kasutuse maksumus koos käibemaksuga oli 11 661,14 eurot. Vastutasuna selle eest, et E. S korraldab oma ametiseisundit kasutades Estkompexim Toitlustus OÜ-le äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, kümneks aastaks rendile andmise ning ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 INTA
8. kongressi korraldamise Meriton Grand Conference & Spa hotellis Tallinnas, nõustus E. S A. Kilt vara vastuvõtmisega ning võttis vastu vara alljärgnevalt: - 30.06.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud, tasuda Buchingeri kliinikus terviseprotseduuride eest, samuti anda E. Se käsutusse auto ning autojuhi. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 04.07.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud hotellis ning anda E. Se käsutusse auto ning autojuhi. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 30.07.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud hotellis, anda E. Se käsutusse auto ning autojuhi, samuti tasuda Buchingeri kliinikus terviseprotseduuri – xxxx eest. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 03.09.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele S. Kle tasuda ööbimiskulud Hispaania hotellis Marat ajavahemikul alates 31.10.2014 ning tasuda E. Se xxxx eest. A. K teavitas E. St sellest, et on hotelli eest ettemaksu tasunud. Samuti lubas A. K tasuda E. Se ja S. K hotellikulud Zürichis novembris 2014 ning tasuda E. Se ning S. K äriklassi piletid Malagast Zürichisse. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - A. K tasus E. Se ja S. K ööbimiskulud koos hommikusöögiga hotellis Guadalpin Suites aadressil Blvd. Principe Alfonso von Hohenlohe, Marbella, Hispaania, ajavahemikul 30.09.2014 kuni 10.10.2014 kokku summas 1360 eurot. Hotelli eest tasumise korraldas A. K S. Ai kaudu, kes tasus hotelli eest sularahas ettemaksena 13.08.2014 summas 590 eurot ning 30.09.2014 summas 770 eurot. E. S võttis nimetatud vara vastu, ööbides S. Kga nimetatud ajavahemikul nimetatud hotellis toas nr
9. 11 - A. K tasus täpselt tuvastamata ajal E. Se 03.10.2014, 05.10.2014 ning 08.10.2014 terviseprotseduuride eest – xxxx ning xxxx – Atalaya Parki meditsiinikeskuses summas 300 eurot. E. S võttis nimetatud vara vastu, lastes endale nimetatud terviseprotseduure teha. - A. K tellis ning tasus 06.10.2014 E. Se ning S. K lennupiletid 09.10.2014 lennule Malagast Stockholmi ning 09.10.2014 lennule Stockholmist Riiga kokku summas 1947 Šveitsi franki, s.o 1606,44 eurot. E. S võttis nimetatud vara vastu, kasutades koos S. Kga nimetatud lennupileteid lennuks Malagast Stockholmi ning Stockholmist Riiga. - A. K tasus E. Se poolt hotelli Meriton Grand Conference & Spa, aadressil Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4, Tallinn, hotellitoa nr 4044 kasutamise eest koos toitlustusega ajavahemikul 17.01.2015 – 18.01.
10. E. S kasutas nimetatud hotellituba 17.01.2015 ajavahemikul 15.06 kuni 16.21, kohtudes seal N. Nga. A. K tasus E. Se poolt hotellitoa kasutamise eest koos toitlustusega sularahas summas 177,20 eurot (toitlustamine summas 77, 20 eurot, majutus 100 eurot). E. S võttis nimetatud vara vastu. - 14.12.2014 toimus E. Se elukohas aadressil xxxx, kohtumine E. Se, A. Ki ning S. K vahel. Kohtumise käigus lubas A. K E. Se poolt INTA
11. kongressi korraldamise eest hotellis Meriton Grand Conference & Spa E. Sele ning S. Kle veel ühe reisi Hispaaniasse. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 16.10.2009 sõlmisid A. K ja E. S laenulepingu, millega A. K andis E. Sele laenu summas 500 000 krooni (31 969,30 eurot) tähtajaga 01.10.
12. E. S ei tagastanud A. Kile tähtajaks laenusummat ning 02.12.2015 sõlmisid A. K ning E. S laenulepingu lisa nr 1, millega määrati uueks laenu tähtajaks 30.06.
13. Laenulepingu tähtaja pikendamisega andis A. K 02.12.2015 E. Sele õiguse kasutada laenusummat täiendava ajaperioodi jooksul, s.o kuni 30.06.2018, millega andis E. Se kasutusse vara. E. S võttis nimetatud vara vastu. Eeltoodu alusel pani A. K toime

§ 298

lg 2 p1 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu lubamise ja andmise vähemalt teist korda. Kuni 31.12.2014 toime pandud teod olid kuni 31.12.2014 kehtinud

redaktsiooni järgi karistatavad

§ 297lg 2 p 1 järgi pistise andmisena.

1. KOHTU SEISUKOHT Kohtuotsuse tegemisel annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas E. S oli süüdistusaktis nimetatud kuritegude toimepanemise ajal ametiisik karistusseadustiku tähenduses (punkt 2.1). Lisaks annab kohus eraldi hinnangu jälituslubade ja nende alusel teostatud jälitustoimingute seaduslikkusele (punkt 2.2), kuivõrd jälitustegevuse käigus kogutud tõendid puudutavad kõiki süüdistatavaid. Viimaks annab kohus iga süüdistatava osas hinnangu talle süüdistusaktis etteheidetud tegudele, alustades Kalev Kallole etteheidetud tegudest (punkt 2.3), seejärel Vello Kunmanile etteheidetud tegu (punkt 2.4), A. Tile etteheidetud tegu (punkt 2.5) ja lõpetuseks A. Kile etteheidetud tegudele (punkt 2.6). 2.
2. E. S kui ametiisik Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund seisneb KVS § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või 12 kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Oluline on ka märkida, et karistusseadustiku (edaspidi

) § 288 mõttes ei ole ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata saab (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri 2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-05, p 8; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi 2013.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-95-12, p 14.2). E. S oli süüdistuses nimetatud kuritegude ajal Tallinna Linnapea. See on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud Tallinna Linnavolikogu 14.11.2013.a otsusega nr 171 (20 kd, tl 48). Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996.a määrusega nr 27 vastu võetud Tallinna põhimäärus annab Tallinna linnapeale suure mõjuvõimu linna töö korraldamisel ning asjaajamisel. Nimetatud määruse § 44 lg 1 kohaselt linnapea muu hulgas: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametsisse nimetamiseks linna ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei, juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva Tallinna põhimäärusega pandud ülesandeid. Seega võimaldas Tallinna põhimääruse § 44 lg-st 1 tulenev pädevus E. Sel linnavalitsuse ametnikke nii otseselt kui kaudselt tööalaselt mõjutada. E. Se pädevuse ilmestamiseks saab näitena tuua V. Kunmanile etteheidetud kuriteoepisoodiga seotud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja A. H-Ji poolt öeldu, mille kohaselt allus ta oma tegevuses abilinnapea T. Ale. Kohtu arvates on ilmne, et kui isik allub abilinnapeale, siis saab selle kaudu otsuse tegemisse sekkuda ka linnapea ehk E. S oleks linnapeana saanud mõjutada Tallina Linnaplaneerimise Ameti otsustusi. Kohtu hinnangul puudub eelneva tõttu käesolevas kriminaalasjas vaidlus selles, et E. S oli süüdistusaktis nimetatud kuritegude toimepanemise ajal ametiisik

§ 288

lg 1 mõttes, kellel oli muu hulgas õigus anda korraldusi oma alluvatele, sh linnavalitsuse liikmetele (nt abilinnapeadele) ning õigus anda korraldusi ja suuniseid ka talle kaudselt allunud inimestele. 2.

1. Jälituslubade ja nende alusel teostatud jälitustoimingute seaduslikkus Kohus tutvus 16.03.2016.a teabehanketoimingu kokkuvõtte nr 02039 ja 16.03.2016.a teabehanketoimingu kokkuvõtte nr 02040 aluseks oleva Tallinna Halduskohtu 06.05.2014.a kohtumäärusega nr 1/14 tähtajaga alates 06.05.2014.a kl 11 kuni 06.07.2014.a (k.a) 16.05.2017.a Kaitsepolitseiametis. 13 Kohus leidis, et halduskohtu eelnimetatud määruses ei ole selliseid asjaolusid, millega tutvumine oleks vältimatult vajalik kaitseõiguse teostamisel ja jättis kaitsjate taotlused sellega tutvumiseks rahuldamata. Kohus leidis, et halduskohtu määrusega tutvumine võib ohtu seada julgeolekuasutuste meetodid ja taktika ning seeläbi kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Halduskohtu määruses ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, millega tutvumine oleks kaitsjatel endi kaitseülesande täitmiseks vältimatult vajalik. Teabehanketoimingu kokkuvõtted on kohtu hinnangul lubatav tõend. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoimingu teostamine lubatud, kui andmete kogumine muude menetlustoimingute või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohus on tutvunud jälitustoimingute teostamiseks kohtueelses menetluses kohtule esitatud taotluste ja kohtu poolt väljastatud lubadega, samuti tutvus kohus kriminaalasja menetledes samaaegselt ka jälitustoimikutega. Kohus leiab, et jälitusload on antud seaduslikult ja ühtegi jälitustoimingut ilma vastava loata pole teostatud. Jälitustoimikutega tutvumise kohta on tehtud toimikutesse ka vastav märge. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjendustes muu hulgas kajastuma selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 28). Kohus peab jälitustoiminguks luba andes esitama selge argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 22.3 ja
6. aprilli
7. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15, p 11). Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari
9. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 32). Ühtlasi peab kohus jälitustoimingu loas selgelt põhjendama, missugustest asjaoludest ja tõenditest nähtub põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Kuid jälitustoimingu eelduste kontrollimisel on kohtu põhistamiskohustus piiratum kui kohtuotsuse tegemisel isiku süüküsimust lahendades, mis on peamiselt tingitud nii jälitustoiminguks loa andmise menetluse kiireloomulisusest kui ka selleks ajaks olemasoleva tõendusteabe mahust ning fragmentaarsusest. Kohus ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. Ka ei eelda ultima ratio-põhimõte, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a otsus asjas nr 3-11-14-14, p 773). Kohus, tutvunud jälitustoimikutega, jälituslubade taotluste ja jälituslubadega, leiab, et antud kriminaalasjas on kõik eeltoodud kriminaalmenetluse seadustikust ja kohtupraktikast tulenevad nõuded jälituslubade väljaandmisel täidetud olnud. Jälitustoiminguteks antud lubades on 14 märgitud kõik tõenditega seostatud konkreetsed põhjendused selle kohta, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud võimaldavad kõneleda põhjendatud kuriteokahtluse olemasolust isikute suhtes. Samuti on põhjendatud, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamise taotlustes ja kohtumäärustes on aga kirjeldatud vahepeal kogutud tõendusteavet ning selgitatud, miks on vajalik jälitustoiminguid jätkata. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamisel nimetati konkreetses kriminaalasjas tähtsust omavad tegurid, mis tingisid jälitustoimingute jätkamise jälitustoiminguteks antud lubades märgitud tähtajal. Kohus ei ole tuvastanud mingit alust jälitustoimingute lubade õigusvastaseks tunnistamiseks. 2.
12. KALEV KALLO süüdistuses

§ 296

lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3, § 298 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et K. Kallo poolt

§ 4021

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Küll aga on tõendamist leidnud K. Kallo poolt

§ 296

lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemine. 2.3.1. Kuriteokoosseis –

§ 296

lg 1,

§ 294

lg 1 - § 22 lg 3 ja

§ 298lg 1 - § 22 lg 3 2.3.1.1.

