Obsah (16)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 29§ 171§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-13023 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.11.2020, Jõgeva kohtumaja Tsivii

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Jxxxx Ixxxx pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 480,60 eurot, sh käibemaks 80,10 eurot.
4. Anda menetlusabi ja tasuda ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
5. Punktis 3 märgitud summat ületav ajutise halduri tasu tuleb kanda pankrotivara arvel.
6. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr EE312200221055387366 (Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Jxxxx Ixxxx esitas 27.05.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse olukord tekkinud seetõttu, et võlgnik on olnud suurema osa ajast vanglas ning tekkisid võlad, nt kohtukulud ja advokaaditasud. Võlgnik ei oma ametlikku töökohta ega mingisugust vara. Võlgnikul on kohustusi ca 19 000 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps, keda on vaja ülal pidada ja kasvatada. Võlgnik vabaneb vanglast 02.02.2021 ning tahab alustada korralikku elu ja minna tööle. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Võlgnikule kuulub arvelduskonto SEB Pangas, mille saldo on 0,95 eurot. Konto on arestitud alates 1997.a. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule ei kuulu isiklikult materiaalset realiseeritavat vara. Rahaliste vahendite arestimine kinnipidamisasutuses toimub vastavalt seadusele. Pankroti väljakuulutamisel laekub võlgniku võimalikust tulust 50% pankrotivarasse. Käesoleval ajal arestitavad rahalised vahendid puuduvad. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused:  Riigitugiteenuste Keskuse, EV Tartu Maakohtu kaudu, Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti ees kokku summas 8148,26 eurot.  Tsiviilnõuded Telia Eesti AS-i, BB Finance, Raha24, Aktiva Finantsi, Svea Finantsi, Holm Banki (end. Koduliising), OK Incure, Placet Group ees kokku summas 4901,40 eurot.  Kriminaalmenetluses väljamõistetud tsiviilhagid BB Finance, Tele 2 Eestile ja Hxxxxx Pxxxxxxxxxxx kokku summas 2452,80 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 15 502,46 eurot. Nõuetele ei ole lisatud kohtutäiturite tasusid ja kulusid. Ajutine haldur ei välistanud, et nõuete suurus pankrotimenetluses muutub. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud tema enda süülisest käitumisest, mille tõttu tal on tekkinud rahalised kohustused ning nende täitmine pole suures osas olnud võimalik, sest võlgnik on viibinud pikaajaliselt vanglas. Lühiajaliselt vabaduses olles ei tegelenud võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega ja võttis kiirlaene. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 27.10.2020. Võlgnik teatas, et vabaneb vanglast 02.02.2021 ning läheb kindlasti ametlikult kohe tööle. Ta töötas varasemalt Rxxxxxxxx Ehituse OÜ-s aasta või isegi kauem. Ta läheb tagasi tööle ehitusele. 28.10.2020.a määrusega määras kohus pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 05.11.2020 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Janek Ivaru on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 15 500 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Käesoleval juhul on tegemist raugemise olukorraga

§ 29lg 1 mõttes.

Keegi ei tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti.

§ 171

lg 1¹ sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada JxxxxxIxxxx pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 03.12.2020 algusega kell 9.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 400,50 eurot (lisandub km).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 5,75 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 12-90 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud erinev tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 400,50 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 80,10 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 480,60 eurot. Ajutine haldur palus, et 397 eurot (lisandub km) makstaks välja riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd kohus kuulutas välja pankroti

§ 171lg 11 alusel, saab kohus ajutise halduri taotluse rahuldada.

Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta haldurile välja 476,40 euro (sh km 79,40 eurot) ulatuses riigi vahenditest. Sellest ületav osa tuleb kanda pankrotivara arvel.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta OÜ-le Civilex. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik