← Eesti

3-20-2196/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2196 Määruse kuupäev 13.11.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 20.07.2020 õhtusöögi andmata jätmise eest Resolutsioon Edasikaebamise kord

  1. Tagastada Xi kaebus.
  2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale taotluse, milles soovis temale 20.07.
  4. a õhtusöögi andmata jätmise eest hüvitist 200 eurot. Taotluse kohaselt tekitas õhtusöögita jätmine temas moraalseid ja füüsilisi kannatusi.
  5. Tartu Vangla jättis 29.10.
  6. a otsusega nr 1-13/230-2 Xi kahjunõude rahuldamata.
  7. X esitas 08.11.
  8. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldab rahulolematust, et Tartu Vangla jättis tema kahjunõude seoses õhtusöögist ilma jätmisega summas 200 eurot rahuldamata. Kaebaja tundis suurt füüsilist valu. Kaebuse kohaselt võtab kaebaja õhtuse loenduse ajal ravimeid. Kuna vangla ei andnud talle õhtusööki, siis tundis kaebaja pärast ravimite manustamist umbes 30 minutit hiljem pearinglust ja paanikatunnet. Kaebaja manustab ravimit, mis on mõeldud tema immuunsuse parandamiseks ja neid on soovituslik võtta mitte tühja kõhuga. Kaebaja füüsiline valu seisnes kõhuvalus. Kaebaja teatas sellest valvurile, kes ei võtnud midagi ette, ei toonud süüa ega teavitanud meditsiiniõde.
  9. Kohus tegi 11.11.
  10. a kohtunõude Tartu Vanglale, paludes kontrollida, kas X pöördus 20.07.
  11. a või vahetult pärast nimetatud kuupäeva kaebuses toodud asjaoludel vangla meditsiiniosakonna poole.
  12. Tartu Vangla esitas 12.11.
  13. a vastuse kohtunõudele. Kohtu seisukoht
  14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
  15. Tartu Vangla 29.10.
  16. a otsusest, millega jäeti kaebaja kahjunõue rahuldamata, nähtub, et kaebaja paigutati 20.07.
  17. a kella 15.30 ajal S1 osakonna kambrist nr 118 ümber eeluuritavate eluhoone E1 osakonna kambrisse nr 1192 rahunema. Järelevalvet teostanud vanemvalvur A. Mummi selgituste kohaselt polnud kaebaja õhtusöögi ajaks (17.00–18.00) piisavalt rahunenud, mistõttu talle kambrisse nr 1192 õhtusööki ei viidud. Kuna õhtusöögi jagamise ajal polnud veel teada, millisesse kambrisse kaebaja edasi paigutatakse, polnud võimalik temale õhtusööki ka elukambrisse ootele panna. Rahustuskambrist paigutati kaebaja temale määratud elukambrisse nr 1004 peale kella 18.
  18. Sellest, et ta pole õhtusööki saanud, ta ametnikele teada ei andnud ning kahjuks ei teinud kaebaja soovi õhtusööki saada ka vanemvalvur.
  19. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et 20.07.
  20. a jäeti kaebaja ilma õhtusöögist. Tartu Vangla tunnistab, et kaebaja 20.07.2020 õhtusöögita jätmine oli õigusvastane.
  21. Kohus nõustub Tartu Vangla 29.10.
  22. a otsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt ei riivatud kaebaja olulisi põhiõigusi vangla õigusvastase tegevusega sedavõrd tõsiselt, et selle eest oleks õigustatud rahalise hüvitise määramine. Tartu Vangla vabandab otsuses kaebaja ees ning lubab edaspidi olla toidu andmisel hoolikam. Kohus leiab, et vastustaja poolt eksimuse tunnistamine ning lubadus edaspidi sarnast olukorda vältida on piisav, et kaebaja kannatusi hüvitada (kahjutekitaja vabanduse tähenduse kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  23. mai
  24. a otsuse asjas nr 3-2-1-17-05 p 29 ja seal viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  25. veebruari
  26. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04).
  27. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul kahjustas vangla õigusvastane tegevus tema tervist – kaebajale määratud ravimite manustamine tühja kõhuga põhjustas kõhuvalu. Kohus möönab, et õhtusöögist ilmajäämine võis põhjustada kaebajale näljatunnet ning pole välistatud, et ka kõhuvalu, kuid kuna vangla otsuse kohaselt eelnes 20.07.
  28. a õhtusöögi ajal intsident, mille tagajärjel paigutati kaebaja ümber eeluuritavate eluhoone osakonna kambrisse rahunema, siis võis kaebaja tervisehädad olla põhjustatud osaliselt ka sel päeval eelnevalt aset leidnud olukorrast. Kohtu hinnangul võis õhtusöögist ilma jätmine alandada kaebaja inimväärikust, kuid mitte määral, mille eest oleks võimalik rahaline hüvitis välja mõista. Kohtupraktikas on rahalise hüvitise väljamõistmine üksnes intensiivsete põhiõiguste riivete korral olnud õigustatud. Põhiseaduse § 25 kohase kahju hüvitamise maksiimi eesmärgiks ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  29. juuni
  30. a otsuse asjas nr 3-3-1-27-02 p 13).
  31. Kohus kontrollis kaebaja väiteid võimaliku tervisekahju tekitamise osas. Tartu Vangla meditsiiniosakonna sõnul (12.11.
  32. a vastus kohtunõudele) ei pöördunud kaebaja 20.07.
  33. a ega hiljem kaebuses toodud asjaoludel meditsiiniosakonna poole ning nende hinnangul ei saanud ühekordne söögita jäämine ja määratud ravimi manustamine tuua kaasa kannatusi, mida kaebaja kaebuses kirjeldab. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kui kaebaja oleks tekkinud tõsised tervisehäired, siis kajastuksid need tema tervisekaardis. Seega ei ole kaebaja poolt tervisekahju tekitamisele tuginemise põhjendatus kahju hüvitamise alusena tõenäoline.
  34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei riivatud intensiivselt ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vastustaja on vabandanud kaebaja ees. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus oleks põhjendatud vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks. Kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. 2
  35. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  36. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus kaebaja delikaatsete isikuandmete (terviseandmete) kaitseks avaldatavas kohtulahendis andmesubjekti nime tähemärgiga.
  37. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.