Objektiivne koosseis Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse K. Kallot altkäemaksu vahendamises H. Tilt E. Sele (

§ 296lg 1), samuti E.

Se poolt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises (

§ 294lg 1 - § 22 lg 3) ning H.

Ti poolt altkäemaksu andmisele kaasaaitamises (

§ 298

lg 1 - § 22 lg 3).

§-s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus kujutab endast koosseisutüübilt formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana ja seetõttu tuleb kõnealuse koosseisu tunnuste sisustamiseks pöörduda samaaegselt ka §-de 294 (altkäemaksu võtmine) ja § 298 (altkäemaksu andmine) poole. Seega kujutab altkäemaksu vahendus endast sisuliselt altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamise erijuhtu, mis on aga eraldi süüteona kriminaliseeritud. Kuivõrd tegemist on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks oleva isiku põhiteo objektiivsed tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. oktoobri 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-11-68-11, p 12.1) Altkäemaksu vahendus ei eelda subjektina ametiisikut, seega ei oma kuriteo kvalifitseerimise seisukohast tähtsust, kas K. Kallo oli kuriteo toimepanemise ajal riigiametnik, töötas kohalikus omavalitsuses vms. Süüteo subjektiks saab olla iga süüvõimeline isik. Altkäemaksu vahendus on lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdistatav paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegevus, mida altkäemaksu vahendamine ei hõlma, on karistatav kaasaaitamisena üldosaliste sätete järgi § 22 kohaselt. Altkäemaksu vahendades ründab toimepanija kaudselt riigivõimu ja avalikku võimu tervikuna. 15

§-s 294 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Ametiseisundi kasutamise tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud tööülesannete osas või valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda ning ta mõistab, et selles suunas tegutsemine on vastutasuks varasema altkäemaksu eest. Kuriteokoosseisu järgi on karistatav vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine, kusjuures põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab nn ekvivalentsussuhtest ehk ebaõiguskokkuleppest. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist poolte vahelist sidet, mille raames on altkäemaksu võtja altkäemaksuandjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-11, p 9.3). Seejuures ei ole vajalik, et altkäemaksu andja ja võtja nimetatud üksmeelt ühiselt oleksid väljendanud. Ebaõiguskokkulepe ei pea kajastama üksikasjalikult, milliste juba astutud sammude eest ametiisikut premeeritakse või milliseid konkreetseid samme ametiisik tulevikus astuma peab. Piisavalt konkretiseeritud ametiisikult oodatav tegu on tuvastatav ka juhul, kui pooled lepivad vähemalt üldjoontes kokku, kuidas ja millise eesmärgi nimel ametiisik oma ametiseisundit kasutades peab tegutsema hakkama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuli 2014.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-31-14, p 21.1). Süüdistuses on K. Kallole ette heidetud H. Ti poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse andmist seeläbi, et ta tagas olukorras, kus MTÜ-l Eesti Keskerakond ei olnud võimalik sõlmida laenulepingut erakonnaseaduses lubatud tingimustel, süüdistuses kirjeldatud viisil OÜ-ga Midfield laenulepingu sõlmimise võimaluse ning raha kasutamise MTÜ Eesti Keskerakond reklaamkampaania jätkamiseks, st tagas ajaliselt kriitilises olukorras, mil erakond vajas eduka valimiskampaania läbiviimiseks, mida viis läbi P. P enda ettevõtte Midfield OÜ alt, ja eelnevate võlgade likvideerimiseks, rahaliste vahendite olemasolu laenu andmise näol. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et E. S oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul ametiisik

§ 288

tähenduses (kohus on sellel pikemalt peatunud punktis 2.1) ja MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liige. Nimetatut tõendab äriregistri väljatrükk MTÜ Eesti Keskerakond kohta koos MTÜ Eesti Keskerakond põhikirjaga (22 kd, tl 146-161). Samuti puudub vaidlus selles, et K. Kallo oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul Riigikogu liige ja MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär. Kuriteo kvalifitseerimise seisukohast ei oma see aga mingit tähtsust, sest nagu eelpool öeldud, siis altkäemaksu vahenduse koosseis ei eelda subjektina ametiisikut. K. Kallole etteheidetav tegu on seotud kahe kinnistu vahetamisega – Mäekalda 14, Tallinn ja L. Koidula 34a, Tallinn. Vaidlus puudub selles, et N. T (H. Ti abikaasa) oli ettevõtte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421) juhatuse liikmeks süüdistuses nimetatud perioodil ning ettevõte Promptus Capital OÜ oli kinnistu Mäekalda 14, Tallinn, omanik (seda kinnitab 06.10.2014.a notariaalne hüpoteegi kustutamise kokkulepe, kinnistute müügileping ja asjaõigusleping). Nimetatut tõendab äriregistri väljatrükk Promptus Capital OÜ kohta (22 kd, tl 136-139) ning 22.09.2015.a H. Ti elukohas aadressil Xxxx teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 1-3) ja 19.11.2015.a vaatlusprotokoll (21 kd, tl 4-38) läbiotsimisel äravõetud dokumentide kohta. Samuti ei ole vaidlust selles, et kinnistu L. Koidula 34a, Tallinn omanikuks oli süüdistuses nimetatud perioodil Tallinna linn. Kohtu hinnangul on kogu K. Kallole etteheidetavat tegu analüüsides oluline esmalt välja tuua süüdistatava H. Ti poolt antud ütlused, kes tunnistas end 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi andes süüdi altkäemaksu andmises ja MTÜ-le Eesti Keskerakond keelatud annetuse tegemises. 16 Süüdistatav H. T selgitas 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 38-44) andes, et tal ei ole kunagi olnud plaanis anda Keskerakonnale suurt rahalist summat, vaid tema teene Keskerakonnale seisnes laenuandmise faktis. Süüdistatav selgitas veel altkäemaksu andmise osas järgmist: „Jah, ma võib-olla selgitan altkäemaksu osas, tegemist oli kahe teenega, mis seoti omavahel ebaseaduslikuks kokkuleppeks ühel meievahelisel kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses. Üks teenetest oli siis minu poolt Keskerakonnale laenu võimaldamine, mille eest tema reklaamipartner P. P läbi oma firma Midfield tasus Keskerakonna valimiskampaania arveid selle laenu eest, mis ma talle andsin ja teine teene oli mind Kadriorus huvitanud kahe kinnistu vahetamise menetluse käima lükkamine Tallinna Linnavalitsuses.“ Prokuröri küsimusele, kes selle teise teene pidanuks osutama, vastas süüdistatav järgmist: „Teise teene pidanuks osutama Keskerakond ja selle teene leppisid minuga kokku 19.jaanuari kohtumisel, tegid selle ettepaneku, et ma tooks vastavasisulise avalduse ja nad lükkaks menetluse käima, E.S ja Kalev Kallo.“ Kinnistute vahetamise kohta andis süüdistatav ütlusi, et tegemist oli Kadriorus asuvate kinnistutega, mille ta (Promptus Capital OÜ) soetas juhuslikult 2014.a oktoobris ja hakkas siis mõtlema, et mis seal kinnistutel võiks olla (üheks mõttes oli kuursaal nagu on Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus) ning rääkis sellest erinevatel kohtumisel ka K. Kalloga, kellele see idee meeldis ja siis tekkiski mõte, et võiks pakkuda Tallinna linnale, et ta vahetab kinnistud ära, ehitades linnavalitsusele uue majandushoovi ja linnarahvale kuursaali. Prokuröri küsimusele, millal süüdistatav esimest korda K. Kalloga kohtus ja rääkis kinnistute vahetamisest, vastas süüdistatav, et „… Millal me täpselt kohtusime ja millest me rääkisime 2014 aasta lõpus, seda ei oska kuupäevaliselt öelda, aga ütleme korra kuus või veidi tihedamini, lihtsalt trehvasime ja neist asjadest rääkisime. Kinnistute osas jutud olid sügise poole, Kallo selles suhtes oli teadlik, ma arutasin, kas need mõtted olid head, see oli lihtsalt üks teemadest kohtumisel, see ei olnud kohtumine, et räägime nendest kinnistutest, see oli kõik fantaasia või arengu ja mõttefaasis, et mis seal olla võiks. Tõsisemaks läks asi jaanuaris, kus kohtusime Xxxx tornis, kuskil 12.jaanuaril Kallo helistas mulle ja ütles, et võiks kohtuda …“ „Esmaspäeval K. Kallo helistas mulle, kolmapäeval tulin Eestisse, kohtusime neljapäeval, see kohtumine oli suhteliselt lühikest aega enne valimisi, rääkisime alustuseks kõikidest planeeringuteemadest ja muudest asjadest, rääkisime ka Kadriorust sealhulgas, rääkisime majandusest, aga see oli üks reaalne kohtumine, kus me kinnistutest ka rääkisime.“ Süüdistatava sõnul kohtus ta K. Kalloga korduvalt. Kui ta kohtus temaga 2014.a septembris, siis rääkis Kalev ka sellest, et tulemas on valimised, et Keskerakond soovib oma valimiskampaaniat rahastada pangalaenuga, kuid sellist panka ei ole õnnestunud leida. Süüdistatav ütles Kallole, et kui ta jääb selle murega üksi enne valimisi, siis ta võib umbes 200 000 euroga aidata, et saaks maksta P. Ple, kas saaks teha Keskerakonna kampaaniaid ja maksta arveid. K. Kallo rääkis sellest pakkumisest P. Ple ja süüdistatav kinnitas ka talle, et ta võiks sellise summaga aidata, kui häda on käes. 15.01.2015.a kohtumisel Xxxx tornis rääkisid süüdistatav ja K. Kallo Kadrioru kinnistutest ja K. Kallo küsis süüdistatavalt ka, et kas ta oleks nõus Keskerakonnale annetama. Kuna süüdistataval oli tollel hetkel rahadega raske (oli niigi probleem P.le antud lubadusega 200 000 euro osas), siis lubas süüdistatav vaadata, et kuidas laenudega läheb ja kuidas likviidsus tekib. Süüdistatava sõnul ta annetuseks valmis ei olnud. Pärast kohtumist läks K. Kallo kokku leppima süüdistatava ja E. Se kohtumist ja helistas järgmisel päeval, öeldes, et see kohtumine toimub esmaspäeval kell kolm Tallinna Linnavalitsuses. Nimetatud kohtumine leidis aset süüdistatava, E. Se ja K. Kallo vahel Tallinna Linnavalitsuses E. Se kabinetis, kus E. S küsis annetust (oli kirjutanud mingi numbri paberile ja püüdis süüdistatavale näidata seda numbrit, öeldes, et tal oleks vaja valimised ära teha). Süüdistatav ütles, et ta ei saa aidata, et tal ei ole raha. Kohtumise lõpus lepiti kokku uus kohtumine Poskas süüdistatava, J. M, E. Se ja K. Kallo vahel ning K. Kallo pakkus lõpetuseks, et kui süüdistatav järgmine kord tuleb, siis võtaks Kadrioru teemalise maadevahetuse avalduse ka kaasa, et see asi võiks liikuma hakata ja E. S kiitis sellele takka. Annetuse osas käis jutt rahast Keskerakonnale, mida süüdistatav võiks eelduslikult eraisikuna annetada. Keskerakonna huvi oli P.le laenu andmise osas see, et P. kui Keskerakonna pikaaegne 17 reklaamipartner kasutaks seda raha Keskerakonna 2015.a valimisreklaamide eest tasumiseks. Süüdistatav selgitas veel, et „ … selle kohtumise eesmärk ei olnud arutada kinnistute vahetamist, selle kohtumise eesmärk 19-al oli arutada majandusteemasid ja annetuseteemasid. Aga enne kohtumise lõppu selline ettepanek teiselt poolt mulle tehti, et ma tooksin selle kinnistute vahetamise avalduse ja see protsess linnavalitsuses ja menetlus võiks alata.“ Prokuröri küsimusele, kas süüdistatava hinnangul oli avalduse esitamine linnavalitsusele seotud mingil viisil laenuteemal rääkimisega, vastas süüdistatav: „Need asjad seostati tegelikult 19 kuupäeva kohtumisel ära, kuna just vahetult rääkisin sellest 200 000 laenust, sellepeale teine pool tegi ettepaneku, et ma tooks avalduse, siis ma tegelikult sain ka seal aru, et neid asju omavahel seostatakse.“ P. Ple laenu andmise kohta selgitas süüdistatav järgmist. Neil oli 2014.a novembrist koostööleping Admiraliteedi ala brändiga seoses, esmalt soovis P. P, et süüdistatav teeks sama olemasoleva lepingu raames ettemaksu, millest ta teeks Keskerakonnale kampaaniat ja kui Keskerakond P. Ple selle kampaania eest tasuks, siis maksaks ta oma tööga süüdistatavale tagasi. Kuna see ei olnud süüdistatava juristi hinnangul hea variant, siis vormistati see laenuna läbi süüdistatavale kuuluva ettevõtte Retail Real Estate OÜ (algselt 200 000 eurot ja hiljem 75 000 eurot), mille P. P on tänaseks tagastanud. Süüdistatava sõnul andis ta P. Ple 200 000 eurot laenu selleks, et ta aitas seeläbi Keskerakonda, P. P sai nimetatud summaga tellida reklaame ja tasuda Keskerakonna reklaamiarveid. Süüdistatav ei andnud otse laenu Keskerakonnale, sest parteile ei tohi laenu anda. Kinnistute vahetamisega seoses selgitas süüdistatav veel, et ta koostas kinnistute vahetamise avalduse ise, samuti leppis ta ise kokku kohtumise E. Sega ja viis selle avalduse ise ära, seega tema mäletamist mööda ei olnud K. Kallo sellega kuidagi seotud. Küll aga mainis K. Kallo 19.01.2015.a kohtumisel, et on puudutanud seda teemat kahe abilinnapeaga. Süüdistatava sõnul mõistis ta 19.01.2015.a kohtumisel, et temal küsitakse altkäemaksu, et kui ta pakub omaltpoolt vastuteenet, siis ta annab altkäemaksu. Altkäemaks erakonnale oli süüdistatava lubadus anda P. Ple laen, mille ta andis P. Ple selleks, et tema firma Midfield saaks tasuda Keskerakonna 2015.a reklaamiarvete eest. Vastutasuna pidi süüdistatav saama menetluse käima lükkamise Tallinna Linnavalitsusest, mille sisuks oli vahetada üks Kadrioru kinnistu teise kinnistu vastu. Nimetatud kokkulepe sõlmiti 19.01.2015.a kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses. Altkäemaksu teema kahest teenest hakkas ühest ehk laenu andmisest rääkima süüdistatav ja teisest teene ehk maadevahetuse kirja toomise algatas K. Kallo ning E. S kinnitas, et nad nii teeksid. K. Kallo rolli kohta altkäemaksu kokkuleppe juures andis süüdistatav järgmisi ütlusi: „Ega me sellest K. Kalloga kordagi rohkem ei rääkinud peale selle avalduse viimist, eks avalduse viimiseni jõudmisel tal teatud roll oli, see ettepanek temalt tuli, selle avalduse võiks viia, kui palju see oli lepitud kokku S.ega, sellele ma ei oska vastata, aga ettepanek see avaldus tuua, tuli temalt. See tuli temalt, aga ta teadis, et see on minu soov.“ Süüdistataval oli arusaamine, et K. Kallo küsis avaldust kinnistute vahetamiseks pärast P. Ple antavast laenust rääkimist selleks, et teda püüti motiveerida, et see sündmus ikkagi juhtuks. H. Ti ütlustega on vaieldamatult tõendamist leidnud, et ta otsis võimalusi kinnistute vahetamiseks ning pakkus selle eest vastutasuks abi MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamisel. Kohtu hinnangul on H. Ti ütlused usaldusväärsed ja elulised usutavad ning need on ka kooskõlas teiste asjas uuritud tõenditega, mida kohus järgnevalt analüüsib. Kriminaalasjas on tunnistaja K. Vi ütlustega ning 22.09.2015.a vaatlusprotokolliga Tallinna Kommunaalameti ameti juhataja asetäitja R. Vu poolt dokumentide väljaandmise kohta (21 kd, tl 66-67) ja 20.10.2015.a R. Vu poolt välja antud dokumentide kohta koostatud vaatlusprotokolli lisadega (21 kd, tl 68-72) tõendamist leidnud, et 16.02.2015.a esitas K. V Promptus Capital OÜ volitatud esindajana E. Sele adresseeritud dokumendi koos Maa-ameti plaani ja pildiga, milles tegi ettepaneku vahetada Tallinna linnale kuuluv kinnistu aadressiga L. Koidula 34a, Tallinn Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistuga aadressil Mäekalda tn 14, 18 Tallinn vastu. Seega tegi H. T kinnistute vahetamise ettepaneku E. Se nimele ka ametlikke kanaleid pidi. Dokumendist nähtub, et E. S märkis dokumendile 17.02.2015.a resolutsiooni „Lp. E. V, Ettepanekuks. 17.02.2015.a.“ ning templijäljenditest nähtuvalt on dokument Tallinna linnakantseleis registreeritud 19.02.2015.a nr xxxx all ja Tallinna Linnavaraametis 20.02.2015.a nr xxxx all. 22.09.2015.a E. V kasutuses olevates tööruumides aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (47 kd, tl 100-102) ja 03.12.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (47 kd, tl 103-109) tõendab, et E. V valdusest leiti A. Vi poolt koostatud memo 2-l lehel pealkirjaga „Memo OÜ Promptus Capital ettepanekule“ koos käsikirjaliste märkmetega. Tallinna Linnavalitsuse dokumendi haldussüsteemi „Postipoiss“ väljatrükk OÜ Promptus Capital 16.02.2015.a taotluse menetlemise logist xxxx tõendab, et kinnistute vahetamise taotluse menetlemine toimus alljärgnevas järjekorras: • 19.02.2015.a kell 12:23 on taotlus dokumendi haldussüsteemis E. Se nimele registreeritud; • 19.02.2015.a kell 12:25 on taotlus täitmiseks edastatud E. V koos E. Se resolutsiooniga „Ettepanekuks“; • 19.02.2015.a kell 12:34 on taotlus E. V poolt edastatud täitmiseks K. Kile resolutsiooniga „Austatud härra K.. Palun vastavalt linnapea resolutsioonile ettepanekuid seoses kommunaalameti valdkonda kuuluva temaatikaga. Lp E. U. Palun esitada LVA ettepanekud 02.03.2015 linnavaraameti valdkonda kuuluvate küsimuste osas“; • 25.02.2015.a kell 13:30 on taotlus K. Ki poolt edastatud täitmiseks Tallinna Kommunaalametile A. Vile resolutsiooniga „Ettepanekuks“; • 10.04.2015.a kell 10:18 on registreeritud K. Ki väljaminev kiri nr xxxx OÜ-le Promptus Capital ja K. Vile teemal „Kinnistute vahetamise ettepanek“, milles leitakse, et taotleja poolt soovitud maadevahetus ei ole võimalik. Kinnistute vahetamise ettepaneku menetlemist eeltoodud järjekorras kinnitavad ka tunnistajate K. Vi, A. Vi, E. U, A. B ja E. V poolt kohtuistungil antud ütlused ning tunnistaja A. B poolt edastatud dokumendid. Tunnistaja K. V andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 68-70) selle kohta, et ta on nõustanud ettevõtet Promptus Capital OÜ juriidilistes küsimustes, suheldes eelkõige H. Tiga. Tunnistaja sõnul oli ta ka kinnistu Mäekalda tee 14, Tallinn, omandamise ja lepingu sõlmimise juures. 2015.a veebruaris pöördus H. T tunnistaja poole ja palus, et tunnistaja vormistaks tema nii-öelda mustandi järgi Tallinna linnale kirja kinnistu Mäekalda tee 14 vahetamisega seoses. Nimetatud kirja allkirjastas tunnistaja ja andis selle H. Ti kätte, kes viis selle ise linnavalitsusse. Abilinnapea K. Ki vastus kirjale laekus aprillis. Tunnistaja sõnul valmistas ta H. Ti palvel ette ka laenulepingu, mille alusel tehti 30.01.2015.a ja 13.02.2015.a ülekanded Retail Real Estate kontolt Midfield OÜ kontole. Ülekanded tegi ettevõtte raamatupidaja A. V ja ülekande korraldused andis J. S. Tunnistaja A. V andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 63-64) selle kohta, et ta töötas 2014-

