Obsah (4)

§ 35§ 41§ 40§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2020.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-130408 Kohtuasi Tammiku Maja OÜ avaldus MVS OÜ vastu võlgnevuse 970

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista „kostjalt ja tema esindajatelt“ põhivõla 931,90 (325,92+605,98) eurot perioodi 01.08.2019-21.01.2020 eest. Avaldaja on esitanud MVS OÜ-le igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
3. Kohus, tutvudes nii maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusega, kui ka kohtule esitatud avaldusega (hagiga), tuvastas, et kui maksekäsu kiirmenetluse raames oli nõue esitatud solidaarselt nii MVS OÜ kui ka Marina Sanguli vastu, siis kohtule 07.10.2020 esitatud hagis on kostjana märgitud ainult MVS OÜ ning Marina Sangul on märgitud kostja MVS OÜ esindajana. Kohus möönab, et on ekslikult, lähtudes maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud andmetest, märkinud 07.10.2020.a menetlusse võtmise määrusesse puudutatud isikuna ka Marina Sanguli. Avaldusest (hagist) tulenevalt on nõue esitatud ainult MVS OÜ vastu (hagis märgitud ainsa kostjana). Marina Sangul esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles märkis, et tema ei vastuta ettevõtte kohustuste eest. Kohtule esitatud avalduses (hagis) ei ole avaldaja põhjendanud, millest tuleneb Marina Sanguli vastutus avaldaja ees, antud asjaolusid ei tulene ka avalduse sisust. Ainuüksi nõue „kostjalt ja tema esindajatelt“ ei anna alust võlgnevuse solidaarseks väljamõistmiseks. 3 Seega mõistab kohus avaldaja kasuks põhivõla 931,90 eurot välja ainult puudutatud isikult MVS OÜ-lt.
4. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. 13.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Avaldaja on arvestanud viivist kogusummas 38,75 eurot (14,31+24,44). Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult MVS OÜ-lt avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 38,75 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku MVS OÜ kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 125 eurot (riigilõiv). Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 125 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu, summas 75 eurot, tagastamiseks.
4. Seega kuulub MVS OÜ-lt avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 50 eurot.
5. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 4