← Eesti

2-19-104987/53

Obsah (7)§ 657§ 654§ 651§ 466§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-104987 Kohtuasi CC hagi Y

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 9. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 830 eurot ületavas osas. Seega ei vaidlusta kostja hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid 830 euro ulatuses ega viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

10. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures on maakohus õigesti arvestanud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele kulunud aega. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes kostja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. 11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.1.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). 11.
  3. Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks
  4. detsembri
  5. a menetluskulude nimekirjas toodud hageja lepingulise esindaja
  6. septembril 2019 avalduse koostamiseks kulunud aja 1 tund ja 30 minutit, kuigi nimetatud kuupäeval ei ole hageja kohtule ühtegi dokumenti esitanud. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja esitanud
  7. septembril 2020 menetlusdokumendi „Hagi täpsustus ja täiendavate tõendite esitamine“. Hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et nimetatud dokumendi koostamise eest oleks enne
  8. septembrit 2019 menetluskulusid arvestatud. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et nimetatud kulu arvestamine on põhjendamatu. Menetluskulude nimekirjast ning KIS-i andmetest lähtuvalt on arusaadav, et hageja on menetluskulude nimekirjas kajastatud
  9. septembri
  10. a toimingu kuupäevaga eksinud, sest vastav toiming on tehtud
  11. septembril
  12. Seega on maakohus õigesti nimetatud toimingut arvestanud ning selle sisu ja mahtu hinnates on menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 1 tund ja 30 minutit põhjendatud. 11.
  13. Määruskaebuse väite kohaselt arvestas maakohus põhjendamatult
  14. oktoobri
  15. a kohtuistungi ajakuluks 1 tund ja 30 minutit. Kostja väidab, et istung kestis 1 tund. Kolleegium märgib, et maakohtu istungi protokolli järgi algas istungi kell 11.22 ja lõppes kell 12.
  16. Kohtuistungil tehti kaks vaheaega, mis kestsid kokku 6 minutit. Kolleegium leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et maakohus ei tohtinud istungi vaheaega hageja lepingulise esindaja ajakulu sisse arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  17. augusti
  18. a määrus 3

(4)tsiviilasjas nr 2-10-39571). Samuti oli vastavalt kohtuistungi kutsele istungi alguseks määratud kell 11.
  1. Seega pidi hageja lepinguline esindaja kell 11.00 olema kohtus valmis asja arutamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui arvestas kohtuistungiga seotud ajakuluks 1 tund ja 30 minutit. 11.
  2. Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et maakohus luges põhjendatuks
  3. –
  4. oktoobri
  5. a hageja lepingulise esindaja nõupidamise kliendiga, tõendite analüüsimise ja vastuse koostamise 2 tunni ulatuses. Kostja leiab, et dokumendid polnud sedavõrd mahukad, et nendega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
  6. –
  7. oktoobri
  8. a 2 tunni toimingute väljundiks oli
  9. oktoobril 2019 esitatud arvamus kostja
  10. oktoobril 2019 esitatud vastusele. Hageja on menetlusdokumendis esitanud detailsed arvutuskäigud elatise kujunemise kohta ning vastavad tõendid. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ning 2 tundi kostja vastusega tutvumiseks, tõendite analüüsimiseks, seisukohtade koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks on põhjendatud ajakulu.
  11. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramise osas heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja Liisi Kentsi
  12. jaanuari
  13. a toimingud maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile ning apellatsioonkaebuse koostamisele. Kostja hinnangul ei olnud Liisi Kentsil enne
  14. aprilli 2020 asjale juurdepääsu. Kolleegium märgib, et vastavalt hageja selgitusele ei ole
  15. mai
  16. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud seotud konkreetse lepingulise esindajaga, vaid märgitud on kõik apellatsiooniastmes hagejale osutatud õigusteenusega seotud kulud. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses lisaks Liisi Kentsile ka Willem Ignatjev, kes KIS-i andmete kohaselt esitas
  17. jaanuaril 2020 apellatsioonkaebuse. Seega ei saa kolleegium nõustuda kostja väitega, et maakohtu otsusega tutvumise, analüüsimise ja apellatsioonkaebuse koostamise toimingute kulud ei olnud põhjendatud ega vajalikud.
  18. Kostja on määruskaebuses leidnud, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlik suurus on 100 eurot (käibemaksuga). Määruskaebusest nähtuvalt peab kostja apellatsiooniastmes mõistlikuks tunnitasu suuruseks ka 100 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt hinnanud tunnitasu suurust ja leidnud, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasud suuruses 100 eurot (käibemaksuta) ja 156 eurot (käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegiumi hinnangul on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) mõistlik ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

14.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata 15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.