1. aastal Tallinna Kommunaalameti juhatajana. Tunnistaja sõnul puutus ta kirjavahetuses kokku Promptus Capital OÜ-ga, kui talle tuli E. V ja K. Ki kaudu taotlus. Tunnistaja poolt edastatud e-kirjavahetusest (22 kd, tl 177-181) nähtub, et 23.02.2015.a kell 09:28 kirjutas A. B Kommunaalameti üldmeilile, et abilinnapea E. V soovib 02.03.2015.a ettepanekuid, vaja oleks ühiselt arutada ja küsib, kes Kommunaalametis selle Koidule tn 34a kirjaga tegelema hakkab. Tunnistaja sõnul vastas ta, et selle kirjaga hakkab tegelema tema, see 19 nähtub ka 26.02.2015.a A. Bile saadetud kirjast. Tunnistaja võttis seejärel koheselt ühendust Kadrioru pargi juhataja A. Jega, öeldes talle, et selline teema on sisse tulnud, mis Kadrioru pargi arengukavaga ei sobi ja vaja oleks välja võtta kõik vastavad materjalid, selgitamaks, et taoline maadevahetus ei ole võimalik. Tunnistaja poolt edastatud kirjavahetusest nähtub veel, et 26.02.2015.a on A. B andnud Kommunaalameti üldmeilile teada, mida ta on kinnistusregistri järgi fikseerinud, millised kinnistud on Kadrioru pargi valitsemise all. Tunnistaja sõnul panid nad lõpuks kogutud info põhjal kokku memo, mis pärast Linnavaraameti ja tunnistaja asetäitja R. Vu lihvimist läks kirjana K. Ki allkirjaga välja vastusena püsitatud küsimusele. Tunnistaja sõnul kujunes tema seisukoht küsimusele vaba arvamusena, keegi ei survestanud teda ega andnud mingisuguseid juhiseid, kuidas otsust langetada. Tunnistaja E. U andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 75-78) selle kohta, et ta töötas
2. aastal Tallinna Linnavaraameti juhatajana, kui talle tuli kiri Promptus Capital OÜ ettepaneku kohta. Ettepanekuks oli vahetada Mäekalda ja Koidula tänava kinnistud. Ettepanek jõudis tunnistajani läbi linnapea E. Se ja abilinnapea E. V resolutsiooni. Tunnistaja sõnul edastas ta nimetatud ettepaneku A. Bile, kes on linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja. Tunnistaja sõnul said nad veebruari lõpus Kommunaalameti juhataja A. Vi käest memo, kus oli selgitatud, miks selline võõrandamine vahetuse teel ei ole võimalik. Seejärel koostasid nad ettepanekule eitava vastuse. Tunnistaja ütluste kohaselt menetlesid nad seda taotlust tavalise tööülesandena, millega ei olnud kiire ja keegi ei survestanud teda seda küsimust lahendama. Tunnistaja A. B andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 78-80) selle kohta, et ta oli
3. aastal Tallinna Linnavaraametis linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja. Promptus Capital OÜ-st sai tunnistaja teada läbi taotluskirja, milles tehti ettepanek vahetada Kadriorus kaks maatükki. Taotluskirja edastas tunnistajale E. U. Kirjaga oli kaasas ka resolutsioonileht, kus peal oli abilinnapea E. V ja linnapea E. Se resolutsioon. Tunnistaja ülesandeks oli välja selgitada maatükkide olemus, mida sooviti omavahel vahetada. Kui selline informatsioon oli käes, siis tutvustas tunnistaja seda nõupidamisel abilinnapeale ja saatis edasi Kommunaalametile. Seejärel sai tunnistaja Kommunaalametilt A. Vi poolt alla kirjutatud memo, kust nähtus, et selliseks vahetuseks puudub toetus. Kommunaalamet oli ka asutus, kes koostas Promptus Capital OÜ-le lõpliku eitava vastuse. Tunnistaja sõnul ei erinenud nimetatud taotluskirja menetluse käik kuidagi tavapärasest menetlusest. Tunnistaja A. B poolt e-posti teel edastatud dokumentidest (23 kd, tl 1-8) nähtub, et tunnistaja edastas 26.02.2015.a Kommunaalameti üldmeilile andmed Koidula tänava detailplaneeringu kohta. Samuti on nendes dokumentides Tallinna Kommunaalameti juhataja A. Vi poolt allkirjastatud memo Promptus Capital OÜ ettepanekule, mille kohaselt on Tallinna Kommunaalamet ja Kadrioru park seisukohal, et Koidula tn 34a kinnistu vahetamine Mäekalda tn 14 kinnistuga ei ole võimalik. Tunnistaja E. V andis 17.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 24-29) selle kohta, et ta töötab alates 2007.a Tallinna abilinnapeana. L. Koidula 38/ Roheline-Aas 13 kinnistutest sai tunnistaja teada menetluse käigus, kui tema lauale laekus 2015.a talve alguses Promptus Capital OÜ kiri kinnistute vahetamiseks. Promptus Capital OÜ-ga on tunnistajal kokkupuuteid olnud üksnes kirjamenetluses ja kohtumenetluses. Promptus Capital OÜ poolt saadetud kiri suunati algselt lahendamiseks tunnistajale, kes suunas selle Kommunaalameti valdkonda ja lõppmenetlusega tegeles K. K. Tunnistaja sõnul sai ta kinnistute vahetamise soovist teada läbi kirja, kuid K. Kallo tundis varasemalt vestluse käigus huvi selle vastu, kas ja kuidas on Tallinnas linnas üldse võimalik kinnistuid vahetada. Lisaks selgitas tunnistaja, et ta menetles Promptus Capital OÜ kirja E. Se resolutsiooni alusel – linnapea ülemusena kirjutab kirja peale 20 resolutsiooni, kas lahendada, teha ettepanekuid ehk linnapea kirjutab töökorralduse. Tunnistaja ütluste kohaselt on Tallinna linnale tulnud ka varasemalt taotlusi kinnistute vahetamiseks ja kuna tunnistaja valdkonnaks on kinnistud, siis üldine arusaam ongi, et esmalt suunatakse need taotlused abilinnapeale, kes seda valdkonda kureerib ja hiljem menetluse käigus selgub, kes tegelikult peaks seda menetlust läbi viima. Kohtu hinnangul on tunnistajate K. Vi, A. Vi, E. U, A. B ja E. V ütlused usaldusväärsed, need on omavahel kooskõlas ja eluliselt usutavad. Lisaks on tunnistajate ütlused kooskõlas ka süüdistatava H. Ti ütlustega ja teiste kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Kallo otsis koos E. Sega Keskerakonna rahastamist erinevatest allikatest. Nimetatu nähtub näiteks 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 90-107), mille kohaselt toimus 30.11.2014.a ajavahemikul 11:10 kuni 11:30 Tallinna linnapea E. Se kohtumine Tallinna linnale kuuluvas residentsis Poska maja aadressiga J. Poska 8, Tallinn Riigikogu liikme ja Eesti Keskerakonna finantssekretär K. Kalloga, transpordiettevõtja S. Aiga ja Xxxx xxxx töötava V. Tiga. Vestlusel räägitakse Keskerakonna rahastamisest. K. Kallo ütleb, et „… noh, me ei saa teha niimoodi, et midagi on kahtlast, võib eeldada, et see on esimene küsimus valimistel, nii et seepärast … kaks tingimust, kahjuks, on seaduses väga kitsad. Ainult krediiti tohib võtta krediidiasutusest ja …“ Seejuures naerab K. Kallo, kuidas kotti nurka poleks ka paha. S. A ütleb seejärel, et tal toimub esmaspäeval kohtumine Ühtse Venemaa pealaekuriga. E. S ütleb järgmist: „Noh, põhimõtteliselt, tähendab, mida võib teha ? Võib organiseerida nii, et meie MTÜ-dele, ee, MTÜ-le mingisuguse osa sellest, ee, rahast, ee, noh … ee, võib kinkida sellepärast, et … (ei saa aru) … panga järgi võib (?) nad jätta.“ K. Kallo küsib S. Ailt, kas siin on võimalik mingisugused variandid leida, mille peale S. A vastab, et ta üritab, kuid praegu on muidugi keeruline, sest teie parteid (Keskerakonda) jälgitakse ja vaadatakse tähelepanelikult, et saaks teile käru keerata. S. A selgitab veel, et tal oli omal ajal katse mängida parteiga, kuid pärast tema väga head sõbrad KAPO-st helistasid ja ütlesid, et S., ära tegele jamaga, ära roni sinna, kuhu pole vaja. Seejärel arutatakse, et pangad ei anna poliitilistele parteidele laenu ja E. S avaldab kahtlust, et S. Ail õnnestub midagi partei jaoks taotleda. Kaitsjad Kristi Rande ja Oliver Nääs avaldasid 15.08.2017.a kohtuistungil seisukoha nagu oleks nimetatud tõend asjakohatu. Kohus sellise seisukohaga nõustuda ei saa, sest kuigi K. Kallole ei ole esitatud süüdistust nende kõnedega seoses, siis nõustub kohus prokuröriga, et nimetatud tõend kinnitab tõepoolest kuriteo motiivi, milleks oli MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamiseks võimaluste otsimine, sealhulgas keelatud annetuste kaudu. MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamiseks vahendite otsimine K. Kallo poolt nähtub ka tunnistajate V. Ti ja S. Ai ütlustest. Tunnistaja V. T andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 81) selle kohta, et 30.11.2014.a toimus Kadriorus tema, S. Ai, K. Kallo ja E. Se kohtumine seetõttu, et S. A soovis tulevaste valimiste raames erakonda aidata. Tunnistaja oligi isikuks, kes tutvustas S. Ait K. Kallole ja E. Sele. Kohtumisel lepiti kokku, et kui tekib mingi vajadus, siis kohtub tunnistaja K. Kalloga, kuid kuna vajadust ei tekkinud, kõik küsimused lahendati abita, siis sellega ka kõik lõppes. Tunnistaja S. A andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 81-83) selle kohta, et
4. aastal pöördus tema poole V. T, kes soovis tööd saada ja palus, et tunnistaja aitaks teda ja läheks kaasa kohtumisele K. Kallo ja E. Sega, kes soovisid kohtuda ärimehega seoses Keskerakonna rahastamisega. Kohtumisel rääkis põhiliselt K. Kallo, kes ütles, et Keskerakonnal on rahaga 21 halvasti ja küsis, kas tunnistajal on võimalik aidata. K. Kallo sõnul pidi raha leidmise korral olema tagatiseks Keskerakonna kinnisvara. Tunnistaja sõnul soovisid K. Kallo ja E. S raha üksnes kontole (ei olnud nõus sularahas raha üleandmisega). Tunnistaja uuris ka, kas raha võib pärit olla Venemaalt, mille peale K. Kallo ütles, et see ei ole soovitatav, et tuleks teha äriühing, et kõik oleks legaalne. Tunnistaja sõnul oli see aga üksnes jutuajamine ja ta ei ole mingil moel Keskerakonda toetanud. Prokuröri küsimusele, kas neil oli kohtumisel K. Kalloga juttu ka erakonna mitteametlikust toetamisest vastas tunnistaja kohtuistungil, et ei olnud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest lause, mille kohaselt ütles K. Kallo, et nad on nõus raha saama ka mitteametlikult, kuid siis on asi keerulisem. Tunnistaja selgitas kohtuistungil vastuolu selliselt: „Ma arvan, et kui kaposse kutsuti, siis võib-olla tõlgiti teisiti, see oli ootamatu mulle ja sularaha kohta Kallo ütles, et tahaks, et kõik oleks ametlikult, võib-olla oligi see lause, aga nüüd ei mäleta enam, see oli 2014 aastal, praegu 2017 september.“ Tunnistaja ütluste kontrolliks avaldati tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest ka lause sularahas raha toomise kohta, mille kohaselt rääkis just K. Kallo võimalusest tuua raha sularahas, kuigi see teeks asja raskemaks. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et sellise ettepaneku toomaks raha sularahas tegi siiski tema ja ilmselt tõlgendati tema ütlusi kohtueelses menetluses valesti. Tunnistaja sõnul ei osalenud tema ülekuulamisel Kaitsepolitseiametis tõlk, kuna ta sai kõigest aru, mida KAPO rääkis. Võimaluse MTÜ Eesti Keskerakond rahastamiseks pakkus ka H. T, kes soovis vastutasuna vahetada linnale kuuluva kinnistu oma ettevõttele kuuluva kinnistuga. Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et just K. Kallo oli isikuks, kes tekitas nii E. Ses huvi kohtuda H. Tiga, planeeris nende omavahelised kohtumised kui ka sidus H. Ti kinnistute vahetamise ettepaneku erakonna rahastamisega. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 77-78) nähtub, kuidas K. Kallo helistas 21.12.2014.a kell 22:14 P. Tile ning nad räägivad reklaamikampaaniate eest tasumisest ja valimiskampaania jõuluplakatite paigutusest. Vestlusest nähtub veel, kuidas P. T ütleb, et riigi raha eest ei taha igaks juhuks väga palju ära broneerida, sest kautsjon tuleb maha võtta. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 98-99, 101-105) nähtub, et K. Kallo helistas 12.01.2015.a kell 11:51 H. Tile, kes ütles, et lendab ära Ukrainasse ja tuleb tagasi alles kolmapäev või neljapäev ning nad leppisid kokku reedeks kohtumise. Seejärel helistab K. Kallo 12:30 P. Ple, kuid viimane ei vasta ja helistab tagasi kell 12:
5. Nimetatud kõne salvestiselt nähtub, et K. Kallo teatab P. Ple, et rääkis kodanikuga, kes lendab ära Ukrainasse ja tuleb neljapäeval peale lõunat tagasi ja et nad leppisid reedeks kohtumise kokku. 15.01.2015.a kell 09:56 helistab K. Kallo H. Tile ja nad arutlevad, millal võiks kokku saada. 15.01.2015.a kell 10:37 teatab K. Kallo H. Tile, et tal on töö läbi ja nad lepivad kokku, et ta sõidab H. Ti juurde. Samal päeval kell 12:21 helistab K. Kallo E. Sele, kelle telefonile vastab linnapea nõunik L. O ning K. Kallo teatab, et ta soovib E. Sega kiiresti kokku saada. Samal päeval kell 13:17 helistab K. Kallo ka P. Tile ja teatab, et sai kokku ühe härrasmehega ja asi ei ole üldse nii roosiline kui oleks tahtnud. Samuti mainib K. Kallo, et oleks vaja pealikuga ekstrenna kokku saada, aga ta ei tea, kas see õnnestub. K. Kallo lepib kõnes P. Tiga kokku, et nad saavad büroos kokku. 15.01.2015.a kell 14:44 helistab K. Kallole linnapea abi J. F ja nad lepivad kokku, et K. Kallo läheb linnapea juurde kohtumisele 16.01.2015.a kell 13:
6. 16.01.2015.a kell 14:32 helistab K. Kallo H. Tile ja soovib temaga kokku saada, et üks info edasi öelda. Sündmuste sellist kulgu tõendab ka 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 51-55), kust nähtub E. Se saabumine Tallinna Linnavalitsusesse ja K. Kallo lahkumine linnavalitsusest, samuti K. Kallo kohtumine H. Tiga. 22 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll kinnitab, et MTÜ Eesti Keskerakonna reklaamide eest tasumise jaoks rahastamise leidmine oli päevakajaline teema, millega tegeles peamiselt K. Kallo. Nimetatud tõendist nähtub ka see, et K. Kallo teadis sellest, et MTÜ Eesti Keskerakonna juhid lootsid H. Ti poolt saada erakonna eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid H. Til selliseid vahendeid ilmselt ei ole. Jälitustoimingu protokoll tõendab, et erakonnale rahastamist otsivate (K. Kallo, E. S, P. T) ja rahastamist pakkuvate (H. T.) isikute vahel käis aktiivne suhtlus. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 175-178) nähtub, et 16.01.2015.a toimus ajavahemikul 14:04 kuni 14:19 Tallinna linnapea E. Se kohtumine Riigikogu liikme ja Keskerakonna finantssekretäri K. Kalloga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. K. Kallo räägib vestlusel, et telekanalid tahavad reklaamide eest ettemaksu ja et T. saaks mingi raha kokku, aga ta tahaks E. Sega kokku saada. Ühtlasi räägib K. Kallo, et „Seda maad … (ei saa aru) … mina ei otsinud, ma rääkisin nii T’ga kui ka E’ga … asi ei ole üldse fabritseeritud, vot see on … (paberi krabin) … Siin on see … Koidula tänav ja see siis on Kadrioru tiik … ja seal on omandanud siis igavese lahmaka maad …, et näed siin kus see on vanad mingisugused …“ Seejärel seletab K. Kallo, kuidas T. soovib maid vahetada: „Siin on linna oma ... Siin on see riietusruumid ja siin on mingid pimenduskuurid. Siis nemad on ära ostnud, nemad on ära otsustanud veel selle platsi siit ... see on ... tema soov oleks nüüd ..., et see tema saaks 3585m2 vahetada selle linna platsiga 2600m2 ..., et ta annaks vastu 1000 ruutu suurema ja … ja on valmis ikkagi selle platsiga need kuurid … (ei saa aru) … labidaid ja asju, mis seal kõik on vaja hoida ... ja, et kavas on neist teha ütleme sinna kohta see riietusruumid, noh see muinsuskaitse see jääks kõik alles ... Siia tahavad teha kuursaalid, suvekohvikud ... (ei saa aru) ... tennis kõik jääks avatuks kasutamiseks ... spordikompleksiks ... Mina … E. arvas muidugi ... (ei saa aru) ... siin on 50% ühiskondlikku maad ja 50% ärimaad, see tähendab jälle riigi luba …, aga … aga noh, kes ja milline valitsus enne … (ei saa aru) … riigile ka anda noh … (ei saa aru) … siin linnas … (ei saa aru).“ Seejärel ütleb K. Kallo veelkord, et T. tahaks kokku saada ja et „Muudest asjadest rääkida, aga siis sellest vahetusest ka ma arvan, et me oleksime põhimõtteliselt nõus.“ E. S nendib üle, et „Nii, vahetus Kadriorus.“. Vestluse lõpuks lepitakse kokku, et E. S kohtub T.iga 19.01.2015.a kell 15:
7. Kohus nõustub 22.02.2016.a jälitustoimingu protokolli puhul prokuröri seisukohaga, mille kohaselt tekitas 16.01.2015.a vestluse käigus K. Kallo E. Ses huvi kohtuda H. Tiga, viidates ühtlasi soovile saada rahalisi vahendeid erakonna rahastamiseks. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 192-198) nähtub, et 19.01.2015.a toimus ajavahemikul 15:17 kuni 16:05 Tallinna linnapea E. Se kohtumine Riigikogu liikme ja Keskerakonna finantssekretäri K. Kallo ning kinnisvaraärimees H. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. E. S räägib vestlusel, kuidas valimised oleks vaja ära võita ja ütleb H. Tile, et „Kuule, teeme need valimised ära …, aga teeme nad kohe niimoodi – tõsiselt. Tule mulle appi … ja ilma sinuta ma hakkama ei saa, aga sina ei saa ka ilma minuta hakkama.“ H. T vastab, et nende võimalused on antud hetkel piiratud, et neil ei ole, aga „Võibolla … võib-olla mõne aja pärast ütlen jah, onju.“ Seejärel räägitakse, kuidas H. T võiks poliitikasse minna, kuni E. S ütleb, et „Kuule, nagunii mul on sinuga üks asi veel lahendada, mida mulle K rääkis ja noh, mis tuleb ka ära teha. Aga kurat aita sina see asi ära lahendada, sest me ei tee muidu neid valimisi ära, kui seda raha ei tule.“ H. T räägib selle peale, et likviidsust on vaja ja K. Kallo täpsustab, et ehk erakapitali. E. S ütleb, et nad ei taha sponsorlust, vaid laenu saada. H. T ütleb seejärel, et „Et see ongi see, et me siin K’iga mingit numbrit arutasime…“ Kohtumise lõpus lepitakse kokku uus kohtumine 23.01.2015.a kell 11:00 ja E. S ütleb, et H. T võtaks J. kaasa ja tema ise võtab K kaasa. Kohtumise lõpuks ütleb veel K. Kallo: „ … et asja üle reaalselt … (ei saa aru) … sinu ettepanek … selle vahetusele.“ H. T vastab, et 23 „Aga seda me võime mõelda noh … (ei saa aru).“ K. Kallo ütleb, et „Need ei ole seotud jah, aga ikka tead võiksid käima hakata, et kui juba on …, Mingisuguse taotluse reedeks kohe kaasa, et siis läheks …, … sest mina olen juba mõlema abilinnapeaga rääkinud ka, et nad … (ei saa aru).“ Kohtu hinnangul on selle tõendiga tõendamist leidnud, et 19.01.2015.a aset leidnud kohtumisel E. Se, H. Ti ja K. Kallo vahel küsis E. S H. Tilt MTÜ Eesti Keskerakond valimiste tarbeks raha, sidudes erakonna toetamise otseselt H. Ti sooviga teha linnale kuuluva kinnistuga vahetust, kinnitades, et üks ei saa ilma teiseta. Tõendist nähtub, et E. Se sõnul on tal H. Tiga üks asi veel lahendada, mida K. Kallo talle rääkis ja mis tuleb ära teha, kuid enne seda peaks H. T aitama neil ära lahendada valimistega seonduva rahamure. Vestlus kinnitab, et E. S ja K. Kallo ütlesid H. Tile, et järgmisele kohtumisele, mis pidi toimuma reedel, peaks H. T võtma juba kaasa mingisuguse taotluse. Nimetatud tõend kinnitab ka seda, et K. Kallo oli kohtumise toimumise ajaks kinnistute vahetamise ettepanekust abilinnapeadega juba rääkinud. Kohus on seisukohal, et 22.02.2016.a jälitustoimingu protokolliga on tõendatud E. Se poolt ametiseisundi kasutamise lubamine ning ametiseisundi kasutamine vastutasuna altkäemaksu eest. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 114-115, 116) nähtub, et K. Kallo helistas 22.01.2015.a kell 14:51 H. Tile, kes küsis temalt „vana“ telefoninumbrit, kuna ta ei saa tulla kokkulepitud kohtumisele. Kell 14:55 helistab K. Kallo H. Tile tagasi ja teatab talle pealiku numbri. Kell 14:55 helistabki H. T E. Sele ja teatab, et sooviks temaga kokku saada. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 123,125) nähtub, et E. S helistas 23.01.2015.a kell 11:20 K. Kallole ja teatas, et nende sõbral on mingeid uudiseid ja ta saab selle sõbraga kokku. E. Se sõnul on esimene signaal positiivne. E. Se kõnest linnapea abi J. Fga kell 18:40 ja H. Tiga kell 18:44 nähtub, et E. S sai sadamas kokku just H. Tiga. E. Se kohtumist sadamas H. Tiga tõendab ka 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 66-72). 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll K. Kallo 22.01.2015.a kõnest H. Tiga ja E. Se 23.01.2015.a kõnest K. Kalloga tõendab, et H. T, K. Kallo ja E. S olid omavahel tihedas suhtluses ning K. Kallo oli isikuks, kes aitas organiseerida H. Ti kohtumise E. Sega. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 208-214) nähtub, et 17.02.2015.a toimus ajavahemikul 12:52 kuni 13:12 Tallinna linnapea E. Se kohtumine kinnisvaraärimees H. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Nimetatud kohtumisel rääkis H. T E. Sele, et ta tuli väga praktilise asja pärast, et ta ei ole seda vist ise rääkinud talle ning räägib siis Kadrioru tennisehallidest ja Koidula tänavast, et oleks mõistlik Tallinna linnaga vahetada. E. S ütleb, et Kallo on selle kohta talle midagi juba öelnud. H. T ütleb vestluse käigus konkreetselt, et nad tahaksid linnaga maad vahetada ja et „Ma tean, et Kallo käis seda nagu rääkimas ja V. vist ütles, et davai, et teeme ära, et … et noh see on … mul on ainult Kallo jutt.“ Edasi räägitakse uuest ehitusseadusest ja Tallinna Linnahallist. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll 17.02.2015.a toimunud E. Se ja H. Ti kohtumisest tõendab, et H. T kordas vahetult ja konkreetselt E. Sele kinnistute vahetamise soovi ja E. S oli selleks hetkeks kinnistute vahetamise soovist K. Kallo vahendusel juba teadlik. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ülalnimetatud tõendite põhjal võib teha järelduse, et nii E. S kui H. T mõistsid üldjoontes teineteist selles, et H. Til on huvi läbi viia süüdistuses nimetatud kinnistu vahetus ja et vahetuse eest on vaja MTÜ Eesti Keskerakonna huvides teha vastuteene. H. T mõistis, et vastuteenena kinnistuste vahetuse eest ehk E. Se teopanuse eest tuleb MTÜ Eesti Keskerakonnale tekitada likviidsus – maksevalmidus – seega olukord, kus 24 MTÜ Eesti Keskerakond on suuteline mingeid varasid käsutama. Tõendatud on ka see, et H. T oli teadlik sellest, et MTÜ Eesti Keskerakond muudest kanalitest laenu ei saa ning käibevahendid neil selleks puuduvad. E. S vastab sõna „likviidsus“ kuuldes, et saada soovitakse tõepoolest „laenu“. Seega saab vaidlusteta öelda seda, et nii E. Se, kui H. Ti tahtlus selle jutuajamise käigus oli suunatud laenulepingu sõlmimise saavutamisele olukorras, kus MTÜ Eesti Keskerakond muudest kanalitest ise laenu ei saanud. H. Ti ja E. Se vastastikuseid soove vahendas alguses K. Kallo, kes aitas ka altkäemaksu võtmisele ja altkäemaksu andmisele kaasa. K. Kallo osalust altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamises tõendab lisaks kõigele eelnevale ka 17.12.2015.a vaatlusprotokoll K. Kallo elukohas aadressil Xxxx ja tema kasutuses olevates tööruumides aadressil VanaViru tn 12, Tallinn, teostatud läbiotsimisel äravõetud kaustiku ja märkmiku vaatluse (21 kd, tl 59-65) kohta. Vaatlusega uuriti K. Kallo tumepunast värvi mustriliste nahksete kaantega 2015.a märkmiku sisulehti, mis sisaldasid hulgaliselt erinevaid kirjeid, millest nähtub, et K. Kallo oli pidevalt H. Tiga kontaktis ja nad leppisid omavahel kokku erinevaid kohtumisi. Samuti nähtub märkmikust, et K. Kallo oli teadlik aegadest, mil H. T viibis E. Se juures. Märkmikust tulid välja kõik antud kriminaalasjas tähtsust omavad kuupäevad – 16.01.2015.a, 19.01.2015.a. Töömärkmikust nähtub ka see, et K. Kallo otsis MTÜ Eesti Keskerakonnale erinevaid rahastamisvõimalusi. Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et OÜ Midfield sai Retail Real Estate OÜ-lt laenu, et tasuda sellega MTÜ Eesti Keskerakonna arveid. Äriregistri väljatrükk Midfield OÜ kohta (22 kd, tl 140-145) tõendab, et Midfield OÜ juhatuse liikmeks on P. P ja äriregistri väljatrükk OÜ Retail Real Estate kohta (22 kd, tl 136-139) tõendab, et ettevõtte Retail Real Estate OÜ juhatuse liikmeteks on H. T ja R. T. Tunnistaja P. P andis 17.08.2017.a kohtuistungil ütlusi (2 kd, tl 138-150) selle kohta, et ta on olnud seotud Keskerakonnaga alates
8. aastast, ta on teinud neile kõik reklaamikampaaniad kuni
9. aastani. Tunnistaja sõnul tutvustas
10. aastal M. M teda H. Tile, kuna H. Tiga seotud ettevõttel oli käsil Admiraliteedi basseini arendus ning tunnistajale pakuti seal kaasa lüüa turunduse ja brändi väljatöötamise poole peal. Projekti käigus tundsid H. T ja M. M huvi ka kohalike valimiste vastu ja H. T soovis kellegiga Keskerakonnast kohtuda. Tunnistaja rääkis sellest K. Kallole ja P. Tile ja kuna Kallo ütles, et teab H. Tit väga hästi, siis pidi ta temaga ise ühendust võtma. Seejärel läks mõni aeg mööda ja K. Kallo ütles tunnistajale, et neil on avanenud H. Ti kaudu võimalus rahastada valimiskampaaniat teatud kujul, aga tunnistaja peab detailides ise kokku leppima. Hiljem kohtus tunnistaja H. Ti ja M. Maga, kes ütlesid, et on nõus 200 000 eest kulutusi katma. Kulutused kandis Marimark, mis on M. Maga seotud äriühing, esitades tunnistajale arved, kes omakorda esitas need Keskerakonnale. Tunnistaja sõnul kõik alguses toimis, kuni ühel hetkel Keskerakonna maksevõime lõppes ja jäi jääk 45 000 eurot.
11. a augustis oli tunnistajal nõupidamine E. Se, P. Ti ja K. Kalloga läheneva
12. a Riigikogu valimiskampaaniaga seoses, kus K. Kallo lubas tegeleda ka H. Ti võlaga. Tunnistaja sõnul ta teadis, et K. Kallo käis mingi hetkel H. Tiga rääkimas ja küsimuse all oli võimalus laenusuhet lahendada selliselt, et oli võimalik saada uus laen. Kokkuleppe laenu andmiseks sõlmiti H. Ti kontoris, esimene laenuleping sõlmiti 30.01.2015.a summas 200 000 eurot ja teine 12.02.2015.a summas 75 000 eurot. Laenuvõtmise tagatiseks olid tunnistaja sõnul ühelt poolt koostööleping H. Tiga (teenuste osutamise leping), mille raames osutas tunnistaja H. Tile erinevaid teenuseid ja see oli garantiiks, et mingi raha saab tunnistaja kindlasti ning teiselt poolt Keskerakonna poolt 02.12.2014.a sõlmitud garantiikirjad. Tunnistaja sõnul väljastati talle ühel päeval kaks garantiikirja, üks summas 460 000 eurot ja teine summas 270 000 eurot ehk kokku summas 730 000 eurot. Garantiikirjadele kirjutas alla Keskerakonna peasekretär P. T ja OÜ Midfield (tunnistaja ettevõte). Keskerakonna planeeritud valimiskampaania kulud oli tollel 25 aastal 700 000 eurot. Tunnistaja sõnul tasus ta H. Tilt saadud laenuga Marimarkile tekkinud võla 75 000 eurot (45 000 põhiosa, ülejäänud osas viivis ja intress), maksis endale 10 000 euro ulatuses dividende ja ülejäänud summa eest tegi kampaaniat. Kohtu hinnangul on tunnistaja P. P ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Tunnistaja P. P kinnitab seda, et initsiatiiv kellegiga MTÜ Eesti Keskerakonnast kohtumiseks tuli H. Tilt ja K. Kallo oli isikuks, kes haaras sellest võimalusest kinni. Tunnistaja ütlused tõendavad, et K. Kallo avaldas tunnistajale, et „teatud kujul“ on võimalik valimiskampaaniat H. Ti abiga rahastada ning saadava laenuga sooviti tasuda MTÜ Eesti Keskerakonna valimiskampaania arveid. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta teadis ka seda, et K. Kallo on käinud juba H. Tiga uue laenu saamise osas rääkimas. Tunnistaja P. P ütlustele lisab usaldusväärsust ka näiteks 22.09.2015.a E. Se kasutuses olevas tööruumis aadressil Poska tn 8, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (22 kd, tl 182-184) ja 16.12.2015.a vaatlusprotokoll (22 kd, tl 185-187) läbiotsimisel äravõetud dokumendi vaatlusega, mille kohaselt on 02.02.2014.a MTÜ Eesti Keskerakonna juhatuse liikme P. Ti poolt tõepoolest allkirjastatud dokument nimega „Garantiikiri“. Dokumendi kohaselt on MTÜ Eesti Keskerakond ja Midfield OÜ teinud pikaajalist tulemuslikku koostööd MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaaniate läbiviimisel ning osapooled on avaldanud soovi koostööd jätkata ka alljärgnevate valimiste raames: Riigikogu valimised
13. aastal, Kohalike omavalitsuste valimised
14. aastal, Riigikogu valimised
15. aastal ja Euroopa Parlamendi valimised
16. aastal. Garantiikirja kohaselt on MTÜ-l Eesti Keskerakond olnud ja on ka käesoleva garantiikirja väljaandmisel võlgnevusi Midfield OÜ ees. Garantiikirjaga annab MTÜ Eesti Keskerakond garantii, et MTÜ Eesti Keskerakond garanteerib kõiki Midfield OÜ rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees summas 270 000 eurot. Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 08.09.2017.a otsusest (Midfield OÜ hagi Eesti Keskerakonna vastu 730 000 euro ja viivise saamiseks ning Eesti Keskerakonna vastuhagi Midfield OÜ vastu nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks ning garantiikirjadega antud nõudeõiguste ja garantiikirjade originaalide tagastamiseks) (46 kd, tl 163-184) nähtub, et kohus on otsuses põhjalikult analüüsinud P. Ple väljastatud garantiikirja ja sellega tagatavate nõuete olemust, leides, et MTÜ Eesti Keskerakonna garantiikirjaga on tagatud Midfield OÜ laen Retail Real Estate OÜ-le. Tunnistaja M. M andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 66-68) selle kohta, et Marimark Invest OÜ on talle kuuluv ettevõte.
17. a suve lõpu poole leppis tunnistaja P. Pga kokku selles, et tunnistaja hakkab Marimarki kaudu Midfieldi alltöövõtjaks. Kuivõrd tegu oli suhteliselt suurte summadega ja tunnistajal ei olnud endal sellist vaba raha, siis pöördus ta oma sugulase H. Ti poole, et see raha laenata selleks tehinguks. Tunnistaja sõnul esitas ta P. Ple kokku umbes 216 000 euro eest arveid ja maksetähtajaks suutis P. P tasuda sellest umbes 60%, ülesse jäi võlg 60-70 000 euro kandis. Võlgu jäänud summa tasus Midfield veebruaris
18. Tunnistaja omakorda tagastas laenu H. Tile 05.02.2015.a, kandes 76 000 eurot OÜ-le Ekspert Kapital. Tunnistaja M. M ütlustest nähtub, et P. P ütlused selle kohta, et ta sai tasuda Marimark OÜ-le oma võla H. Tilt saadud laenuga veebruaris 2015, vastavad tõele. Tunnistajate P. P ja M. M ütlusi selle kohta, et Marimark OÜ hakkas Midfield OÜ alltöövõtjaks kinnitab ka 22.09.2015.a P. P kinnistul aadressil Xxxx, teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 73-77) ja 09.11.2015.a vaatlusprotokoll (21 kd, tl 78-80) läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta, millest nähtub, et Midfield OÜ ja JCDecaux Eesti OÜ (tegevdirektor K. K) 26 vahel on sõlmitud 26.08.2013.a kokkulepe vahendustasu maksmise kohta ja selle kokkuleppe kohaselt on Eesti Keskerakonna reklaamikampaania tellija just Marimark Invest OÜ. Tunnistaja M. M poolt edastatud dokumendid kinnitavad, et tunnistaja M. M on andnud tõele vastavaid ütlusi ka selle kohta, kuidas ja millal liikusid rahalised vahendid. Dokumentidest nähtub, et Marimark Invest OÜ-le on 29.08.2013.a Bytenem Co limited poolt tehtud ülekanne summas 200 000 eurot, selgitusega „Loan according to Loan Agreement“ (22 kd, tl 165). Samuti nähtub edastatud dokumentidest, et Marimark Invest OÜ on kandnud JCDecaux Eesti OÜ-le 29.08.2013.a 7142,40 eurot ja 136 870,80 eurot ning OÜ-le Žaklar 56 000,40 eurot (22 kd, tl 165-168). Lisaks nendele tehingutele on Marimark Invest OÜ koostanud 30.08.2013.a Midfield OÜ-le arve nr 13/08/2 summas 156 878,40 eurot ja arve nr 13/08/1 summas 59 922 eurot (22 kd, tl 169-170). Maksekorraldused tõendavad, et Midfield OÜ on kandnud 08.01.2014.a Marimark Invest OÜ-le 50 000 eurot (22 kd, tl 171), 07.02.2014.a 50 000 eurot (22 kd, tl 172), 14.03.2014.a 45 000 eurot (22 kd, tl 173) ja 02.02.2015.a 75 332,98 eurot (22 kd, tl 177). Samuti tõendavad maksekorraldused, et Marimark Invest OÜ on 21.03.2014.a OÜle Ekspert Kapital kandnud 127 235,60 eurot selgitusega: „Laenu tagastamine: põhiosa 125 000 eurot ja intress 2235,60 eurot“ (22 kd, tl 174) ja 05.02.2015.a 76 319,15 eurot selgitusega: Laenu tagastamine: põhiosa 75 000 eurot ja intress 1319,15 eurot“ (22 kd, tl 175). Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel sõlmitud laenulepingu kohta on veel tunnistaja P. Pga kooskõlas olevaid ütlusi andnud tunnistajad A. V ja J. S. Tunnistaja A. V andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 64-65) selle kohta, et ta on Levon Audiitorbüroo OÜ omanik ja ainus töötaja, ta osutab raamatupidamisteenust ja ta on tegelenud nii Retail Real Estate OÜ kui ka Ekspert Kapital OÜ raamatupidamisega. Tunnistaja sõnul on ta näinud nii Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahelist laenulepingut kui ka sellekohast pangaväljavõtet. Tunnistaja ütluste kohaselt tegelebki Retail Real Estate OÜ laenude andmisega ja sellise laenu andmine Midfield OÜ-le oli täiesti tavapärane majandustegevus. Midfield OÜ on tunnistaja sõnul osutanud Retail Real Estate OÜ-le ka teenuseid, mille suurusjärk oli kuskil 170 000 eurot. Tunnistaja J. S andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 65-66) selle kohta, et ta töötas
19. aastal Haltron Gruppis, mis tegeleb kinnisvarahaldusega ja selle ettevõttega on seotud H. T. Tunnistaja sõnul on tal õigus ka Retail Real Estate OÜ pangakonto kasutamiseks, õigus makseid sooritada ja ta teeb neid H. Ti volitusel. 2015.a sai tunnistaja K. Vilt, kes omakorda oli ülesande saanud H. Tilt, Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel sõlmitud laenulepingu, kus Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le laenu ja K. V palus tunnistajal teha ülekande. Tunnistaja sõnul tegi ta talvel laenulepingu alusel kaks ülekannet, esimese makse summas 200 000 eurot ja teise makse summas 75 000 eurot. Sellistes suurusjärkudes ülekanded olid tunnistaja arvates Retail Real Estate OÜ majandustegevuses tavapärased. 22.09.2015.a R. Ti kasutuses olevates tööruumides aadressil Mõisa tn 4, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (22 kd, tl 188-192) ja 18.11.2015.a vaatlusprotokoll (22 kd, tl 193232) läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusega koos lisadega tõendab, et 30.01.2015.a sõlmiti Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel laenuleping summale 200 000 eurot ning 12.02.2015.a laenulepingu lisa 1, mille alusel Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le täiendavalt laenu 75 000 eurot, s.o kokku 275 000 eurot. Maksekorraldused nr 80 ja 86 tõendavad, et Retail Real Estate OÜ on Midfield OÜ-le kandnud 30.01.2015.a 200 000 eurot ja 13.02.2015.a 75 000 eurot. Läbiotsimisel äravõetud dokumentidest nähtub lisaks, et Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel on 24.11.2014.a sõlmitud teenuse osutamise leping, mille 27 kohaselt töötab Midfield OÜ Retail Real Estate OÜ-le välja Admiraliteedi Ala projekti arenduse investorite edukamaks kaasamiseks reklaamkontseptsiooni. 04.02.2016.a vaatlusprotokoll Midfield OÜ tehingute kohta lisadega (21 kd, tl 127-181, 22 kd, tl 1-135), milles on vaadeldud Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ arvelduskontosid eesmärgiga tuvastada Retail Real Estate OÜ kontolt Midfield OÜ kontole laekunud raha kasutamist valimistega seotud MTÜ Eesti Keskerakond meediakampaania arvete eest tasumisel, kinnitab, et P. P kasutas Retail Real Estate OÜ-lt laekunud summat 275 000 eurot süüdistuses nimetatud ettevõtete arvete tasumiseks ning nimetatud arved olid esitatud seoses MTÜ Eesti Keskerakond meedia/valimiskampaania läbiviimisega. Vaatlusprotokollist nähtub, et Midfield OÜ vaadeldava perioodi (30.01.2015-26.02.2015.a) arveldukonto algsaldo oli seisuga 30.01.2015.a 2735,62 eurot, kontole laekus 30.01.2015.a ja 13.02.2015.a Retail Real Estate OÜ kontolt kahe ülekandega kokku 275 000 eurot, samal perioodil oli laekumisi kokku summas 342 788,80 eurot ning väljaminekuid kokku summas 342 987,49 eurot, seega vaadeldavad perioodil oli lõppsaldo ja algsaldo vahe 198,72 eurot. Eeltoodu kinnitab, et vaadeldaval perioodil oli Midfield OÜ kontole laekunud raha ära tarvitatud ehk kui Midfield OÜ kontole ei oleks laekunud Retail Real Estate OÜ poolt 275 000 eurot, siis ei oleks olnud Midfield OÜ-l piisavalt raha perioodil 30.01.2015-26.02.2015 tehtud väljaminekute tarvis. Vaatlusprotokoll tõendab ka seda, et Midfield OÜ on Retail Real Estate OÜ poolt kantud summasid kasutanud valimistega seotud Eesti Keskerakonna meediakampaania arvete tasumisel, s.o ülekandeid on tehtud OÜ-le BMR Estonia, AS-le Kanal 2, OÜ-le Žaklar, OÜ-le Subbmedia, AS-le TV 3, OÜ-le Clear Channel Estonia, AS-le Mediainvest Holding, AS-le Trio LSL, OÜ-le Stereo Meedia, OÜ-le Print24, Marimark Invest OÜ-le, P. Ple dividendide väljamaksmiseks ja Midfield OÜ kontolt sularaha väljavõtmiseks. Vaatlusprotokolli lisaks on erinevad dokumendid, mis tõendavad, et erinevate arvete aluseks olid meediakanalite ja ettevõtete ning Keskerakonna vahel sõlmitud lepingud. 11.03.
20. a vaatlusprotokoll pangakontodel olevate tehingute kohta (21 kd, tl 85-126), milles on vaadeldud Promptus Capital OÜ, Bytenem Co Limited, Retail Real Estate OÜ, OÜ Ekspert Kapital ja OÜ Midfield pangakontosid, tõendab, et • 30.01.2015.a on Promptus Capital OÜ teinud oma AS Xxxx pangakontolt ülekande summas 300 000 eurot Bytenem Co Limited AS Xxxx pangakontole selgitusega „partial loan repayment“ (ülekande teostas N. T.). • Edasi on samal päeval Bytenem Co Limited teinud ülekande Retail Real Estate OÜ AS Xxxx pangakontole summas 200 000 eurot selgitusega „Loan according to Loan Agreement“ (ülekande teostas H. T). • Samal päeval, s.o 30.01.2015.a on Retail Real Estate OÜ oma AS Xxxx pangakontolt kandnud edasi 200 000 eurot Midfield OÜ Xxxx A/S Eesti filiaal arvelduskontole selgitusega „Laen vastavalt laenulepingule 31.01.2015.a“ (ülekande teostas J. S). • Lisaks nähtub, et OÜ Ekspert Kapital on 13.02.2015.a teinud oma Xxxx AS pangakontolt ülekande Retail Real Estate OÜ AS Xxxx pangakontole summas 75 000 eurot selgitusega „Laen“ (ülekande teostas H. T) ning Retail Real Estate OÜ on samal päeval oma AS Xxxx pangakontolt kandnud edasi 75 000 eurot Midfield OÜ Xxxx A/S Eesti filiaal arvelduskontole selgitusega „Laen vastavalt laenulepingule 31.01.2015.a (lisa 1)“(ülekande teostas J. S). • Samuti nähtub OÜ Ekspert Kapital pangakonto väljavõttest, et Marimark Invest OÜ on oma pangakontolt 05.02.2015.a kandnud 76 319,15 eurot OÜ Ekspert Kapital Xxxx AS pangakontole selgitusega „laenu tagastamine: põhiosa 75 000 eurot ja intress 1319,15 eurot.“ 28 • Midfield OÜ Xxxx A/S Eesti filiaal pangakonto väljavõttest nähtub, et Midfield OÜ on oma pangakontolt 01.02.2015.a kandnud 75 332,89 eurot Marimark Invest OÜ pangakontole selgitusega „Arved nr 13/08/1 ja 13/08/2 koos lisandunud viivisega 30.08.2013“. Eeltoodud kirjalike tõendite ning tunnistajate P. P, K. Vi (valmistas ette laenulepingu, mille alusel ülekanded teostati), A. Vi, J. S ja süüdistatava H. Ti ütlustega on seega tõendamist leidnud, et OÜ-le Midfield kanti Retail Real Estate OÜ poolt laen üle kahes osas, see on 30.01.2015.a kanti üle 200 000 eurot ja 12.02.2015.a kanti üle 75 000 eurot. Asjaolu, et ka K. Kallo oli teadlik Retail Real Estate OÜ poolt antavast laenust Midfield OÜ-le kokku summas 275 000 eurot tõendab 22.09.2015.a K. Kallo kasutuses olevates tööruumides aadressil Vana-Viru tn 12, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 39-40), 22.09.2015.a K. Kallo elukohas aadressil Xxxx, teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 41-44) ja 11.11.2015.a vaatlusprotokoll K. Kallo elukohas aadressil Xxxx ja tema kasutuses olevates tööruumides aadressil Vana-Viru tn 12, Tallinn, teostatud läbiotsimisel äravõetud objektide vaatluse (21 kd, tl 48-58) kohta, millest nähtub, et K. Kallol oli tumesinist värvi nahksete kaantega märkmiku sisekaane vahel lahtine ruuduline leht, millel oli üksteise alla musta ja sinist värvi kirjutusvahendiga kirjutatud järgnevad kirjed: „275 000 + 8%=297 120 väli 240 tele+raadio 118 ajalehed 478 200 n-11.00 T. A“. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et E. S seostas erakonna toetamise H. Ti sooviga vahetada kinnistuid ja andis lubadusele erakonda toetada vastutasuks lubaduse korraldada kinnistute vahetus. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kui K. Kallo poleks andnud E. Sele teada, et H. T on valmis temaga kohtuma, siis E. Se kohtumine H. Tiga jäänuks toimumata. Kui K. Kallo poleks E. St kurssi viinud sellega, et H. T soovib vahetada kinnistuid, siis poleks kohtumisel sellest ka räägitud. Olukorras, kus K. Kallo poleks H. Tilt saanud ülevaadet viimase rahalisest seisust, ei oleks ta saanud E. Sele anda alust H. Tiga kohtumiseks ka erakonna rahastamise teemal rääkimiseks. K. Kallo rääkis H. Tile MTÜ Eesti Keskerakonna rahamuredest, julgustades H. Tit kinnistute vahetuse taotlust esitama, jättes vestlustes mulje, et selline vahetud on igal juhul võimalik. K. Kallo abi kohtumise korraldamiseks on aidanud luua nii H. Til kui E. Sel omavahel kõnealusest teemast rääkimiseks soodusolukorra – loonud mõlemale teadmise üksteise positsioonidest kõnealustel teemadel vestlemiseks. K. Kallo oli isikuks, kes andis H. Tile ja E. Sele infot selle kohta, milline võiks olla üksteisele osutatav vastuteene, mille tegemise tulemuseks oleks kas altkäemaksu andmine või võtmine. Kriminaalasjas on eeltoodud tõenditega vaieldamatult tõendamist leidnud, et K. Kallo vahendas E. Sele H. Ti soovi kinnistute vahetamiseks ning H. T nõustus kinnistute vahetuse eest andma laenu MTÜ Eesti Keskerakonna arvete tasumiseks Midfield OÜ-le. E. S, kes oli huvitatud erakonnale raha saamisest, soostus tehtud pakkumisega. K. Kallo sekkus aktiivselt ka eelnimetatud niinimetatud vastastikku kasuliku tehingusse ehk aitas kaasa altkäemaksu andmisele ja võtmisele, rääkides kinnistute vahetamisest abilinnapeadega ja erakonna rahastamise võimalustest P. Pga. Samuti ei piirdunud K. Kallo üksnes sellega, et vaid edastas H. Ti soovi E. Sele ja vastupidi, vaid ta hakkas ka ise aktiivselt tegutsema, et kinnistuste vahetus saaks toimuma, rääkides sellest abilinnapeadega ning suheldes ise P. Pga altkäemaksu andmise viisist. Sellise tegevusega väljus tema tegevus altkäemaksu vahenduse piiridest, mistõttu on tema tegevus kvalifitseeritav ka altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisena. 29 Tõendamist on leidnud, et K. Kallo andis kuriteo toimepanemiseks nõu. Süüteo kavandamisega osutas K. Kallo kuriteo toimepanemisele vaimset kaasabi, eelnevate kokkulepete sõlmimisega ning eeltingimuste loomisega aga füüsilist kaasabi ja seda nii altkäemaksu andmisele kui võtmisele. K. Kallo lõi oma tegevusega soodusolukorra altkäemaksu andmiseks ja võtmiseks ning aitas neile tegudele oma käitumisega kaasa. 2.3.1.
21. Subjektiivne koosseis Subjektiivsest küljest eeldab altkäemaksu vahendamise koosseis vähemalt kaudset tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et K. Kallo pani altkäemaksu vahendamise toime kavatsetult. Saanud teada, et H. Til on rahalised raskused, oli K. Kallo eesmärgiks kiiresti kohtuda E. Sega, et anda talle sellest teada, kuid anda kiiresti ka teada, et H. Ti sooviks on kohtuda E. Sega ning arutada kinnistute vahetuse teemat. Seega teadis K. Kallo mõlema osapoole huve ja soove ning mõistis, et H. Tit E. Sega kokku viies vahendab ta altkäemaksu. Ka süüdistatava kuriteole eelnenud ja järgnenud aktiivne tegutsemine kinnitab K. Kallo tahtlust kõnealune tegu toime panna. Kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. novembri 2009.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-09, p 7.4). Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et K. Kallo pidi vähemalt möönma, et H. Ti ja E. Se ühine arusaam poolte kokkuleppest selles, kuidas ja millise eesmärgi nimel E. S oma staatust kasutama hakkab ning nende ühine üldine arusaam sellest, et E. Se teo eest järgneb H. Ti vastuteene, olid kokkulangevad. Sellisele järeldusele võib jõuda eelnevalt kirjeldatud tõendite pinnalt. 2.3.1.
23. Õigusvastasus ja süü K. Kallo tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K. Kallo on süüvõimeline, sest ta oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad

1. peatükkis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on K. Kallo teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. K. Kallo on pannud toime süüdistuses kirjeldatud

§ 296

lg 1,

§ 294

lg 1 - § 22 lg 3 ja

§ 298

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod, s.o altkäemaksu vahendamise, altkäemaksu võtmisele ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamise. 2.3.2. Kuriteokoosseis –

§ 4021lg 1 - § 22 lg 3 2.3.2.1.

Objektiivne koosseis

§ 4021

lg 1 - § 22 lg 3 näeb ette vastutuse keelatud annetuse tegemisele või selle vastuvõtmisele suures ulatuses kaasaaitamise eest.

§ 121p 2 kohaselt loetakse süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et OÜ Retail Real Estate ei ole krediidiasutus ja ei tohi seetõttu erakonnale laenu anda. Nimetatud asjaolu on tõendatud Finantsinspektsiooni 30 16.03.2016.a vastusega Kaitsepolitseiameti 01.03.2016.a nõudekirjale nr 2159 (21 kd, tl 8184), millest nähtub, et Finantsinspektsioon ei ole väljastanud Retail Real Estate OÜ-le krediidiasutusena ega ka krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba ja Finantsinspektsioonile ei ole ka laekunud Retail Real Estate OÜ taotlust krediidiasutuse või krediidiandja tegevusloa saamiseks. Erakonnaseaduse (edaspidi EKS) §-st 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi rikkuv tehing keelatud annetuseks. Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2015.a sõlmiti Retail Real Estate OÜ (reg. kood 12210027, juhatuse liige R. T, kes on H. Ti poeg) ja Midfield OÜ vahel laenuleping summale 200 000 eurot ning 13.02.2015.a laenulepingu lisa 1, mille alusel Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le täiendavalt laenu 75 000 eurot, s.o kokku 275 000 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud eeltoodud kirjalike tõenditega (vt p 2.3.1.1) ning tunnistajate P. P, K. Vi, A. Vi ja J. S ning süüdistatava H. Ti ütlustega. Laenulepingud koostas ja valmistas ette K. V, kelle ütluste kohaselt andis talle sellise ülesande H. T. Ülekanded Midfield OÜ arvelduskontole teostas H. Ti korraldusel J. S. Süüdistuse kohaselt on laenu, mille Retail Real Estate OÜ sõlmis Midfield OÜ-ga käsitletud nii altkäemaksu kui keelatud annetuse esemena, kusjuures muudetud süüdistuses kvalifitseeriti H. Ti tegu ümber

§ 298

lg 2 p-lt 3

§ 298lg 1 järgi.

Seega prokuratuur leidis, et tegemist ei ole altkäemaksu andmisega suures ulatuses ning laenu käsitletakse hoopis muu soodustusena, mitte varana. Muu soodustusena on vaadeldavad kõik sellised nähtused, mis ei mahu vara mõistesse. Muu soodustusega on tegemist siis, kui altkäemaksu andja soorituse tulemusena isiku varaline positsioon ei parane. Varalise positsiooni paranemise korral tuleb sooritust käsitleda varana (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 904). Kuna süüdistus on esitatud selliselt, et altkäemaksu andmise puhul oli tegemist muu soodustusena, mille tagajärjel järelikult MTÜ Eesti Keskerakonna varaline positsioon ei paranenud, siis on arusaamatu, et samadel asjaoludel on süüdistus esitatud ka

§ 4021

lg 1 järgi, kus objektiivse kuriteotunnusena esineb suur ulatus ja annetuse väärtust on hinnatud samaks laenatud summaga. Süüdistus tervikuna on selles mõttes jäänud kohtule ja ilmselt ka süüdistatav K. Kallole arusaamatuks. EKS § 122 lg 1 sätestab, millal erakond võib sõlmida laenulepingu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et MTÜ Eesti Keskerakond oleks sõlminud laenulepingu 275 000 euro laenamiseks. Laenulepingu poolteks olid ühelt poolt Retail Real Estate OÜ ja teiselt poolt Midfield OÜ. MTÜ Eesti Keskerakonna huvi oli see, et ta sai Midfield OÜ-lt teenuseid, mille osutamine sai võimalikus vaid tänu võetud laenule ja selle laenu andis H. T vastutasuks kinnistute vahetuse eest, mille lubas korraldada E. S (ehk H. T andis altkäemaksu). Kohus leiab, et isegi kui arvata, et laenuleping OÜ Midfieldi ja Retail Real Estate vahel oli näiline, ei saa siiski väita seda, et MTÜ Eesti Keskerakond on sõlminud laenulepingu. On ilmne, et laenusaajal tuleb laen tagastada koos intressidega. Retail Real Estate OÜ-l puudunuks vähimgi seaduslik võimalus nõuda konkreetsest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist MTÜ Eesti Keskerakonnalt. Riiklikult tunnustatud finantsekspertiisi valdkonna ekspert U. V 15.03.2017.a koostatud finantsanalüüsist (46 kd, tl 58-142) nähtuvad järgmised eksperdi poolt tehtud järeldused: 31 • • • • • • • • Midfield OÜ on olnud iseseisvat majanduslikku huvi ja eesmärki omav ettevõte, mille majandustegevuse sisuks oli reklaamiteenuse osutamine nii MTÜ-le Eesti Keskerakond kui ka kolmandatele isikutele; Midfield OÜ on osutanud reklaamiteenust nii MTÜ-le Eesti Keskerakond kui ka kolmandatele isikutele. Midfield OÜ poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond osutatud reklaamiteenuse osakaal on olnud aastatel 2013-2015 igakordselt alla 50%. Midfield OÜ ärimudel seisneb selles, et Midfield OÜ soetab tarnijatelt vajalikud kaubad ja teenused ning müüb need terviklahendusena lõppostjale. Midfield OÜ maksude eelne kasum aastatle 2012-2014 on olnud järgmine: 2012.a 38,49%, 2013.a 20,33%, 2014.a 18,91%, ületades oluliselt võrdlusgrupi ettevõtete maksude eelset kasumit; Midfield OÜ on tegutsenud rahalises mõttes sõltumatult MTÜ-st Eesti Keskerakond, lähtudes enda ärihuvidest. Midfield OÜ rahaliste kohustuste suurus kolmandate isikute ees ei olnud sõltuvuses sellest, milline oli MTÜ Eesti Keskerakond rahaliste kohustuste suurus Midfield OÜ ees; Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingu alusel sai Midfield OÜ rahalisi vahendeid likviidsusraskuste leevendamiseks. Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingu täitmist tagas majanduslikus mõttes Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel 24.11.2014.a sõlmitud teenuse osutamise leping, millest tekkivaid kohustusi sai Retail Real Estate OÜ tasaarvestada laenunõuetega Midfeld OÜ vastu. Laenude andmine on olnud Retail Real Estate OÜ tavapäraseks majandustegevuseks ning Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingus rakendati Retail Real Estate OÜ seisukohalt tavapäraseid intressimäärasid; Retail Real Estate OÜ majanduslikuks tulemiks Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingust oli 70 040,45 eurot ehk 25,47% laenulepingu alusel väljastatud laenusummast. Midfeld OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenuleping omas Retail Real Estate OÜ jaoks majanduslikku mõttekust; Midfield OÜ kasutas laenutehinguga saadud rahalisi vahendeid maksekohustuste ja varasemast majandustegevusest tekkinud täitmata kohustuste tasumiseks. Midfield OÜ rahaline seisund eeldas laenu võtmist. Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenuleping omas Midfield OÜ jaoks majanduslikku mõttekust; Hüve ehk varalise seisundi paranemine saab eksperdi hinnangul seisneda isiku vara suurenemises või kohustuste vähenemises, millega samaaegselt kaasneb netovara (ehk omakapitali) suurenemine. MTÜ Eesti Keskerakonna varaline seisund sai eksperdi hinnangul paraneda üksnes läbi intressikulu summa, mille tasumist erakond vältis; Hüve ulatuseks seoses laenutehinguga oli 4495,77 eurot, mis kujutab endast intressikulu summat, mille tasumist MTÜ Eesti Keskerakond on vältinud. Süüdistatav K. Kallo kaitsja K. Rande esitas kohtule ka Tallinna Halduskohtu 08.06.2015.a otsuse haldusasjas nr 3-15-455 (46 kd, tl 143-153) ja Tallinna Halduskohtu 10.06.2015.a otsuse haldusasjas nr 3-15-227 (46 kd, tl 154-162), millest nähtub, et Midfield OÜ laenuvajadus oli muuhulgas tingitud Maksu- ja Tolliameti 29.10.2014.a maksuotsusega nr 12.23/019607-18 ja 30.10.2014.a maksuotsusega nr 12.2-3/018730-16 P. Ple määratud nõuetest. Midfield OÜ arved MTÜ-le Eesti Keskerakond Riigikogu 2015.a valimiste kampaania korraldamise kohta (46 kd, tl 99) ja MTÜ Eesti Keskerakond arvelduskonto väljavõte (46 kd, tl 125-127, 135-137) tõendavad 2015.a Riigikogu valimiste kampaania korraldamise eest tasumisi Midfield OÜ-le. Midfield OÜ poolt Retail Real Estate OÜ-le väljastatud arved: 20.12.2015 nr 15054, 31.12.2015 nr 15058 ja 31.12.2015 nr 15059 tõendavad, et Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel oli laiem majanduslik suhe ja ühtlasi ka nende rahalisi 32 omavahelisi suhteid. Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ suhtlus ei olnud üksnes seotud selle süüdistuses etteheidetud laenuga ja läbi MTÜ Eesti Keskerakonna nagu süüdistus on seda näidanud. Need tõen